Detsember 2015

Jüri Adams. Kõne kooseluseaduse teemal

Jüri Adamsi (fraktsiooni nimel peetud) kõne kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE) esimesel lugemisel 25. novembril 2015. Eelnõu menetlusse jätmist toetas 42 ja selle vastu oli 41 Riigikogu liiget. Vabaerakonna fraktsioonis oli eelnõu väljaarvamise poolt 7 ja vastu 1 fraktsiooni liige. Vt ka teisi sõnavõtte Riigikogu stenogrammist ja salvestust Youtube’is.

Andres Herkel: kramplik vastandumishaigus tuleb välja ravida

Lätis kasutatakse sellist valimissüsteemi, kus poolthäälte kõrval saab kandidaatidele ka miinuseid panna. Süsteem on keerukas ja ma ei arva, et see Eestis juurdunud valimistavaga kokku sobiks, aga oma iva on siin olemas. Poliitikud, kes paistavad silma vastandumisega, äärmuslike seisukohtade või ka ebaeetiliste tegudega.

Jüri Adams: Eesti valimissüsteemis on tasakaal paigast

Seotud inimene: 
Jüri Adams

Hästi korraldatud proportsionaalne valimine eeldab kahte asja. Esiteks, et valimisringkonnad ei oleks liiga väikesed ega liiga suured ja et need oleksid valimisõiguslike inimeste arvu poolest võimalikult sama suured. Teiseks, et igas ringkonnas oleks valitavate rahvaesindajate arv ehk mandaatide arv võimalikult ühesugune. Praeguse valimissüsteemi korralduse juures on see tasakaal üha enam paigast liikumas. On ilmne, et põhimõttelised muutused on vältimatud.

Vana kord ja uued trendid

Taavi Simson: Lastetoetused teenusepõhiseks

Seotud inimene: 
Taavi Simson

Rahapõhise lastetoetuse võiks asendada teenusepõhise lastetoetusega. Ideaalis peaks lastetoetus katma otseselt lastega seotud kulusid: koolitarbed, ringiraha või toit. Kuna aga toetust antakse rahas, ei ole mingit selle kasutamise kontrollmehhanismi. Seetõttu tasub süsteemi muuta selle asemel, et raha juurde anda.

Krista Aru. Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatusel toimus Riigikogus 15. detsembril olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed". Ettekande sel teemal pidas Krista Aru.

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Head külalised!

Jüri Saar. Kas uus Krimmi sõda?

Seotud inimene: 
Jüri Saar

Türgi poolt Vene sõjalennuki allatulistamine kütab endiselt kirgi, kuid tähtsam on tabada sündmuste sisemist loogikat.

Liiga suurt tähelepanu pööratakse Moskvast tulevaile valjuhäälseile ähvardustele teha Türgist uus „peamine lähivaenlane”, rakendada majandussanktsioone, mitte enam minna sellesse riiki puhkama ja mitte süüa seal kasvatatud mandariine. Kuna Venemaa juhtide sõnad ja teod ei lange kokku, tasub edasiste sammude ennustamiseks võtta arvesse sedagi, mida välja ei öelda.

Sirje Kiin. Mis on eesti rahval viga?

Viimasel ajal ei saa Eestimaal üldse enam nalja, vaid kõik on närvis ning süüdistavad kõiki teisi: meid hurjutatakse ja manitsetakse, kasvatatakse ja õpetatakse küll valitsuse ja presidendi poolt, küll sisemaalt ja välismaalt. Me olla nii sallimatud ja harimatud, nii homofoobid kui rassistid, meie pärast olla häbi parkettide pääl ja külapoe taga, Brüsselis ja Washingtonis, Moskvast või Kiievist rääkimata. Üks võikamaid välisuudiseid, mis kajastas Eesti välisministri sügisest külaskäiku Brüsselisse, väitis koguni, et välisminister süüdistanud eestlasi ebainimlikkuses.

Andres Herkel: Riik on vöökohalt rasva läinud

Seotud inimene: 
Andres Herkel

 Kolmapäeva õhtul (9. dets) võttis riigikogu vastu 2016. aasta riigieelarve. Vabaerakond hääletas selle eelarve vastu. Põhjusi kogunes selleks päris palju.

Esimesest lugemisest saadik on üsna raske aru saada, millel põhineb valitsuse optimism, et eelarve tulude pool kokku saadakse. Kui ümberringi majandus kiratseb, kust tuleb meie eelarvesse prognoositud majanduskasv?

Monika Haukanõmm: riigireformi peakärpija Arto Aas on ise osa paisunud juhtimisaparaadist

Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Valitsuse väljakuulutatud riigireformi tulemusel peab vähenema riigipalgaliste inimeste arv ja seda kõigis valdkondades. Valitsussektoris (keskvalitsus, omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid) hõivatud 119 000 inimesest tahetakse koondada 2 protsenti. Ametkondade ja poliitpersonali vähendamise asemel on aga alustatud lihtsatest töömesilastest.

Esimesed kärpeplaanid on juba toonud kaasa ulatuslikke konflikte. Värskeim on TÜ Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuhakk riigihalduse minister Arto Aasa tabelis arvutatud kärpenõuetele.

Andres Herkel. Luige, haugi ja vähi koalitsioonis veab teadust vähk

Riigikogule esitatud ülevaates teadus- ja arendustegevuse olukorrast ei andnud peaminister ühtegi lootuskiirt ega pidepunkti, et hapuks kiskuv olukord võiks paraneda. Riik lihtsalt ei täida Riigikogus vastu võetud strateegiat. Vähe sellest, me lausa kaugeneme püstitatud eesmärgist tõsta teaduse eelarveline rahastamine ühe protsendini SKP-st.

Praegust tagasiminekut teaduse rahastamises selgitas Taavi Rõivas peamiselt kolme argumendiga:

Sergei Metlev: Eriti murelikuks teeb, kui rünnatakse tumedanahalisi eestlasi

Kõik olid harjunud, et Eesti on ülikonservatiivse migratsioonipoliitikaga maa, kuid seoses Euroopa pagulasprobleemiga hakkasime tajuma, et meilgi võib olla kohustus panustada sõja eest põgenevate inimeste abistamisse. Need inimesed ja nende mured on meile seni võõrad olnud. Me ei mõista nende kultuurilisi eripärasid ja nemad ei ole tuttavad meie elulaadiga. Paljudele Eesti inimestele on uute sisserändajate küsimus täis ebamäärasust ning nii põhjendatud kui ka alusetuid hirme.

Jüri Adams: Paarkonna seadus – kellele ja milleks?

Võitlused kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu ümber riigikogus on nüüd mõneks ajaks vaibunud. Algatajate lootus jõustada see 49 lehekülje pikkune tekst seadusena enne uut aastat ei teostunud. 2014. aastal vastu võetud kooseluseadus aga jõustub 1. jaanuarist. Kas ilmub välja paare, kes püüavad notari juures sõlmida vastava omavahelise lepingu, ja kas notarid saavad seda teha, saab selgeks õige varsti.