Mai 2015

Sirje Kiin: Mida teha, kui „tõde ei ole ja kõik on võimalik" ?

Lennart Meri julgeolekukonverents teemal „Maailmakorra piirid", mis toimus aprilli lõpus Tallinnas, oli järjekorras kaheksas. Konverents oli senistest esinduslikum ja osutus tänavu üheks olulisemaks ja loodetavasti mõjukaks julgeolekufoorumiks mitte ainult Eesti ja Balti riikide või Ida-Euroopa, vaid kogu kaasaegse maailmapoliitika seisukohalt. Ja sellist kõrget hinnangut ei jaga me endale mitte ise.

Külliki Kübarsepp: kütuseaktsiisi tõusust räägiti isegi koalitsioonikõnelustel ikka üsna järsult ning üleolevalt

Olen poliitikas kaasa löönud aastaid, kuid seekordsete valimiste järel olin esmakordselt koalitsiooni moodustamise eelkõneluste laua taga. Teemaks olid siis võimaliku valitsuskoalitsiooni järgmise nelja aasta tegemised. 

Ootasin huviga arutelu Eesti riigi suurematest väljakutsetest. Näeme ju, et rahulolematus kasvab. Lüüakse käega selle asemel, et kodumaal midagi korda saata. Pigem tormatakse välismaale õnne otsima. See on kurb ning ei tekita usaldust riigi vastu.

Andres Herkel: ligi 4000 allkirja saanud erakondade riigipoolse toetuse vähendamise pöördumine on jäänud põhiseaduskomisjoni tahte ja mõistuse taha

Eesti Vabaerakonna algatusel loodud pöördumisele koguti ligi 4000 allkirja, eesmärgiga vähendada erakondadele riigi rahalise toetuse andmist vähemalt poole võrra. Nüüd uurivad algatuse toetajad, mis on saanud nende kollektiivsest pöördumisest.

"Kas riigikogu erakonnad jäävadki rahas suplema ega kavatse teha ühtegi järeleandmist?" küsib Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Sirje Kiin: Mida teha, kui «tõde ei ole ja kõik on võimalik»?

Lennart Meri julgeolekukonverents teemal «Maailmakorra piirid», mis toimus aprilli lõpus Tallinnas, oli järjekorras kaheksas. Konverents oli senistest esinduslikum ja osutus tänavu üheks olulisemaks ja loodetavasti mõjukaks julgeolekufoorumiks mitte ainult Eesti ja Balti riikide või Ida-Euroopa, vaid kogu kaasaegse maailmapoliitika seisukohalt. 

Sergei Metlev: Suure Isamaasõja müüt on Putini tuumarelv, millest ta ei loobu

Suur Isamaasõda (1941-1945) oli mõistust ületav tragöödia. Nõukogude, pärast aga Putini propaganda, täitsid sihipäraselt inimeste südameid leina ja järelemõtlemise asemel hoopis kõike õigustava võidukultusega. Venemaa ajalugu kubiseb pühadest sõdadest ning sõda on ka peamine põhjus, miks enamik venemaalasi toetas Krimmi hõivamist ja miks Putin saab tegutseda nii süüdimatult.

Toredama tuleviku teel?

Tänane valitsuskoalitsioon on endale eesmärgiks seadnud esmapilgul justkui võimatuna näiva ülesande. Leida raha (katteallikaid) sealt, kus seda sisuliselt kõige vähem võtta on. Iseenesest pidi plaan ju lihtne ja töökindel olema. Algatame kõik koalitsioonilepingus ettenähtud lubadused esimese saja päeva jooksul. See aeg peaks hea tava järgi olema kriitikavaba. Seega just paras moment langetamaks nii populaarseid kui ka ebapopulaarseid otsuseid.

Kuido Merits: Seisukorrast riigis

Eestit valitseb taaskord kolmikliit ja ees ootab neliaastak, mille vilju varsti maitsta saame. Seda, et valitsuse moodustavad just oravad, sotsid ja IRL, ennustati juba valimiste eel; valimiste järel polnud vanade partnerite ühteheitmises enam erilist kahtlust. Muud kombinatsioonid polnud lihtsalt realistlikud, sest taolise koalitsiooni kooshoidja, Edgar Savisaar, oli veel terve ja toimetamas. Samas liikus ringi info, et salajased kõnelused käisid mitmel erakonnal ka Keskerakonnaga, kuid uus koalitsioon on esialgu tulevikuteema.

Märt Meesak: Salastame Eesti Vabariigi!

Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni (ERJK) viimasel istungil otsustas komisjon häältega kuus kahe vastu, et kõik komisjoni poolsed haldusaktid salastatakse kuni kaebetähtaja möödumiseni või kohtu poolt asjas lõpliku lahendi tegemiseni. Iseeneneset nagu kõrvalt vaadates ehk normaalne käik, kuid tegelikkuses ei midagi muud kui meie Eesti riigis juba viimase rohkem kui kümnend levinud järjekordne käekiri kus salastatakse kõik mida üldse võimalik salastada saaks.

Jüri Saar: Läbikukkumisele määratud

Kuritegevus ja selle kontrollimine on poliitiliselt tundlik teema, milles peitub palju ahvatlevaid võimalusi ja paraku ka mitmeid ohtusid. Ühest küljest on hea poliitilisi plusspunkte koguda, kui lubada «kurikaeltele valu anda, pätile malka, politseile palka», nulltolerantsi jms. Teisest küljest aga võib siin valdkonnas kergelt vääratada, kui ekspertide hoiatustele vaatamata pill lõhki ajada. Nii juhtus omal ajal korruptsioonimõõdikutega, mis tõi lõpuks kaasa valitsuse tagasiastumise.

Sirje Kiin: Kas Eesti on tõesti ussitanud?


Ameerikast, Silicon Valley`st Eestisse naasev ettevõtja Sten Tamkivi muretseb Eesti avalikus ruumis sageneva vihakõne pärast: „Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum. Soovitan tõsiselt kaaluda paaril arvutilingvistika- ja statistikatudengil panna seljad kokku seda andmetega tõestavaks magistritööks, aga puhtalt põgusa vaatluse põhjal on muutunud räigelt mõnitav toon mõne aastaga ühiskonnas talutavaks normiks.

Andres Ammas: Ai-vai, millised reitingud!

Kui vanal juudi kaupmehel läks hästi, nuttis ta: „Ai-vai, ai-vai, kohe hakkab kõik allamäge minema.“ Kui vana juut oli kahjumis, rõõmustas ta käsi hõõrudes: „Edasi saab ainult paremini minna.“

Sellest iidsest tarkusest tasub küllap juhinduda ka erakondadel, teiste hulgas ka Vabaerakonnal: toetust erakonnale veelgi kasvatada näib peaaegu võimatu, kukkuda on ruumi küll ja küll. Siiski oleks patt mitte rõõmustada 18 (või 14)% potentsiaalsete valijate toetuse üle.

Aimar Altosaar: Vana kuld

Eesti majandus on jõudnud järku, kus tuleb võtta kasutusele seni vähe kasutatud ressursid.  25 turumajandust on küpsetanud juba mitu põlvkonda ettevõtjaid, majandusjuhte ja spetsialiste, kes on üle elanud nii vaimustavaid tõuse, kui masendavaid langusi, kes on näinud maailma ning kogenud omal nahal, kuidas ühiskond ja majanduskeskkond pidevalt muutub. Neil on olnud aega mõelda asjade ja nähtuste seoste üle ning nad on loonud suure pildi, mis võimaldab näha ettevõtet või tegevusala selle osana.

Siim Veskimees (Ats Miller): väike inimlik žest, millele vastatakse – kuulidega Charlie Hebdo toimetuses

Ats Miller

Ilmas ei ole mustvalgeid toone. On tõeliste sõjapõgenike aitamine, mida lääne inimestena kindlasti tegema peaksime, on meie endi kogemus viimasest sõjast, kui kõik, kel jaksu ja aru peas, Rootsi rannale pürgisid, on solidaarsusest tulenevad kohustused Euroopa Liidu ees ja kõige lõpuks kõige karmim tõde, mille väljaütlejat vaata et jumalateotajana koheldakse: Eesti jääb aina tühjemaks ja loodus ei salli tühja kohta – kui üks rahvas välja sureb, asustab keegi selle maa kunagi niikuinii, kirjutab kirjanik Siim Veskimees.

Jüri Saar: Meie erakonnad – jõugud ja(või) klubid?

Erakondade jaotamine nende poliitilistest üldsuundumustest lähtuvalt on laialt teada. Parema-vasaku, liberaalsuse-konservatiivsuse skaala leiab järjepidevalt kasutamist, vaatamata sellele, et tänapäeva tegelikkus neisse enam hästi mahtuda ei taha. See asjaolu on ka tõstatanud vajaduse erakondade liigitamiseks mingite teist laadi kriteeriumide alusel. Ikka selleks, et paremini analüüsida poliitikategemise arengutendentse.

Heli Künnapas: Lasteaednikele riiklikud palgad

Viimasel ajal on allkirjade kogumine populaarseks saanud. Ja väga hea, et on. Valimised on üks võimalus, kui saame oma elukorralduse teemal kaasa rääkida, kuid kui sellest jääb väheseks, on konkreetsel teemal allkirja andmine samasugune viis oma sõnumit edastada.

Kolmekordne palgavahe
Eesti lasteaednike liit algatas 18.–29. maini kestva aktsiooni, mille käigus kogutakse toetust lasteaiaõpetajatele riikliku töötasu alammäära kehtestamiseks.

Jüri Saar: Tuhanded muslimi põgenikud on Euroopale tõsiseks julgeolekuprobleemiks

Kuidas on juhtunud nii, et läänemaailma kui terviku jaoks on täna senisel kujul ellujäämise teema esiplaanil, mis veel mõni aeg tagasi tundus olevat asendunud eneseteostuslike küsimustega? Tegelikult on see paratamatu, sest kui väga lihtsalt jaotada, siis tänases maailmas elab ca seitse miljardit inimest, kellest üks miljard on kuldne, ülejäänud hoopis muud tooni.