Jaanuar 2015

Egge Kulbok-Lattik: Suur Peeter ja Väike Peeter: riigi ja vabakonna suhetest

Riiklikust parteirahast kui Eesti arengupidurist on viimasel ajal palju kirjutatud. Seaduse silmis on parlamendierakonnad vabakondsed, kuid erinevalt päris vabakonnast saavad nad endale volilt raha eraldada. Üks püsiargument parteide riikliku eestkoste säilitamiseks on väide, et nii hoitakse ära kahtlase raha mõju Eesti poliitikale, ent tegelik tagajärg on neljast fraktsioonist koosnev riigipartei, kelle võimu senine korraldus põlistab.

Sergei Metlev: Kreml võtab eestlased sihikule

Endise kaitsepolitsei töötaja Uno Puuseppa väidetav riigireetmine põhjustab õigustatud küsimuse, kas Eesti on piisavalt kaitstud vaenuliku mõjutustegevuse eest. Selgelt on väljaloetav uudne propagandistlik võte, mille eesmärk on kõigutada eestlaste usku Eesti riiki ja demokraatiasse. Kaotus selles infosõjas oleks sama, mis 1939. aastal Nõukogude Liidu survele järele andmine ja Eestisse punaarmee baaside lubamine.

Venelaste asemel eestlased

Priit Kärsna: Juku imedemaal ehk Kuidas keskvalitsus koole rahastab

On alanud 2015. aasta. Täiskoormusega õpetajate miinimumpalk on kasvanud 800-lt eurolt 900 euroni kuus ehk 12,5%. 13.12.2014 kirjutas Rasmus Kagge, et Eesti suurim julgeolekurisk on harimatud inimesed. Olen kahe käega nõus selle mõtte poolt hääletama ja usun, et omavalitsustel on sarnaselt keskvalitsusega soov tõsta õpetajate palka. Küll on omavalitsused jätkuvalt häiritud viisist, kuidas haridusraha jagatakse.

Andres Ammas: Aru pähe!

Peeter Volkonski mõttesähvatus, mis sai Eesti Vabaerakonna valimisloosungiks, on tabanud naelapea pihta: Delfi portaali küsitluses oli artikli kirjutamise hetkel just see loosung vastanute lemmik.

Kellele on vaja aru pähe panna? Ikka neljale suurele parteile, kes ei näe või ei taha näha tardumust ega hangumist Eesti elus ning valitsejate kaugenemist rahvast, sest nad suplevad riigi rahas ja on uppumas enesega rahulolu sohu. Peaministri aastalõpuraportit kuulates meenus munk „Viimsest reliikviast”, kes ütles: „Olgu kiidetud Jumal, kes lasi tõde jälle sedapidi paista.”

Margus Maidla: Personaalmeditsiinist ja Eesti spetsialiseerumise nutikusest

Detsembris külastas Tartu ülikooli Eesti geenivaramu kutsel Eestit Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachu­setts Institute of Technology, MIT) ja Harvardi Eli ja Edythe L. Broadi instituudi* asutaja ja juht ning president Obama teaduse ja tehnoloogia nõunikerühma kaasesimees prof Eric Lander koos kolleegide Stacey Gabrieli, Anthony Philippakise ja Sheila Fisheriga.

Väino Rajangu: Kas tulekul on veel üks elektrimaks?

Aastaid tagasi oli ajakirjanduses vaidlused elektri võrgutasude püsikulu komponendi kehtestamise üle. Tookordse suure vastuseisu tõttu jäi kava realiseerimata ja nüüd on see läbivaieldud ja tagasilükatud idee uuesti asjast huvitatute initsiatiivil energiamajanduse arengukava eelnõusse sisse kirjutatud.

Andres Herkel: riigireformi kolm haru

Riiki tuleks reformida kolmel suunal: omavalitsusreform, riigihaldus ja erakonnaõigus.

Visandame ühe ideaalpildi. Kui mõni arukas teema valimiskampaanias sõelale jääb, siis võiks see olla riigireform. Kaotatud aega me päriselt tasa ei tee, aga miski peab liikuma hakkama.

Kuidas? Esiteks jätame kõrvale need ideed, mille järgi tuleb millegi tegemiseks kõigepealt muuta põhiseadust. Ma ei välista põhiseaduse muutmise vajadust, kuid kui paneme reformi sellest sõltuma, siis on hoovõtt liiga kurnav ja me ei jõua kuhugi.

Andres Herkeli kõne

Andres Herkel kõne Vabaerakonna erakorralisel üldkoosolekul:

Austatud Vabaerakond, austatud Vabaerakonna kandidaadid ja külalised!

 

Tihti alustatakse sääraseid programmilisi sõnavõtte uhke enesekinnitusega nagu „me oleme tulnud selleks, et võita“ või „me oleme tulnud selleks, et jääda“. Minu sissejuhatus täna on – kustpoolt seda nüüd vaadatagi – mõneti tagasihoidlikum, aga mõneti palju ambitsioonikam: „Me oleme tulnud selleks, et muuta!“

Georg Kirsberg: populistid viivad meid kindla allakäigu suunas

Eesti on viimase 25 aastaga teinud küll läbi mõningase arengu, kuid riigi majanduslik seis ei ole siiski veel kiita. Senised populistlikud poliitikud on püüdnud hea mainekujundusega jätta muljet, et kõik on korras ja meil on pidev majanduskasv. Zampolit Ansip lubas meid aastaks 2022 isegi Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia. Kui absurdne see jutt on, seda lahkan põhjalikumalt oma raamatus «Poliitika psühholoogilised alused», kus esitan ka hulgaliselt statistikat. Euroopa viies rikkaim Eurostati andmeil on Taani.

Väikestest valedest suure usaldamatuseni

Korralikud vanemad on oma lastele ikka õpetanud aususe vajalikkust, sest „valel on lühikesed jalad“. Õhtumaine arusaam räägib tõemeelsest inimesest, kes ei valeta, sest „kes valetab, see varastab ja vargad pannakse vangi“.

Meie kartelliparteide poliitpraktikasse need põhimõtted siiani piisavalt juurdunud ei ole. Parlamendivalimiste praegu toimuvas kampaanias on võetud kasutusele kõikvõimalikud kõverad nipid, et valijate tähelepanu võita.

Kampaaniad

Andres Herkeli kampaanianädal: ainult rääkiv poliitik on hea poliitik

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kirjutab oma kampaanianädala esimeses loos erakonna valimisnimekirja sattunud sõnapaarist, mis on tekitanud hulgaliselt küsimusi ja omajagu elevust.

Reede, 16. jaanuar

Nimekiri on üle antud, elagu nimekiri! Hommikusel «kriisikoosolekul» vaatame otsa kuhjuvatele probleemidele. Kuningas tahtnuks ka Komandandi Maja juures nimekirja üle andes trummi taguda, aga ta ei teadnud. Miks info ei liikunud? Kuid olgu, läheme suurte teemade juurde.

Kaul Nurm: Kuidas näeb Euroopa talunik vabakaubandust USA-ga ja kuidas see mõjutab Eesti talunikke?

Vabakaubanduslepe USA ja EL-i vahel on mõlemale poolele ja kõikidele sektoritele kasulik, seetõttu on oluline olla kaasatud ja informeeritud läbirääkimiste käigust. Eesti ei peaks olema passiivne läbirääkimiste jälgija vaid aktiivne EL-i positsioonide kujundaja.

Andres Herkel: Oleme ainus erakond, kus on Vürst, Kuningas ja Artur

Eile õhtul oli justkui midagi puudu. Nojaa, Postimehe blogi lõpetas, ma ei pidanudki päevakokkuvõtet kirjutama. Sisemine hääl ütleb, et võiks jätkata. Me võidame niikuinii, sest kaotada pole midagi. Pärast võime kokku seada manuaali „Kuidas teha kampaaniat, kui raha pole“.

Kontrollin sisemise hääle nõuannet väliste häälte peal, kes ütlevad, et andku ma minna, kui jaksan.

Georg Kirsberg: Euroopa viie rikkaima hulka – kindlalt edasi või tuleks maa peale tagasi?

Pikaaegse peaministri Andrus Ansipi 2007. aasta lubaduse järgi saab Eesti aastaks 2022 Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Esimesena tõstatub küsimus: mida ta täpsemalt mõtles? Kas viie rikkaima hulka tööstustoodangu ja ekspordi või hoopis elatustaseme poolest?

Seda ta muidugi ei täpsustanud ja kahjuks ei taibanud tema valijad küsida ka. Oletagem aga, et ta pidas silmas elatustaset.

Andres Herkel: valimiste samastamine suurte plakatite ja kommertsreklaamiga on jabur

„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi," võinuks õhata, kui poliitilised plakatid öövarjus maha võeti. Nagu oleks riigipööre toimunud ning enam pole võimul kartell, vaid Coco Chanel. Või mõni muu kommertsreklaam.

Kui nüüd pisut hoogu minna, siis võiks ju öelda, et Vabaerakond käis ja varjutas konkurentide välireklaame oma elavate kandidaatidega, kuni aru pähe tuli. Korjasidki oma plagud kokku! Tegelikult rakendus muidugi aktiivsel kampaaniaperioodil kehtiv välireklaami piirang.

Priit Kärsna: hävitada või hoopis avalikustada – selles on küsimus!

Priit Kärsna

Seoses riigikogu komisjonide salvestustega tekib küsimus, et kui riigikogu otsustas seni reguleerimata valdkonda reguleerima hakata, miks tehti seda ülejala ega kaalutud alternatiivina hoopis vastupidist teed - kogu asjaajamise täiesti läbipaistvaks muutmist. See, et komisjonide istungid on kinnised, ei tähenda ju vähimalgi määral seda, et ka arutatu ja arutajad salajased on.

Jüri Saar: Vargad ei lõpeta varastamist

Riigikontrolli hiljutine audit näitas ühetähenduslikult, kuidas Keskerakond on kasutanud linna rahakotti enda isiklikes (parteilistes) huvides. Tallinna linnavalitsus on oma eelarvest rahastanud teavitusi, mis olid 2013. aasta omavalitsusvalimiste taustal mõistetavad poliitikute või erakondade valimisreklaamina.

Andres Herkel: Mart Laari vabaerakondlikud ettepanekud

Lugedes „Äripäevast“ Mart Laari riigireformi ettepanekuid mu süda rõõmustas. Kõigepealt kasvõi sellepärast, et enamus kahekümnest konkreetsest ettepanekust sisaldub Vabaerakonna programmis – mõned väga otseselt ja mõned pisut kaudsemalt.

Eriti tähelepanuväärne on Laari üleskutse vähendada tuntavalt erakondade rahastamist riigieelarvest. Loodan, et IRL-i auesimehe seisukoht maksab ning jää hakkab murenema.

Urmas Ott: maarahvas vajab tarku otsuseid

Tühjad lagunenud talud, tondilossideks muutunud korterelamud. Vaikus, ainult tuul vihiseb läbi lagunevate majade. Harva kohtab kedagi liikumas. Aeg-ajalt võib kohata vanureid või siis looderdavaid joodikuist noori. Isegi hulkuvaid loomi ei ole näha.

Bussi ning sõiduautot pole ammu kohatud. Suvel mõnikord satub mõni turist külla, et imetleda kunagist rahvamaja, mis eurorahadega renoveeritud ning nüüd monumendina seisab. Isegi sildike on uhke maja ees: „Siin oli kunagi küla, kus elas 300 inimest.“

Siim Veskimees: valimislubadustest ehk käkikeerajad Eesti kallal

Ats Miller

Miks toimub enamik eskapistlikke fantaasialugusid pseudokeskaegsel taustal? Üks põhjusi on kindlasti see, et uusaegse või veel hullem – tänapäevase ühiskonna suhete keerukus on lugejale pisut palju. Nalja pole, majanduse toimimist üritavad targemadki pead mõtestada läbi tuhandete teooriate, millest osa on muutunud selliseks obskuursete paramatemaatiliste indulgentside rägaks, et keskaegne skolastika mõjub nende kõrval päikeseliste intermeediumitena.

Sergei Metlev: Eesti pärast Savisaart

Kivisse raiutuna tunduv Eesti poliitmaastik, kus venekeelne valijaskond eelistab Keskerakonda ja eestlased valivad kõiki teisi erakondi, võib lähitulevikus oluliselt muutuda. Miski siin ilmas pole igavene, kõik on kaduv. Ka endine Savisaare erakonnakaaslane, praegune SDE esimees Sven Mikser adub, et muutused on õhus. Tõenäoliselt on muutustest tingitud ka erakonna suurenev impulsiivsus vene küsimustes, mille taga toimivaid lahendusi ei näi kahjuks olevat.

Tauno Kure: liikluskäitumine ei parane iseenesest

Meedias on kasulikke liiklusartikleid vähe, domineerib kuiv statistika. Liiklusõnnetuste põhilisteks põhjusteks pean liiklusseaduse mittetundmist või selle mittetäitmist tingituna kas hajameelsusest, isiklikust või üleüldisest väärharjumusest.

Käesolevas artiklis soovin anda hinnangu olukorrale kergliikluses.

Olav Kivirand: Riik pööraku nägu rahva poole, ehk elektrihinna kujundus vajab kapitaalremonti

Eesti vanasõna ütleb, et tark ei torma. Nii ka otsused energeetikas peavad olema põhjalikult läbikaalutud ja arvestatud kõiki mõjutegureid pikema perioodi vältel, nii majandusele arengule, kui tarbija toimetulekule, juhul muidugi kui me seda soovime. Viimase aja arenguid vaadeldes, Elektrituru avanemist ja hilisemaid, uue Eesti Energiamajanduse Riikliku arengukava, jääb mulje, et me ei soosi oma riigi arengut, luues mitteharmoneerivaid, kulukaid ja kahtlase väärtusega enegiatootmis viise ja otsides üha uusi võimalusi tarbijat maksustamiseks.

Jüri Saar: ärge tehke maal elamist võimatuks

Eesti on minu jaoks väike mikrokosmos, kus kõik kõiki teavad, tunnevad, kõik on kõigiga sugulased-hõimlased, koolikaaslased, naabrid. See on midagi väga erilist, mistõttu arvan, et kõigi siinsete inimeste koduks on Eesti tervikuna. Kus konkreetselt elatakse, on teisejärguline, sageli juhuslik asjaolu. Elan küll Tallinnas, kuid tunnen ennast pigem maa või väikeasula inimesena ega oska maakohti kuidagi võõristada.

Sirje Kiin: võim vajab Vaimu

Valimiste lähenedes on Eestis puhkenud vilgas võiduralli riigireformi ettepanekute üle, mis meenutab kohati tuntud lauluringmängu, et otsi aga kohta, kus sa saad ja lükka teine sisse.

Või siis õhupallimängu, kus ühed osalejad pilluvad õhku üha värvilisemaid palle, teised lasevad palle nõelatorkega puruks.

Heli Künnapas: Politseivaba ja isevastutav Eesti

Eestlastele pakutakse kindlustunnet näiteks mõnekümne euro võrra kasvavate lastetoetuste kaudu, kuid mis on see, millega me tegelikult viimase aja riigi tegevust või tegevusetust arvestades riskime?

Riigi taskust tulevate kulutuste vähendamine viimastel aastatel hakkab jõudsalt vilju kandma. Politseinike arvu vähendamine ning kokkuhoid kütuse ja palkade arvelt on üks nendest “olulistest” säästu kohtadest.

Politsei pakub meelelahutust

Jüri Saar: Eesti peab panustama läänemaailma ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisse

Maailma muutub järjest väiksemaks, mistõttu on ka geograafiliselt üksteisest kaugel toimuvad sündmused omavahel seotud. Niisuguse tendentsi näide on meist tuhandete kilomeetrite kaugusel Guantanamo kinnipidamiskohast vabanenud isiku saabumine Eestisse. Juhtumis segunevad erinevad aspektid, alates võitlusest terrorismiga ja inimõiguste tagamisest ning lõpetades läänemaailma kuuluvate riikide vaheliste sõbra- ja liitlassuhetega.

Tarmo Kaldma: Palgamaksude alandamine toetab uusi tehnoloogiaid

Eestis peab palgamaksud järsult alla viima, et soodustada uue tehnoloogiaga ettevõtetel kõrgepalgaliste töökohtade loomist, kirjutab veeteede ameti vanemspetsialist Tarmo Kaldma (Eesti Vabaerakond).

Eesti majanduse edukaks muutmiseks on vaja teha eeliseid uue tehnoloogiaga ettevõtetele. Selleks on vaja järsult muuta kogu majanduslikku keskkonda, üksikutest meetmetest ja toetustest ei piisa. Majandusliku keskkonna aga defineerivad seadused, eelkõige maksuseadused.

Kui Vabaerakond rohkem mandaate saab, läheb kõik paremaks

Herkeli valimisblogi VII

„Seoses muutunud olukorraga kutsun kokku erakonna juhatuse.“ Olin sellise ettevaatamatu sõnumi välja saatnud, kui korraga hakkas sisse sadama küsimusi. Et mida silmas pean, mis on lahti? „Reiting,“ vastan.

Nojah, see oli pool nädalat vana uudis, aga ikka on hea meenutada, et ujume paar pulka künnisest kõrgemal. See ju muudabki olukorda – kõrgendatud tähelepanu, võimalikud rünnakud ja vajadus oma teemasid dikteerida.

Jüri Saar: Laarilt lõpuks ometi õige jutt!

IRL auesimees Mart Laar esitas hiljuti viis suurt tähelepanekut olukorra kohta riigis, mis leidsid rohket kommenteerimist ja tekitasid lugejaskonnas elavat vastukaja. Tegemist on õigete tähelepanekute ja täpsete hinnangutega meie poliitilise tegelikkuse kohta, täpsemalt selle valdkonna kõige suuremate valupunktide kohta.