Juuni 2015

Märt Meesak: Lõpetame erakondade riigi rahaga nuumamise

Erakondade rahastamisega on avalikkuses olnud palju erinevaid arutelusid. Eesti Vabaerakond on 2014. aasta suvel kogunud üle 4000 allkirja riigi poolse rahastamise vähendamiseks poole võrra. Eelmise riigikogu koosseisu ajal üle antud pöördumine aga mingit reaktsiooni ei leidnud. Sellel ajal nelja erakonna kartell isegi komisjonis antud eelnõu teemal hääletamisel seisukohti ei kujundanud. Nimelt sai see komisjonilt null poolt ja vastu häält. See näitas, et sellega ei taheta tegeleda.

Monika Haukanõmm: 1064 põgenikku – ei ole valmis?

Kolmapäeval saabus Euroopa Komisjonilt ehmatav teade: Eesti peab kahe aasta jooksul vastu võtma 1064 peamiselt Eritreast ja Süüriast saabunud põgenikku, kuigi veel paar nädalat tagasi oli Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pakkunud Eesti kvoodiks 326. Taoline kvootide hüppeline paisutamine tekitab hämmingut ja tulist vastuseisu. 

Sergei Metlev: Kuidas lõhkuda klaaslage?

Värske Eesti Inimarengu Aruanne osutas järjekordselt venekeelsete noorte lõimumisraskustele ja hoiatas kasvava sotsiaalse pinge eest. Eesti riigi tasakaalustatud areng ja meie sisejulgeolek jäävad alatiseks niidi otsa rippuma, kui lubame tekkida veel ühel venenoorte põlvkonnal, keda Eestiga seob peaasjalikult see, et nad siin elavad ja oskavad nimetada meie rahvuslindu. 

Vabaerakond: Võtmeküsimuseks on võimekus teha vahet majandusmigrantide ja põgenike vahel

Vabaerakonna avaldus seoses põgenike kriisiga

Vabaerakond: võtmeküsimuseks on võimekus teha vahet majandusmigrantide ja põgenike vahel

Eesti peab olema veendunud, et kui kedagi vastu võetakse, siis on need tagakiusamise või relvastatud konflikti eest põgenevad pagulased, mitte majanduspõgenikud.

Euroopa Liit seisab enneolematu migratsioonikriisi lävel. Lõuna-Euroopa riikidesse suunduvate Aafrika ja Lähis-Ida päritolu sisserändajate arv suureneb pidevalt. See paneb proovile nii Euroopa Liidu koostöömehhanismid kui ka ühtsuse.

Andres Ammas: Vabaerakonna plaan vabastab rahva Reformierakonna maksuõudusest: kobarlollus ei vii Eestit edasi!

Teravmeelne liberaal Toomas Vilosius on vaimutsenud, et Eesti rahva hea käekäik on alati ohus, kui parlament Toompeal koos istub. Nüüd on see oht käes. Plaanitavad maksutõusud sirutavad käe nii Eesti ette- kui ka töövõtjate taskusse. 

Andres Herkel: Saadikud, loobugem hääletusautomaadi rollist

Riigikogu viimane suve-eelne istung kujunes pikaks, sest valitsuse usaldamist või umbusaldamist tuli hääletada koguni neljal erineval moel.

Kõigepealt sidus valitsus kolm eelnõu usaldusküsimusega ja siis esitas Keskerakond eraldi umbusaldusavalduse. Ettearvatult oli valitsuse toetus Riigikogus kõige suurem lastetoetusi tõstva eelnõu puhul, kuna maksueelnõude ja umbusaldusavalduse hääletusel jäid koalitsiooni-opositsiooni jõujooned suurtes piirides paika.

Sirje Kiin: Kellele läheb korda Eesti enesediagnoos?

Eesti riigil on aastas vähemasti kaks olulist, ratsionaalset enesediagnoosi meetodit – üks on inimarengu aruanne, kus meie ühiskonnateadlased analüüsivad põhjalikult Eesti riigi ja rahva seisukorda ja teevad oma ettepanekuid, kuidas diagnoositud probleeme lahendada, teine on riigikontrolli audit, kus seadusega selleks ettenähtud ametkond kaardistab Eesti riigi ees seisvad sõlmküsimused ja pakub välja oma lahendused.

Egge Kulbok-Lattik: Hakka sallivaks!

Paljud ideed ja poliitikad on Eestisse jõudnud koos Euroopasse lõimumisega: me ei ole pidanud kohandama üksnes õigusakte ja valitsemiskorraldust, vaid kohanduma ka euroopalike vaadete ja ideedega. Nõnda olemegi Euroopasse pürgides võtnud üle mitmesuguseid kontseptsioone, teadmisi ja arusaamu, mis on lääne ühiskondades saanud aega orgaaniliselt ja avalikus arutelus küpseda: olgu näiteks jätkusuutlikkuse mõiste või loomemajandus, aga ka võrdõiguslikkuse põhimõte, millele tuginesid kooseluseaduse algatajad.

Monika Haukanõmm: Õppimisvõimetu valitsus - tulemus lõhestunud Eesti!

Reede öösel Euroopa Ülemkogul langetatud otsust jätta põgenike vastuvõtmine iga riigi enda otsustada on üle maailma paljude juhtivate ajalehtede hinnangul nimetatud „rahvuslikust egoismist põhjustatud läbikukkumiseks“.

Kohustuslikke kvoote ei tule, seega erinevalt Itaalia peaminister Renzist sai meie valitsusjuht kohtumiselt tagasi tulla kergendustundega, vastasel korral oleks teda taas kodus ees oodanud suured probleemid. Euroopa tasandilt vaadatuna väljus Eesti põgenike debatist võitjana, kuid sellega ka head uudised lõpevad.