November 2015

Sirje Kiin. Moskvasse! Moskvasse!

Käisin üle 26 aasta Moskvas. Esitlesime Rahu prospektil Hõbeajastu muuseumis ehk luuletaja Valeri Brjussovi majamuuseumis äsja venekeelses tõlkes ilmunud Marie Underi monograafiat. Uued, kongeniaalsed luuletõlked teinud Marina Tervonen luges meloodilisel, tasasel häälel Underi sensuaalseid sonette. Biograafia põhitõlkija Boris Tuch kõneles Underi ja vene luule hõbeajastu ühisjoontest.

Margus Maidla: kes võtab poliitilise vastutuse Eesti Õhu allakäigu eest ehk kuidas saab Juhan Parts nüüd Euroopasse minna?

Estonian Airi lugu on palju laiema tähendusega, kui lihtsalt ühe ettevõte saatus. Eesti ühiskonna sh ettevõtjate, teadlaste, ametnike ja turismireisijate puudulik võimalus suhtlemiseks välismaailmaga ja vastupidi on tõsine murekoht. Seda enam on valus vaadata, kuidas firma allakäigu eest vastutavad tegelased püsivad varjus ja üks neist on isegi suundumas kõrgele ametikohale Euroopa Liidus.

Ats Miller: meie raha kaob kahisedes «Lennake meiega!» Sloveenia mutiaugust alla 6

Ma ei tea lennundusest midagi. Teisalt, ma ei tea ka sapööritööst midagi, aga kui keegi miini grillib... Kuulge, Euroopa komisjoni otsus Estonian Airi (EA) kohta tuli üllatusena ainult neile, kes saavad palka selle eest, et üllatust teeselda.

Juba EA loomise ajal oli selge, et väikeriikide lennukompaniid saavad rahvuslikuks uhkuseks olla ainult siis, kui neile peale maksta, ja kostis kaineid hääli, et lepime hõimuvelledega kokku, paneme Vantaa-vahet mingi õhutrammi käima ja asi lahendatud - kõigil hea olla.

Taavi Simson: Lennuteenust võib sisse osta

Lennuteenuse sisseostmine tuleb Eestile odavam kui oma lennufirma pidamine. Sisseostetud lennuteenus näeb välja nii, et Eesti riik maksab näiteks Lufthansale, Finnairile või Ryanairile selle eest, et nad lendaks teatud kuupäevadel ja kellaegadel Tallinna ja meile oluliste sihtkohtade vahel. Lennuteenuse eest tasumine toimuks kahe komponendina. Esimene osa oleks kindel fikseeritud summa iga lennu või liini eest, mis veenaks lennufirmasid lendama ka sellisesse ebapopulaarsesse sihtkohta kui Tallinn.

Andres Herkel. Valimised skänneri ja biomeetriaga

Seotud inimene: 
Andres Herkel

5. oktoobril toimusid Kirgiisias (Kõrgõzstanis) parlamendivalimised, millele anti rahvusvaheliste vaatlejate poolt kõrge hinnang.

„Kas saab tuua esile mingi ajaloolis-kultuurilise eripära, millega seletada, et kirgiisidel on oluliselt rohkem demokraatiat kui naabritel?“ Esitasin selle küsimuse Presidendi administratsioonis töötavale Mira Karibajevale, kelle igapäevateemaks on rahvusküsimused.

Vello Väinsalu: Estonian Air, buumiajastu viimane ohver

Liiga kiiresti ja liiga hästi ei ole ka kunagi liiga hea. Kui aastatel 2005.-2007 kasvas Eesti majandus laenuraha ja muidu hoogsa optimismi toel oma esimese suure kriisi eelsetesse tippkõrgustesse, siis loomulikult ei jätnud see puudutamata ühtegi valdkonda. Alates kinnisvarasektori invasioonist põldudele ja lõpetades ulmeliste unistustega Eesti erilisest kohast maailmas.

Ain Ostra: kurb on näha, et riik käitub ämbrites kolistava eksperimenteerijana

Mina ei ole ettevõtja, vaid töövõtja ja mul on ülimalt hea meel, et minu tööandja ei ole mölakas. Kurb on aga näha, et riik, millele lähevad ka minu tööandja poolt makstavad maksud, käitub ämbrites kolistava eksperimenteerijana, kirjutab Eesti Vabaerakonna juhatuse liige Ain Ostra.

Loomulikult ei käitu nii kogu riik, vaid ikka need, kes seda riiki peaksid juhtima. Kuidas on võimalik, et riik oma reformierakondliku valitsusega, kes peaks näitama eeskuju ettevõtjatele, teeb seda kõige hoolimatumas võtmes?

Andres Ammas: vähendame erakondade rahastamist 2,7 miljoni euroga ja jagame raha riigikaitseõppele, ERRile ning mujale, kus sellest palju rohkem kasu!

Vabaerakonna fraktsioon esitas 2016. aasta riigieelarve eelnõule ühiselt 19 muudatusettepanekut ja 14 ettepanekut veel eraldi.

Kõik need 14 ettepanekut osutavad, et liiga suureks paisunud erakondade rahastamist võiks vabalt poole võrra vähendada. Erakondade ületoitmine tuleks lõpetada ehk teisisõnu panna erakonnad tervistavale dieedile. Nii nagu mõistlik dieet teeb inimese reipamaks, muudaks priiskamise lõpetamine erakonnad loomingulisemateks ja oma liikmeid väärtustavateks kooslusteks.

Andres Herkel: parim katteallikas riigieelarve muudatusteks on erakondade raha

Vabaerakonna esimees Andres Herkel vastas Remo Holmeri kommentaarile erakondade rahastamise osas, et kartellierakonnad meenutavad narkomaani, kes viivad end valimiste eel reklaami üledoosiga transsi, et siis neli aastat riigieelarvest makstava toetuse abil ravi saada ja võlgu kinni maksta.

Andres Herkel: Pariisis toimunu võib olla kurb, kuid karm äratuskell

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles Delfile, et eeskätt peab Pariisis toimunu mõjutama meie seisukohti piirivalve tugevdamiseks ning julgeolekumeetmete võtmiseks.

"Peame tegema kõik, et hoida ära selliste jubeduste kordumine tulevikus," nentis ta.

"Järeldused, mida me teeme, peavad olema ratsionaalsed ja sisaldama olulisi nüansse," lausus Herkel, kelle sõnul tuleb Euroopa lõunapiir kiiresti kontrolli alla võtta, Euroopasse jõudnud pagulastele teha tõhus julgeolekukontroll ja vajadusel rakendada tagasisaatmis-mehhanisme.

Krista Aru sõnul vajab Eesti täielikku maksureformi

TALLINN, 13. november, BNS - Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Krista Aru hinnangul vajab Eesti täielikku maksureformi, mis korrastaks maksusüsteemi ja annaks sellele kaasajastatud sisu.

"Kõigile peaks ju selge olema, et Eestit ei aita raha kokku kogumine tarbimismaksude kasvatamise teel," kirjutas Aru sotsiaalvõrgustikus Facebook, lisades, et Eesti vajab täielikku maksureformi, mis korrastaks ja annaks kaasajastatud sisu meie maksusüsteemile.

Tarmo Kõuts: terror Schengenit ei tapa, küll aga põgenikevool. Intervjuu Virkko Lepassalule

Kuigi nähtus nimega piirideta Euroopa paistab kokku varisevat, sest Pariisi terrori tõttu on mitmed riigid tugevdanud piirikontrolli, ei tähenda viitseadmiral Tarmo Kõutsi arvates see veel Schengeni leppe lõppu. Küll annab Schengenile kabelimatsu tema sõnul põgenikevool Euroopasse, kui seda lähema aasta jooksul pidama ei saada.

Artur Talvik.Tahad turvalisust, siis vali kogukond

Tänase Eesti inimesed võib jagada laias laastus kahte leeri. Ühed, kes soovivad eelhooldusega ühiskonda ja teised, kes on valmis ise hakkama saama. Ühed, kes ütlevad, et kuskil on mingi riik, mis peaks nende eest asjad ära otsustama ja tegema ning teised, kes ütlevad, et nemad ongi riik ja võtavad ohjad enda kätte. Esimesi võib halval juhul tabada õpitud abituse sündroom, aga teised võivad hakkama saada ka kõige keerulisemates ja ootamatutes situatsioonides. Esimene valiks pigem individualistliku elu linnadžunglis ja teised elaksid pigem maakogukonnas.

Andres Herkel. Poolabielu vorm ei kõlba

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Vabaerakonna saadikud riigikogus leiavad, et menetluses olevad kooseluseaduse rakendusaktid on halvasti koostatud ning neil pole suuri eeldusi saada läbiminekuks vajalikke poolthääli.

Esiteks tegutses vastutustundetult eelmine riigikogu koosseis, kes leiutas kooseluseaduse sildi all nii-öelda poolabielu vormi, mille kaudu üritati ühekorraga lahendada nii erisooliste kui ka samasooliste paaride probleeme. Seda kõike tehti ebaõnnestunult, jättes lahtised otsad riigikogu järgmisele koosseisule lahendada. 

Palju lahtisi otsi 

Monika Haukanõmm: miks ma hääletasin kooseluseaduse mahavõtmise vastu?

Eile oli Riigikogus esimesel lugemisel kooseluseaduse rakendamise seadus, mis jäi menetlusse üle noatera. Nii mind kui Maire Aunastet on peale hääletust nimetatud seaduse päästjateks, mis on siiski liialdus. Eelnõu menetlemise jätkamist soovis 42 saadikut, 41 oli vastu. Miks mina hääletasin erinevalt Vabaerakonna fraktsiooni teistest liikmetest on põhjendatud küsimus, millele püüan enda sisse vaadates ka vastata.