November 2014

Andres Herkel: 31. oktoobri võiks nimetada parteijooksupäevaks

Lahkusin Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) 11 kuud tagasi ja seega pole mul raske mõista sellise sammu tagamaid. Hoopis raskem, võimatu, on aga mõista seda, mille poolest on Reformierakond parem. Selline valimiseelne üle hüppamine ehk «parteijooks», kui kasutada Jüri Saare väljendit, jätab konjunktuurse, mitte sisulise mulje.

Jüri Saar: Tähelepanu, valmis olla, start - valimiste-eelne parteijooks on käes

Mida ligemale tulevad kevadised valimised, seda rahutumaks läheb paljude erakondadesse kuuluvate inimeste hing. Mitte nende oma, kes oma häält järjekordselt kellelegi andma hakkavad, vaid nende oma, kes riigikokku kandideerivad. Kust saada raha kampaaniaks, millised oleksid kõige efektsemad hüüdlaused, kuidas saada nimekirja etteotsa, kuidas teha ennast nähtavaks? See kõik on loomulik, sest parteide elu kulgebki paljuski valimistest valimisteni.

Sergei Metlev: kohalikud venelased peaksid jagama eestlastega eesti keele ja kultuuri hoidmise eesmärki

Lugesin huviga kaaskodaniku kirjutist Delfi Rahva hääles, kus ta räägib hirmust seoses eestivenelastega, kes olevat üldjoontes kenad inimesed, kuid ei pruugi austada Eesti riigi aluspõhimõtteid. Ta kirjutab: "Hirm on, et need eestimaalased, kellele me kodakondsuse lihtsustatud korras anname, ei taju tegelikult oma põhiseaduslikku vastutust Eesti rahvusriigi säilimise ees ja ei tee ka otsuseid sellest lähtuvalt."

Janar Siniväli: kuidas saab Eesti patrioot keelata Nõukogude Liidu üle nalja heita?

Väga palju on olnud tülisid erinevate stiilipidude tõttu – küll on poliitikud pidanud vabandama natsivormi kandmise pärast, küll on kellelgi häda nõukogude aja meenutamisega.

Stiilipeod on lõbusad, huumorivõtmes üritused. Mil viisil saab end Eesti patrioodiks nimetada inimene, kes keelab absurdse riigikorra või kurjade inimeste üle nalja teha? Niigi leidub poliitkorrektoreid, kes anekdoodi- ja isegi lasteraamatuid tagantjärele tsenseerivad, ent poliitkorrektset karnevali ma päris hästi ette ei kujuta. Kas järgmisena tulevad fotorealistlikud karikatuurid?

Märt Meesak: ei taha Ühtse Venemaa süsteemi, tänan!

Millise täistuuridel pöörleva hoo on üles võtnud poliitkarneval võimukoridorides! Lausa hirm tuleb, et mõni saab sellise tormamisega veel füüsiliselt viga. Erakondade uksi paugutatakse lahti ja kinni ning ministeeriumide omi samuti. Kes läheb, kes tuleb ja kes kelle asemele asub, see on viimaste päevade suurim müsteerium ning meediasündmus.

Tolm on üles löödud niivõrd vara, et ei tea kas valimisteni vastu peetaksegi.

Tarmo Kaldma: Meil tähendab liberaalsus mitte niivõrd isikuvabadust kuivõrd vabadust saada raha eest mida iganes

Tallinn on järjekordselt võtnud ette joomise vastase võitluse. Müügikohtade arvu vähendatakse, müügiaegu ka. Mittejoodikud rõõmustavad ja need, kellel vaja, saavad edaspidigi oma kraami kättte. Nii et justkui üdini positiivne. Tubli vastulöök valitsuse eelnevale arusaamatule joomise soodustamise puhangule. Valitsusel olid ka head põhjendused: et vabadus ja usaldus ja keelata ei sobi. Ei lõppenud hästi.

Alger Tammiste: Võõrsile viib kindlustunde puudumine

Üheskoos välja töötatud riigi pikaajaline eesmärk annab paljudele võõrsile asutajatele usku ja kindlustunnet koju jääda.

Eestlasi on suurel hulgal võõrsile tööle või elama viinud eeskätt kindlustunde puudumine. See kumab igalt poolt läbi, olgu teised põhjused millised tahes. Kui ikka riik sinust ei hooli, siis miks peaksid sina riigist hoolima.

Eestis on kokku umbes 600 000 tööealist elanikku ja neist 15–20 protsenti töötab ja maksab makse mujal. Seda on meie väikeriigi jaoks liiga palju ning praegu peaksid kõik eesotsas valitsusega tegutsema, et olukorda muuta.

Sergei Metlev: Diskrimineeritud venelased Eesti poliitikas

Tagantjärele mõeldes oli see meie poliitika jaoks uut tüüpi skandaalike. Vene rahvusest ministrit Jevgeni Ossinovskit kaitsti pahast eestlasest (endise) ministri Jürgen Ligi eest, kes käitus päris inetult, kritiseerides kolleegi tema päritolule viidates.

Ossinovski käitumises ei olnud aga grammigi uudsust. Ta otsustas kasutada ammu läbiproovitud diskrimineeritud ja alandatud venelase imagot, mis asendab sisu rahvusliku kompleksiga.

Sisendatud diskrimineerimine

Enn Meri kandideerib kevadel riigikokku

1990-ndate alguses Rootsist Eestisse kolinud Saaremaa ettevõtja Enn Meri liitus septembri lõpul asutatud Eesti Vabaerakonnaga (EVA) ja kandideerib kevadistel parlamendivalimistel.

“Me tuleme, sest me ei ole nõus Eesti poliitilise kultuuriga, mis on jäänud inimestele kaugeks ega väljenda enam ammu nende tegelikke ootusi,“ seisab Vabaerakonna põhikirjas.

Erakonna vastse liikme Enn Meri sõnul pole tema murekohaks mitte niivõrd kohalikul tasandil, sh Saaremaal tehtud poliitiliste otsuste pädevus, vaid küsitav on pigem pealinnas toimuv. 

Siim Veskimees: Venemaa pole riik, vaid luurekooli kasvatusega pätibande

Tänapäeva Venemaas ei ole midagi müstilist, see on gaasikraani juures kükitav valevorst ja kiusupunn, kellel on raskekujuline suurusehullustus, Venemaa pole riik, vaid luurekooli kasvatusega pätibande.

Kas me tunneme vene hinge?

Kriisis Ukraina on saavutanud teatud stabiilsuse; loodan, et keegi ei solvu selle tintmusta huumori peale. Eestis on ilmunud väga häid konflikti olemust ja tagamaid valgustavaid kirjatöid, kuid endiselt on palju lihtsameelset imestamist ja seega tasub üle mõelda kolm teemat:

    1.    Miks nad niimoodi teevad?

Heiki Krips: Kuidas aru saada, et Putini nõunik valetab?

Ajal, mil valetamisest on naaberriigis saanud inimeste mõjutamise vahend ja kui need valed on jõudnud ka meie sekka, tuleb rohkem rääkida ka sellest, kuidas säherdust pettust ja manipulatsiooni ära tunda.

Mis paneb meid uskuma, et räägitu on õige? Juba Platonist saadik on veenvuse allikana nähtud sisukust, emotsionaalset mõju ja usaldusväärsust. Sisukus tähendab arusaadavat sõnumit ja argumenteeritust. Viimane tugineb teaduslikule maailmanägemisele ning püüdlusele otsida vettpidavat tõestusmaterjali.

Sirje Kiin: Paigalseis ja võidujooks

Värske riigikontrolli aastaraport pani Eesti tänasele olukorrale karmi diagnoosi: Eestit vaevab otsustamatusest tulenev paigalseis. Riigikontrolör Alar Karis ütles raportit kommenteerides, et otsustamine ja valikute tegemine on jäänud seisku. Mida aasta edasi, seda valusamaks see läheb. Ta nentis, et Eestil on küll tasakaalus eelarve ja väike riigivõlg, ent sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks. Energiat on kulutatud detailidele, samas kui mitmed põhimõttelised, ent hädavajalikud valikud on endiselt tegemata. 

Avalik kiri: Alustada tuleb tehtud vigade analüüsist

Kartellierakondade valimiseelne varjupoks meenutab rebase sattumist kanalasse. Kaagutamist on palju, kuid vilja vähe. Valijatele tahetakse peale suruda sisutühje arutlusi valimisea alandamisest, alkoholi müügi piiramisest pealinnas või kahekojalisest parlamendist. Uusi elujõulisi ideid ja toimivaid lahendusi riigielu sügavatele probleemidele on väga vähe.

Intervjuu: Vabaerakonna kandidaat Peeter Volkonski: Näitlejast poliitik ei suudaks valetada

Peeter Volkonski intervjuu iseendaga. Teema: Vabaerakonna nimekirjas riigikokku kandideerimine.

Miks te otsustasite kandideerida ja miks just Vabaerakonna nimekirjas?
Alustaksin vastamist küsimuse teisest poolest - kui Vabaerakond poleks mulle ettepanekut teinud ja oma programmi tutvustanud, siis poleks ma oma kandidatuuri üles seadnud. Tegin endale selgeks, mis see populism siis õieti on ja milline on tema põhiline loosung. Loosung ise on väga lihtne ja seda on siiani kasutanud kõik parteid: "Ega valija ei ole loll!"

Vladimir Gantsovski: Vanemlikkus või õgardlikkus?

On olemas selline ladinakeelne väljend: „On teadlik, järelikult relvastatud!”. Võib palju teada, olles seejuures mitteteadlik. See tähendab, et teadmine ja teadvustatud oskus ei ole üks ja see sama. Toon näite: kui teaduste doktor korjab miiniväljal seeni, siis on võimalik, et tema teadmised antud valdkonnas on väga suured. Seda ta aga ei tea, et tema all on miinid. Ja kui ta astub miinile, siis ta lendab ikkagi õhku ja seda hoolimata sellest, et on teaduste doktor. Loogiline?

Jüri Saar: Kartellierakondlik avalik arvamus

Venemaa valitsusmeelse portaali Regnum andmetel vastavalt fondi "Ühiskondlik arvamus" poolt läbiviidud uuringule on praeguseks 100% Venemaa elanikest rahul Vladimir Putini tööga. See tähendab, et tema osaks on saanud üldrahvalik toetus alamate poolt, kes on valmis jätkuvalt viima ellu ka neid plaane ja ideid, mida suur juht eelmisel öösel unes nägi. Ja seda hoolimata vennatapusõjast Ukrainas, Venemaa sattumisest totaalsesse välispoliitilisse isolatsiooni, rubla kursi katastroofilisest langusest ja kapitali paanilisest põgenemisest Venemaalt.

Kalle Pilt: Vabaerakond kaasab otsustamisse vabakonna

Kui 2010. aasta presidendi sõnavõistluse tulemusena pakuti välja sõna „vabakond“, siis ei mõistnud paljud, milleks on vaja ühe sõnaga ühendada kodanikuühendused, -liikumised, võrgustikud, seltsid ning muud aktiivsed kodanikualgatuse ilmingud. Tänaseks on vabakond omandamas laiemat sisu. –see on oluline osa meie kodanikuühiskonnast. Vabakond on pidevas arengus ning ühendab üha suuremaid kodanikegruppe. Üha sagedamini võetakse avalikult sõna (meenutagem näiteks kooseluseaduse ja tööhõiveseaduse tuliseid arutelusid).

Andres Herkel: Palun lõpetame raiskamise!

Esitasin 2015. aasta riigieelarve eelnõule viis muudatusettepanekut, mis kõik kärbivad erakondadele eelarvega antavat raha. Kokku kolmemiljonilise kärpega saab suurendada piirivalve võimekust, hankida Kaitseliidule varustust, lisada raha põllumajandusele ning omavalitsuste hariduskuludeks. Lisaks vähendab üks ettepanek miljoni euro võrra eelarve defitsiiti.

Jüri Saar: Erakondade liikmeaudit on vältimatu

Eesti poliitiline kultuur vajab parandamist mitme külje pealt ehk, nagu on öelnud president Ilves, „siit, kuhu oleme jõudnud, samal viisil edasi enam ei saa”. Muutmisejuttu räägivad peaaegu kõik. Arvamused lahknevad siis, kui minna konkreetsemaks ja püüda visandada paranemise teid. Suured kartellierakonnad püüavad avalikku arutelu poliitilisest kultuurist viia taaskõrvalistele ja teisejärgulistele radadele (valimisea vähendamine, kahekohaline parlament jms).

Märt Meesak: oravad purevad pahatahtlikult madalapalgaliste pähkleid

Reformierakond on teinud teatavaks oma seekordsed valimislubadused. Näiteks tööjõumaksude alandamine keskmist palka teenivale inimesele 756 eurot aastas. Seda plaanitakse saavutada tulumaksuvaba miinimumi kahekordistamise, sotsiaalmaksu 2% alandamise ja töötuskindlustusmaksu 0,45% alandamisega.

Põhiliseks katteallikaks on pakutud tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu.

Tarmo Kõuts: Eesti on näidanud agressorile oma nõrkust

Oleme pikemat aega demonstreerinud potentsiaalsele agressorile ebapiisavat poliitilist tahet ja sellest tulenevat nõrka võimekust idapiiri valvel ja kaitsel. Seetõttu pole kindlust, et meie piiri ääres või piiril ei juhtu juba varsti midagi mastaapsemat ja ebameeldivamat.

Seisame silmitsi olukorraga, kus Venemaa püüab taastada impeeriumi ja seda naabrite arvelt. Ei ole mingit garantiid, et operatsioon Ukrainas jääb viimaseks katseks impeeriumi Lääne suunas laiendada. Kes on järgmine agressiooni objekt, me paraku ei tea, ega ilmselt ei saagi teada, enne kui juba hilja.