Jaanuar 2016

Andres Herkel: peamiselt venekeelsete toetajatega "Kesk-Kriminaalerakonna" asemel vajab Eesti sisulist kesktee erakonda

Vabaerakonnale oli 2015. aasta edukas. Uue poliitilise jõu ehitamine ja edukalt valimistele viimine näis paljudele ilmvõimatu ülesanne, kuid kavakindel töö kandis vilja. Loodetavasti oli see alles algus ja nüüd tuleb latt juba kõrgemale seada.

Valitsuse möödalaskude pärast ei saa me vastutust võtta, sest koalitsioonis osalemist pakuti meile kevadel ikkagi oma põhimõtetest loobumise hinnaga. Me ei nõustunud. Polnud mõeldav loobuda erakondade rahastamise vähendamisest, ettevõtluskeskkonna soodsamaks ja lihtsamaks muutmisest ning kodanikuühiskonnale suuremate võimaluste andmisest.

Artur Talvik: head uut aastat, Taavi!

Hea Taavi, kuigi Sa oled peaminister, pöördun ma Su poole familiaarselt sinatades, võiks ka öelda, hipsterlikus vaimus. Vaatasin Su aastalõpuintervjuud ja nägin, et Sa oled mitmes küsimuses segaduses. Püüan Sulle siis head nõu anda, et Sa selles keerulises maailmas vaate ikka selgena hoiaks.

Esiteks maailmavaade. Sulle teeb muret Vabaerakonna maailmavaade, või nagu Sa ütled, selle puudumine. See, et Sa sellest midagi ei tea, ei ole muidugi Sinu süü, vaid Sinu nõustajate suur tegemata töö.

Ats Miller: kas Eesti vajab presidenti?

President kui institutsioon mõeldi omal ajal parlamentaarse valitsuse juurde maskotiks, keda oleks väärikas kuningatega ühe laua taha istuma panna. Eri riikides on presidendile erineval määral võimu antud, talle on kombineeritud teatud tasakaalustav roll kuni ajutise seadusliku diktaatorini hädaolukordades, kuid olemuselt on see institutsioon ikkagi kunstlik.

Samas esindab paljusid riike riigipeade kohtumistel peaminister või parlamendi esimees ja selles nende maine küll ei lange (tõsi, mõnikord nimetakse seda isikut isegi presidendiks, kuigi ta pole nimme selleks valitud).

Andres Ammas: turg peab jääma

Sellise loosungiga võitsid Viljandi isamaalased 1990ndail kohalikud valimised. Eks olnud valimisedul ka muid põhjusi, aga napi võidu tagas just see trikiga hüüdlause. Nipp oli selles, et ei ükski konkurent ega senine linnavõim tahtnudki turgu kaotada, aga mõistetavalt tekitas selline sõnastus reaktsiooni: „Või nüüd tahavad nad meie turu ära kaotada! Ei lähe läbi!”

Jüri Saar. Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine

Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie riik sai 2016. aastaks vinduva eelarve. Eelarve tulude kujunemist mõjutasid valdavalt mullu kevadel ühekorraga (nn kobarseadusena) vastu võetud maksumuudatused.

Sirje Kiin. Milleks meile teadus?

Riigikogu on arutanud kaks aastat järjest, 2014 novembris ja 2015 detsembris Eesti teaduse rahastamist ja seda, kuidas meie teaduspotentsiaali paremini ära kasutada Eesti arengus.  Eesti majanduses ja ühiskonnaelus valitseb juba mõnda aega seisak, esimeste vabanemisjärgsete aastate kiire areng on peatunud, hädavajalikud riigireformid takerdunud, neid on aastaid kitsastel parteipoliitilistel põhjustel edasi lükatud.

Jüri Saar: lugedes Taavi Rõivase käsulaudu aastaks 2016, meenusid mulle NLKP kongressi materjalid ja ideoloogilised stambid

Nõukogude Liidu aegadel, mida veel mõned vanemad inimesed ehk mäletavad, lahknesid võimuesindajate sõnad ja teod totaalsel määral. Kui öeldi, et tuleb tugevdada võitlust rahu eest, tähendas see tegelikkuses relvastatud sekkumist mingis välisriigis.

Kui öeldi, et tuleb parandada arhiivinduse olukorda, tähendas see arhiividokumentide sihipärase hävitamise uut lainet. Kui keskkomitee häälekandjas avaldati artikkel mõningatest probleemidest näiteks Tallinna veevärgis, siis visati selle asutuse juhtkond esmalt välja parteist ja pandi vangi.

Andres Herkel: Poola kuulub Euroopasse

Äärmuste ajastul, kui Kölni seksuaalvägivallapuhang asetab kõverpeeglisse ka seni varjupaigataotlejaisse lahkelt suhtunud läänlaste väärtushinnangud, pakub üha enam kõneainet Poola. Mõistagi ei pea demokraatlikus riigis ei üks ja sama partei kümme ja enam aastat võimul olema, aga Poola nüüdne võimuvahetus on ebatavaline.

Andres Herkel. Avalik vastus Jürgen Roostele

Austatud Jürgen,

Tänan Sind heatahtliku kirja eest, milles manitsed Vabaerakonda aru pähe võtma. See meie valimisloosung oligi. Oleme tõepoolest tulnud selleks, et ei juhtuks nõnda, nagu Sa ühes oma luuletuses kirjutad: vabakondade kontide klobinal / kondab vabariik alla mäest. Ei-ei, mäest alla ei või riik ometigi veereda!

Me tõesti pingutame, et seadusloomet ka rohujuuretasandil selgitada. Paraku aga satub töö Riigikogus aeg-ajalt hoopis „püssirohujuuretasandile“, millist väljendit Sa ka juba eespool tsiteeritud luuletuses kasutad.

Aimar Altosaar: kohatu on katse siduda väsinud ja lontis IRLi kunagise erksa Isamaaga

IRLi esimehe Margus Tsahkna aktsioon meenutab Edgar Savisaare püüdu oma erakonnale ja toetatajatele sisendada, et kunagised Rahvarinde ajad on tagasi, sest  siis olevat Savisaar toonud Eestile iseseisvuse nüüd aga võitleb nende eest, kes «sellist Eestist ei tahtnud». Kaks miljonit eestlast 30 aasta pärast? Sellest on räägitud aastaid. Uhked numbrid on inimestest jälle eespool.

Monika Haukanõmm: Vabaerakond ei ole tulnud selleks, et IRLi rusudel ehitama hakata

IRLi maailmavaateotsing on kiiduväärt algatus. Ka vanale organisatsioonile tuleb kasuks sisekaemus.

Küll aga paneb imestama, kuidas mõned tegelased, eriti reformierakondlased eesotsas Urmas Sutropiga, püüavad suruda Vabaerakonda EKREga ühte meeskonda, kes justkui peaks IRLi vundamendil uue maja üles ehitama. See on ohutundest kantud fantaasia.

Märt Läänemets: võimupööre Taiwanis - selle tagamaadest ja tagajärgedest

Maailm jälgis Taiwani valimisi üsna pingsalt, sest teatavasti ei ole Taiwan lihtsalt üks Kaug-Ida väikeriik teiste hulgas, vaid oma erisuhte tõttu Hiina Rahvavabariigiga vähemalt Aasia – Vaikse ookeani regiooni kui mitte kogu maailma üks strateegilisi tulipunkte.

Külliki Kübarsepp: etteheited õiguskomisjoni tööle on väga tõsised!

Õiguskomisjoni halvast õigusloomepraktikast kooseluseaduse rakendamise seaduse menetlemise näitel.

Riigikogus on hilissügisest alates kirgi kütnud kooseluseaduse rakendamise seaduse menetlemine. Tegemist on väga tundliku eelnõuga. Seetõttu on paslik anda ülevaade, kuidas on komisjon selles küsimuses talitanud.

Jüri Saar. Artur Talvik ja poliitelu kaardimaja

Eesti poliitelu sarnaneb üha enam kokku variseda ähvardava kaardimajaga. Iga natukese aja tagant puhkevad kriisid ja kriisikesed, milles süüdistatakse võimuesindajaid ebakompetentsuses ja ebaeetilisuses ning mis kõigutavad valitsuse teovõimet ja stabiilsust. Valitsuskoalitsioon „paneb aga tuima” ning midagi ei muutu. Altpoolt tuleva kriitika kohta öeldakse „ja mis siis”, ülespoole raporteeritakse reipalt „just nii”.

Heli Künnapas. Artur Talvik tegi Talvikut

Artur Talvik, riigikogu liige Vabaerakonnast, on inimene, kelle kohta viimastel nädalatel pea igaühel on seisukoht tekkinud. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi nimi seostub mitme suurema ja väiksema korruptiivse teoga, mis viimasel ajal on järjest uudisekünnise ületanud.

Õnneks ikka tegude paljastamise, mitte neis osalemisega. Niisama aktiivselt on tööle hakanud Talviku-vastased. Miks peaks keegi olema korruptsiooni avalikustamise vastu?

Tappa sõnumitooja