Oktoober 2014

Fred Koppel: Kaasavast eelarvest Elva moodi

Elva linnavolikogus oldud 6 aastat on ikka üllatanud sellega, et nimeliselt tehakse linnavalitsuse poolt ilusaid asju, aga sisuliselt poolelt on tegemist vaid kõlavate hüüdlausetega. Mõned nimetatutest: linna arengukava, turundusstrateegia, elanike kaasamine. Järjekordne pettumus oli kaasava eelarve käsitlemine linnavalitsuse poolt.

Märt Meesak: piiri tuleb valvata piiril

Riigipiiri valvamise tõhustamiseks tuleb luua eraldi piirivalveamet, kus oleks ühistel alustel sõjaväestatud koolitus, täiendus ning väljaõpe.

Kõndisin Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril mööda maismaad läbi soode ja metsade, palava päikese ja 30-kraadise külma, silmad jälgimas liivariba või teerada: ega ometi võõraid jälgi näha pole? Iga krõps metsas pani võpatama: kas nüüd?!

Andres Herkel: kas poolabielu järel tuleb veerandabielu?

Täna protestitav ja ülehomme riigikogus teisele lugemisele minev kooseluseadus on ilmselt üks kõige ebaproportsionaalsemat tähelepanu pälviv pseudotegevus Eesti ühiskonnas.

Pealegi on tegemist halvasti ettevalmistatud eelnõuga, mille kavandatud jõustumistärmin 1. jaanuaril 2016 viitab sellele, et koalitsioonil võib olla kavatsus jätta vead ja lapsused järgmise riigikogu remontida. 

Sirje Kiin: Piiririik või Eesti Riik?

Mis on ühe riigi põhitunnused? Need on kindlalt piiritletud, st valvatud territoorium, rahvas ehk kodanikkond ja valitsus , mis pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib vastavate institutsioonide (piirivalve, politsei) abil selle riigi territooriumi. Eesti luureametniku röövimine Eesti piirilt ja tema vägivaldne Moskva vanglasse viimine koos alusetute spionaažisüüdistustega toimus kaks päeva pärast USA presidendi kõlavat kinnitust, et NATO kaitseb Tallinna niisama kindlalt nagu Pariisi või Berliini.

Jüri Adams: riigikogu kui silmakirjalikkuse tsirkus

Kuidas kommenteerida kooseluseaduse eelnõud ja sama seaduse rahvahääletusele panemise eelnõud? Kokkuvõtliku kujundina tuleb mulle meelde üks nõukogudeaegne anekdoot, kus nõukogude elu iseloomustati nii: nemad teesklevad, et maksavad meile palka, ja meie teeskleme, et teeme tööd.

Nii on ka praegu peaaegu kõik silmakirjalik ja mitte miski ei ole nii, nagu ametlikult väidetakse olevat.

Tõnu Ploompuu: partnerlus on õigus usaldada teisi inimesi

Kooseluseaduse koostajad väidavad, et see seadus aitab riigil tunnustada inimeste lähedust. Seaduseelnõud lähemalt vaadates kahandab see aga usaldust nii õigussüsteemi kui seda tagava riigi vastu. Seaduseelnõu põhjenduses esile toodud probleeme aitaks paremini lahendada kodanikele vastastikuse usalduse õiguse tagastamine, alustades näiteks isikliku kogukonna riiklikust tunnustamisest.

Kooselu toimimisel on lahendamist vajavad juriidilised probleemid olemas

Andres Herkel: Tööandjate manifesti plussid ja puudused

Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et tööandjate manifest oleks võinud julgemalt poliitikute vigu rappida.

Tööandjate manifest on silmapaistval tasemel koostatud dokument – hästi lihvitud ja heas keeles. Enamuse positsioonidega jääb üle nõustuda, kriitikul on targem mõelda hoopis sellele, millest tekst vaikib. Seega võetagu mu tähelepanekuid heatahtliku täiendusena, mis ei kritiseeri kirjapandut, vaid proovib siit astuda sammu kaugemale.

Märt Meesak: vaadake peeglisse, lodevuskogulased!

Niimoodi soovitan täna käituda just neil meie esindajail Riigikogus, kel puudub oma arvamus – neil, kes istuvad kõrge palga eest soojal kohal, olgu siis paremas reas või vasakus või olude sunnil akna all. Miks jätsite täitmata oma kohustuse teenida välja palk, mida maksab teile rahvas?

Liigutuseks oli ainult see väike nupuvajutus. Need kümme rahvasaadikut, kes ei omanud seisukohta või kelle näpud sellel ajal ei töötanud, ei ole oma palka korrektselt välja teeninud. Olete mugavuskogulased!

Märt Meesak: poliitika vajab värsket õhku

Oleme Eestis jõudnud olukorda, kus lihtne inimene meie seast on lihtsalt üks miljonist. Nagu ka kunagi Eesti menubändi laul «Ühega miljonist» võiks kõlada täna Eestis elava inimese hüüe, kui nad lõpuks teineteist sellest massist üles leiavad. Sellega aga ilus muinasjutt ka lõpeb, nii nagu selle laulu sõnadki.

Heiki Krips: Eesti edu võti: kaasav juhtimine

Eesti riigi sünnipäevadel ja laulupidudel tunneme, et eestlane olla on uhke ja hää. Usume Eesti eduloosse. Muul ajal oleme töökad, kuid murelikud. Palgad kipuvad väikesed olema. Valimistel kõhkleme, keda valida. Teame, need kes valituks saavad, muutuvad riigimeesteks, kelle pilk väljaspoole pealinna hästi ulatuda ei taha. Paljud neist saavad tasuva koha ettevõtete nõukogudes. Paljud meist lähevad võõrsile tööle. Kohalejääjatest vaatavad mõned igatsevalt ülespoole kas ehk hakkab mõnel valitsejal rahvast kahju. Paljud kahtlevad Eesti eduloos, arvates, et see on müüt.