September 2015

Krista Aru: Haridus peab liikuma omavahelisse võistlusesse

Jutud sellest, et Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel on valmimas kõrgharidus- ja teadussüsteemi võrku hindav ja edasisi arengusuundi soovitav ülevaatlik raport, liikusid juba 2014. aastal. Teada oli ka see, et raportit on koostamas nõukogu liige Gunnar Okk. Huvi raporti vastu oli suur ja kasvas kevadest, kui üha sagedamini hakkas kostma vihjeid, et nii on ju kirjas Oki raportis, aina suuremaks. Oli selge, et valitud seltskond oli juba aprillis midagi lugenud.

Andres Herkel: Vabaerakonna missioon on ravida ohtlik parteihaigus ja vabastada mõtlemin

Vabaerakonna toetuse tõusu või selle langust on põhjendatud teiste erakondade nõrkuse või kosumisega. Loomulikult on sellist sanitari looduses vaja, see mõjub kõigile distsiplineerivalt. Aga kindlasti ei tohi me selle rolliga piirduda.

Margus Maidla: Ülikoolide ja teadusasutuste võrk ja tegevussuunad. Mõtteid Gunnar Oki ettekannet lugedes

Kõigepealt heast – selleks on ettekande pikkus ja formaat. Meil armastatakse ikka veel liiga palju strateegiadokumente ja tegevuskavu koostades rõhutada dokumendi pikkust ja paksust, ikka nii, et mida mahukam, seda toekam. Ei ole. Ma ei tea ühtegi asutust, ettevõtet ega riiki, mille olulisimaid eesmärke ei saaks sõnastada kolmel kuni viiel leheküljel, hea küll, paarikümnel, aga mitte enamat. Gunnar Okil koosneb soovituslik osa kolmest leheküljest ja sisuline osa ca 20 leheküljest ning selline maht on mõistagi hea. Samuti väärib kiitust formaat.

Andres Herkel: Viis punkti Vao süütamisest ja pagulasteemast

Mõned selgitused siin-seal sotsiaalmeedias tähele pandud tuliste vaidluste juurde.

* Eesti poliitikutel ei olnud ja ei ole ühtegi muud võimalust kui süütamine kohe ja üheselt hukka mõista. Selline kuritegu mõjub provokatiivselt, mainekahjuna kogu riigile. Kui oli oht kümnete inimeste elule, siis ei puutu sellele sündmusele hinnangu andmisel üldse asjasse see, kas keegi toetab konservatiivset või vähem konservatiivset sisserändepoliitikat.

Sõjapõgenik Enn Meri Vao süütamisest: kui see oli kohalik, siis on tegu ka kuriteoga eestlaste ajaloomälu vastu

Pagulasdebatt on toonud kaasa meie väärtuste ja hoiakute kolossaalse ümbermõtestamise. 

Julgen ennast selles küsimuses väljendada, sest olen olnud ise sõjapõgenik, kes 1944. aasta septembris koos vanemate ja vennaga väikese lahtise paadiga Rootsi põgenes. Rootslased andsid meile asüüli ja loa sinna jäämiseks. Oli ka neid rootslasi (enamasti Rootsi kommunistid), kes tahtsid meid Nõukogude Liitu tagasi saata. Õnneks nii ei juhtunud. Välja arvatud 169 endist balti sõdurit, kes Nõukogude Liidule välja anti.

Margus Maidla: Vabaerakond jälgib sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppe avamise ambitsioone rahuliku tähelepanelikkusega

Olgu alustuseks üheselt öeldud, et vabaerakond pooldab koalitsioonileppe avamist, sest see, mis sinna kirja sai allkirjastatuna 8. aprillil 2015. aastal kolme osalise poolt (REF; IRL; SDE), ei rahulda meid, ei rahulda üsna mõjukat Reformierakonna siseopositsiooni, ei rahulda ilmselgesti SDE-d ega Eesti rahvast tervikuna. Signaalid IRL seest viitavad, et nad on kõige rahulolevamad võrreldes ülejäänud osalistega.

Sirje Kiin: vajame tugevamat silda Tuum-Eesti ja Suur-Eesti vahel

Tänavune Kotkajärve Metsaülikool Kanadas, Muskoka maakonnas, kolmetunnise autosõidu kaugusel Torontost põhja poole, kulges Valdur Mikita loomingust inspireeritud pealkirja «Metsa vaim, keele vägi» all. Osalesin viiendat korda lektorina ning kinnitan, et Kotkajärvel oli taas küllaga nii metsa kui keelt, nii vaimu kui väge. 

Metsaülikooli rekordid

Jüri Saar: Vihakuritegudest ja vaenuõhutamisest

Vao pagulaskeskuse põleng on laiema põgenikekriisi taustal kutsunud esile tugevaid emotsioone. Kusagil pole avalikult kuulda olnud selle ebainimliku teo toimepanejate õigustamist või tagantkiitmist, kui mõned hämara taustaga anonüümsed etteasted kommentaariumis välja arvata. Eestis elavad inimesed pole ilmutanud suurt sallimatust põgenike vastu ega kaastunde puudumist. 

Külliki Kübarsepp: peaminister peab Kruuse ning Michali tagandama

Euroopa koos Eestiga seisab silmitsi vähemalt kolme suure kriisiga. Siiani pole lahenenud Vene-Ukraina sõda, samuti viis Kreeka võlakriis võimukoridorid tagajalgadele. Pagulaskriis on eelmised kaks varjutanud ning seadnud Euroopa enneolematu fakti ette. Eestis endas on veel lisaks maaelukriis. Ning korruptsioonijuhtumite sagenemine viib meid selgelt ebausaldusväärsete riikide nimistusse. Kõige hullem on seejuures usalduse murenemine kodanike silmis.

Merle Jääger: Ahjualused Euroopa südames

Vanad eestlased rääkisid lugusid vahetatud lastest: kui ei passinud piisavalt peale, tuli Kurat või tema Vanaema, võttis päris lapse ja pani oma lapse asemele. Vanahalva laps muudkui nuttis hirmsa häälega, sõi kuis jaksas, aga kaalus juurde ei võtnud, vaid jäi aina kõhnemaks.

Võis juhtuda, et viimaks kurnas libalaps vaese ema sootuks ära. Sestap levis mitmeid õpetusi, kuidas Kurjast lahti saada: võis teist verele peksta või kõrvetada koldes, igatahes tuli nii kõvasti liiga teha, et Vanahalb kohale tuli ja lapsed taas õigeks vahetas.

Jüri Adams: Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kirev ajalugu

Enne Teist maailmasõda selliseid kuluhüvitisi, nagu praegu Eesti riigikogus kehtivad, ei tuntud. Oli võimalik, et kui rahvaesindaja saadeti riigikogu kui terviku esindajana komandeeringusse, siis võis riigikogu juhatus talle kompenseerida selle kulud. Kuna sel ajal olid riigiraudteed, oli riigikogu liikmel õigus tasuta sõita oma kodukoha kõige lähemast raudteejaamast Tallinna ja tagasi. Väljaspool Tallinna elanud riigikogu liikmetele maksti lisaks palgale korteriraha.

Andres Herkel: vaba on parem olla – Vabaerakonnal täitus aasta

Kui Vabaerakond eelmise aasta 20. septembril areenile astus, siis ei olnud neid, kes ettevõtmise edusse uskusid just väga palju. Õnneks aga oli üks osa uskujaist seks ajaks hästi organiseerunud, hulga tööd ära teinud ja üldiselt ka teati, mida edasi teha.

Takkajärgi hinnates oli Vabaerakonna läbimurde eelsete päevade kõige kurjem vastane just too poolpolitoloogiline arvamus, et «erakonnad on valmis ja midagi juurde ei saa tulla».

Minu meelest lubab aga Vabaerakonna esiletõus teha Eesti ühiskonna kohta paar olulist järeldust.

Jüri Saar: kas riigikogulased saavad liiga vähe palka, et seda peab varjatud kujul suurendama?

On väga tervitatav, et avalikkus on võtnud arutada riigikogulaste kuluhüvitiste teema. Üks riigikogulane küll väitis, et pole ilus võõras rahakotis sorida, kuid paraku tema tengelpung pannakse kokku maksumaksja rahadega. 

Teine avaldas lisaks arvamust, et tegemist on tatistamise teemaga, millele ta ei viitsi oma kallist aega raisata. Tegelikult on kõigil inimestel täielik õigus meie tublide rahvateenrite tegevuse teemadel oma arvamust avaldada.

Andres Herkel: Peaministril ei ole visiooni

Peaminister Taavi Rõivasel ega valitsusel ei ole visiooni, et kaugeleulatuvaid plaane ellu viia.

Mis tahes kaugeleulatuvaid plaane saab ellu viia siis, kui juhtimine toimib. Teisisõnu algab kõik valitsusest ja peaministrist.

Põhiseaduse järgi moodustab peaministrikandidaat valitsuse ning muudatusi valitsuse koosseisus teeb Eesti president üksnes peaministri ettepanekul. Ka riigikogult saadud volitus valitsuse moodustamiseks jätab peaministrile vabad käed, keda ta valitsuskabinetti kutsub.

Sirje Kiin: väliseestlased oskaks aidata pagulasi lõimida

Kirjutan seda artiklit sümboolsel 11. septembril Minneapolise lennuväljal, oodates lendu USAst Pariisi kaudu Tallinna, kust lahkusin aasta tagasi hoopis teiste tunnete ja mõtetega, kui need, mis mind täna valdavad.

On tunne, nagu sõidaksin täiesti teistsugusesse Eestisse, kus nüüd on hõõguvalt kõrget palavikku meenutav sisetemperatuur ja teistsugused, üleilmsed mured.

Sergei Metlev: Kui Edgar on lavalt lahkunud

Edgar Savisaare taandumine päästaks vene valijad tema ehitatud poliitvanglast. 

Rääkigu ühiskonnategelased mida tahes, aga kehv tervis, ülitõsine korruptsioonikahtlustus ja erakonna mässumeelsus viitavad, et vene valijate palavalt armastatud Edgar Savisaare särav karjäär hakkab lõpule jõudma. Meid ootavad ees põnevad muutused, mis võivad tervendada Eesti poliitilist elu või ehitada uue müüri vene sotsialistiku erakonna tekkimisega.

Mida teevad kümned tuhanded vene taustaga valijad pärast lemmiku kadumist?

Vabaerakond: õiguskaitsjaid tuleb nende töös usaldada. Vabaerakond on puhastumise usku

Vabaerakonna juhatus leiab, et korruptsioon on raske kuritegu, mitte süütu maitsevääratus või väike eksimus.Tallinna Sadama ja Tallinna Linnavalitsuse juhtumid näitavad meie õiguskaitsjate tõhusat tegutsemist. Kaitsepolitseile on antud volitused suuremate omavalitsustes ja riigi äriühingutes toime pandud korruptsioonikuritegude menetlemiseks. Mõned poliitikud, eeskätt just Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad, on püüdnud kärpida ameti sellealast võimekust, mis õnneks ei ole teostunud.

Kuido Merits: Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast

Artikkel Loomingu värskest numbrist 9/2015. Avaldatud ka ERRi kultuuriportaalis.

Kodunt tagasi

Enamik tiimist on kas käinud puhkusel või puhkusele minemas. Ehkki puhata pole seni õieti millestki. Sõda on eemal — ei möödu päevagi, mil Ukraina valitsusvägede ja separatistide kokkupõrgetes Donbassis poleks hukkunuid ja haavatuid. Hersonist aga läheb juuli esimesel poolel kogu tiimi peale päevaraportisse kirja vaevalt üks kohtumine päevas.

Jüri Adams: pagulasteemaline referendum – on see võimalik?

Eestis liigub ringi idee, et oleks vaja korraldada referendum pagulaste/migrantide vastuvõtmise või Eesti riigi pagulaspoliitika küsimustes. Ametlik termin Eesti seadustes on rahvahääletus. Põhiseadus, rahvahääletuse seadus ning riigikogu kodu- ja töökorra seadus lubavad korraldada kahte erinevat liiki referendumeid.