Märts 2016

Märt Meesak. Osavald usaldab otsustama

Valitsus on juba lähiajal halduskorralduse muutmise eelnõu riigikogule esitamas. Senimaani on seda tutvustatud koosviibimistel, alustades omavalitsusliitudest kuni erakondade seminarideni välja. Ühist arusaama aga ei paista veel kuskil olevat. Tihti räägitakse üksteisest kas tahtlikult või siis tahtmatult mööda.

Vähemalt on lõpuks hakatud rääkima rohkem sisust, mitte ainult piiride tõmbamisest, kuid vastuväited osavaldadele on tehtud suhteliselt kitsa pilguga.

Avo Blankin. Kellele lüüakse hingekella?

Nüüdse iseseisvusaja algusaastate omavalitsustegelasena pean tunnistama, et aastatetagune kohalikku elu ning elulaadi tavasid arvestav õhinapõhine omavalitsuskorraldus on valitusel nüüd valmistatud reformikavast kadunud. See on asendatud tsentraliseeritud haldusriikliku suhtestumisega.

Juba iseseisvuse alguses olid peaprobleemid riigi ja omavalitsuse ülesannete ja kohustuste piiritluse puudumine ning riigi kõrvalehiilimine kohustuste täitmisega seotud kulutuste katmisest.

Vahur Kollom: ma ei taha elada ükskõiksuse vabariigis

Me oleme täna jõudnud teatud murdepunkti, kus meie apaatsus, tahtmatus ja hoolimatus on teinud paljud inimesed tundetuteks mölakateks, kus isegi vägivalda nähes kehitame õlgu ja kõnnime edasi.

Peamine, et meiega midagi sellist ei juhtuks, mõtleme. Me oleme niivõrd ükskõiksed, et me unustame ära, et meie lemmikmänguasi (millega me jäädvustame kõikvõimalikke hetki, teeme enekaid ja jagame seda kogu maailmaga)  on mõeldud helistamiseks. Isegi kui kõneaega ei ole ja arve tasumata, saame ikka helistada numbrile 112 ja kutsuda abi.

Andres Herkel: riigikogu majanduskomisjoni keelenõue ei huvita

Narva taksojuhtide kehv eesti keele oskus pole teab mis uudis. Selle probleemi põhjuste bukett on laialdane ja kindlasti pole õige panna vastutust üksnes keeleinspektsioonile, mis väheste vahenditega kõikjale ei jõua.

Kui ühistranspordiseadusesse toodi taksojuhi teenindajakaardi saamise alusena sisse keeleoskust nõudva dokumendi esitamine, siis oli see kindlasti adekvaatne meede. Iseasi on see, et nende dokumentide esitamist nõuti tempos, mis oleks Narva linna mõneks ajaks ehk tõesti taksovaeseks jätnud.

Sirje Kiin. Kuidas valime presidenti?

Nii Eestis kui ka USAs toimuvad tänavu sügisel presidendivalimised. Kui USAs algas valimisteks valmistumine, kandidaatide lavale astumine ja põhjalik sisuline kampaania juba poolteist aastat enne valimisi, siis Eestis pole kuus kuud enne valimisi mingit kindlat teadmist, kes on üldse kandidaadid, kes kelle üles seab ja milliste sisuliste kriteeriumite alusel ta lõpuks valitakse.

Margus Maidla: poliitilised jõud maksukeskkonnas kümne küünega kinni

Viimastel aastatel on Eesti ühiskond kogenud poliitikamaastikul seniolematut vastasseise, olgu jutt siis kooselu seadusest või Euroopa Liidu (EL) migratsiooni kriisist. Neid kahte iseloomustab selline tunnus, et põletavat probleemi, mida lahendada, veel ei ole, vähemalt mitte Eesti pinnal. Pigem on probleem eriti tundliku ühiskonnatunnetusega inimeste peades, kes seda siis ülejäänutele üsna kompromissitult peale suruvad.

Sirje Kiin. Vägevam eesti keel

Kirjutasin artikli „Vägev eesti keel" 2008. aastal, mil kõnetuvastusega ehk häälega toimiv arvutiprogramm oli valmimas või olemas vaid 25 keelel ja meie, eestlased olime maailma esimeste keelte hulgas tänu Eesti kõrgkoolide keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule eesti keele arengukavale 2004-2011. Keeleteadlased nimelt usuvad, et tulevikus jäävad tänase maailma tuhandetest keeltest elama ja kõlama vaid need mõnikümmend või paremal juhul mõnisada keelt, millel on olemas kaasaegne keeletehnoloogiline tugi.

Tarmo Kaldma Euroopa väärtustest ja nende kaitsjaist

Viimasel ajal on populaarseks muutunud sõnavõtud Euroopa väärtuste kaitseks. Kuid mis siis on ikkagi need kaitstavad väärtused, jäetakse reeglina täpsustamata, justkui oleks see iseenesest mõistetav. Ja tundubki, et igaüks nimetab nendeks, mida iganes parajasti soovib.

Tegelikult on Euroopa väärtused täitsa olemas. Need on defineeritud näiteks siin, nii inglise kui ka saksa keeles.

Loen need siin ka eesti keeles üles:

Aimar Altosaar. Elukestev suhtlemisõpe

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal miljardeid eurosid, sest juhid ei oska suhelda ning meie ametiasutused on asendanud inimliku suhtlemise erinevate e-standardite ja moodsa kantseliidiga. Nii era- kui avalikus sektoris on tootlikkus madal mitte tehnika ja tehnoloogia puudumise pärast, sest seda on meil kohati liigses külluses, vaid vahetu inimliku kontakti vältimise või oskamatu suhtlemise pärast.

Jüri Saar. Venemaa-Türgi „papa-mamma“

Venemaal on Euraasia liinis kaks strateegilist peaeesmärki, mis on mõlemad suunatud Läänele kui globaalsele vastasele. Esiteks püüd tagada faktiliselt Saksamaa neutraalsus, mis on kõige tugevama majandusega riik Euroopas. Verbaalselt võib sealt suunalt hädaldada ja Venemaad agressiivsete sammude eest hukka mõista niipalju kui kellelgi on soovi. Sügav mure tuleviku pärast, mis muudkui süveneb, süveneb ja jääbki süvenema, kuid reaalselt midagi peale suust sooja õhuvoo väljutamise ei tehta. Venemaa ei saa loota hetkeolukorda arvestades Saksamaa väljaastumisele NATOst.

Sergei Metlev. Eesti sõbrad postputinistlikul Venemaal

Krimmi liitmisest Venemaaga on möödunud kaks aastat. Tundus, et kui mitte Gruusia, siis Ukraina ründamist andeks ei anta. Siiski on siit ja sealt kuulda sahinat: aitab pingest.

Vaba maailm ei tohi aga luua oma leebusega Kremlile eristaatust. Tark on otsida hoopis venemaalastest sõpru, kes võivad tulevikus hakata uut Venemaad juhtima. Vladimir Putin ja Co ei ole veel kogu Venemaa.

Jüri Saar. Trahvide kahekordistamisest

Praegusel valitsuskoalitsioonil on elanike rahaliste koormiste tõstmisega eriline ja intiimne suhe. Ilmselt otsitakse meeleheitlikult katet oma valimiseelseile lubadustele, nagu alampakkumise võitnud sullerifirma, kes pärast konkursi n-ö kinnipanemist mõtleb välja üha uusi nippe, kuidas leida võimalusi kliendile lisaarvete esitamiseks.

Sirje Kiin: «tšekkige seda», tugevdaks äkki keelekaitset?

Kirjutasin artikli «Vägev eesti keel» 2008. aastal, mil kõnetuvastusega ehk häälega toimiv arvutiprogramm oli valmimas või olemas vaid 25 keelel ja meie, eestlased olime maailma esimeste keelte hulgas tänu Eesti kõrgkoolide keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule eesti keele arengukavale 2004-2011. Keeleteadlased nimelt usuvad, et tulevikus jäävad tänase maailma tuhandetest keeltest elama ja kõlama vaid need mõnikümmend või paremal juhul mõnisada keelt, millel on olemas nüüdisaegne keeletehnoloogiline tugi.