Aprill 2016

Andres Herkel: räägime demokraatiast, härra Nestor!

Eiki Nestor kutsus 30. märtsi Postimehes üles lõpetama inimeste lollitamine juttudega eliidist, kes rahva arvamusega ei arvesta. Osati on artikkel sihitud otsedemokraatia üleskutse vastu. Paraku unustab riigikogu esimees mainida, et otsedemokraatia nõue kerkib esile siis, kui esindusdemokraatia ei toimi parimal moel. Siin tuleb riigikogul kindlasti peeglisse vaadata.

Tõnu Ploompuu. Milleks meile emakeel ehk Maailm vajab palju keeli

Maailm on muutunud. See, et oma keele tähendus sada aastat tagasi toetus teistele alustele kui praegu, ei muuda veel oma keelt mingiks groteskseks minevikuihaluseks. Energeetilise keskkonna eripärasuste kontrollimise osa on oma keele tähendusest küll taandunud, kuid kohalik keel inimeseks olemise sotsiaalse tundlikkuse kandjana on asendamatu.

Sirje Kiin. Kus lõpeb arvamus ja algab vihakõne?

Sain hiljuti ühelt Eesti lugejalt vihase e-kirja, mis sõimas mind silmakirjalikuks, kuna elan Ameerikas ja olen abiellunud ameeriklasega. Eestis polevat minutaolisi inimesi vaja.

Kiri oli reageering minu arvamusloole “Vägevam eesti keel” – mul polevat õigust eesti keele teemal sõna võtta, kuna elan ingliskeelses riigis.

Ometi olen kõrgharidusega eesti filoloog, kirjutanud mituteist eestikeelset raamatut ja kaitsnud doktoritöö eesti keeles eesti kirjandusest.

Artur Talvik: kärame kärajad haldusreformi osaks

Sel suvel möödub 800 aastat Henriku Liivimaa kroonikas Raikküla kärajate mainimisest. Osa uurijaid arvab, et tegemist oli kihelkonna või Harjumaa kihelkondade vanemate nõupidamisega, osa lausa, et kogu Eesti maakondade nõupidamisega.

See oli nii tähelepanuväärne sündmus (või sündmuste jada), et isegi kogenud kroonik pidas oluliseks selle mainimist. Ühesõnaga, demokraatia juured on Eestis sügavad.

Ats Miller: Peatage areng, me tahame rahus välja surra!

Ma ei imestaks, kui kunagi tulevikus nimetatakse XXI sajandit häma, trollide ja kasulike idiootide ajastuks. Eestis lisandub sellele veel patoloogiline virisemine ja hirm midagigi korda saata.

Sama hämmastav on, kuidas peaaegu kunagi ei küsita õigeid küsimusi – näiteks kellele on üks või teine asi kasulik? Kelle strateegiline huvi on, et Balti riike ei seotaks Euroopa infrastruktuuriga? Venemaa. Kelle kasumite kallale tuleb Rail Baltic? Läänemere laevnike ja piirkonnas tegutsevate veoautojuhtide.

Märt Läänemets. Meie idateaduste hetkeseis

Kuigi akadeemilise orientalistika juured ulatuvad Eestis XVII sajandisse, TÜ eelkäijana tegutsenud Academia Gusta­via­na aegadesse, ei ole Aasia uuringute seis Eesti teaduses ja kõrghariduses sugugi kiita. Seda nii riigi ja ühiskonna vajadusi silmas pidades kui ka võrdluses naabermaadega. Õieti on debatt Aasia-suunalise kompetentsi mitte isegi tõstmise, vaid loomise vajaduse üle Eestis tõusnud alles viimasel kümnendil.

Jüri Saar. Kastijoonistajad ja haldusreform

Haldusreform suubub Eesti jaoks tuttavlikesse rööbastesse. Järjest rohkem jäävad kõrvale kohaliku elu sisulised küljed, ressursside ja otsustuspädevuse andmine kohalikele ning esiplaanile nihkub loosung või mingilaadne elukauge skeem. Küllap oleme kõik kuulnud vähemalt 5000 elanikuga näidisvallast kui minimaalse suurusega omavalituse üksusest või enam kui 11000 elanikust kui soovituslikust. Järjekordne sarnane sõnum saabus neil päevil, kui riigireformi juhtiv minister teatas, et nüüd kaalutakse tõsieselt nelja regionaalse maavalitsuse loomist.

Ats Miller. Naljarahvas

Evelin Võigemast ei oleks saanud oma pajatusega välja tulla sobivamal ajal. Nüüd arvatavasti juurdub eestlaste teadvusse meem „kapis on koll!” ja ükskõik mille arvamuselaadsega kena näitlejanna tulevikus välja tuleb, mõtlevad kõik, et miks tal ometi ei jätku taipu oma süüdimatu suu kinni hoida ja püüda lihtsalt kena olla. Anu Saagim on ju ka kena, kuni ta vait püsib.

Ats Miller: kirjanikud ajatuules

Lapsepõlves, kui mul tuli veendumus, et kirjanikuamet on uhke ja hää, rahmeldas Eesti Kirjanike Liit ideoloogilises võitluses. Okupatsioon, mis teha. Selleks ajaks, kui olin paar raamatut avaldanud ja mindki sinna võeti, oli tegemist hoopis teise liiduga. Pole head halvata – koos võõrideoloogilise painega kadus paraku ka raha.

Andres Ammas. Presidendivalimistest

Üks Eesti presidendivalimiste süsteemi hädasid on selles, et see õieti ei kohusta kandidaate avalikuks debatiks, vaid võimaldab siseneda konkurentsi ka vargsi, külg ees, peaaegu et häbelikult.

Vabaerakond hakkab järgmisest nädalast alates korraldama avalikke kuulamisi, et saada rohkem aimu nende inimeste seisukohtadest, keda on avalikkuses sobivate kandidaatidena esile tõstetud ja kes võiksid pälvida erakonna fraktsiooni liikmete toetust kui mitte esimeses, siis võib-olla teises või kolmandas ringis.

Haukanõmm: haldusreformi võtmekimbus on kõik võtmed olulised

Haldusreformi aruteludes nii Toompeal kui väikestes külades kõlab murelik küsimus: kas elu maal jääb suures reformituhinas püsima või hoopis kängub? kirjutab Mõnistest pärit riigikogu liige Monika Haukanõmm (Vabaerakond).

Esmane hirm ja vastuseis muutustele on mõistetav ja ka vajalik kaitserefleks. Aga kohe peavad järgnema arutelud, kaasates kogukondi tuleb leida vastused küsimusele milleks haldusreform hea on? Kas sellest tõuseb meile pikas perspektiivis tulu või saame hoopis kahju? Kas muudatused aitavad kaasa meie rahva säilimisele ja edenemisele igas Eestimaa nurgas?

Andres Herkel. Sanktsioonid Venemaa vastu peavad jätkuma

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee suur masinavärk Strasbourgis tiksub edasi, aga maailm ümberringi on muutunud ja oli muutumas juba siis, kui ma 2014. aasta jaanuaris oma töö monitooringukomitee ja Eesti delegatsiooni juhina lõpetasin. Juba toona oli näha, et suur organisatsioon ei suuda arenevatele demokraatiatele positiivset innustust anda. Tagasilööke annavad nii siseriiklik väsimine kui ka Kremlist juhitud operatsioonid.

Jüri Saar. Mida ootame presidendilt?

Teravmeelse tähelepaneku järgi pidid Venemaa valitsejad vähemalt Nikolaist alates vahelduma juuksekasvu järgi. Tugeva juuksekasvuga valitsejale on alati järgnenud kiilaspäisusele kalduv ja vastupidi. Nikolai II–Lenin–Stalin–Hruštšov–Brežnev–Gorbatšov–Jeltsin–Putin–Medvedev–Putin on rida, mis osundab sellele, et Venemaa järgmine president saab olema tugeva juuksekasvuga. Elame, näeme.

Vildakas valimisseadus

Ats Miller. Reidi tee kui kaks põlvkonda ajast maha jäänud mõtlemise sümbol

Üks sõidurada laseb tunnis läbi 1000 kuni 4000 sõidukit; loomulikult oluliselt vähem siis, kui teel on takistused, näiteks foorid ja ülekäigukohad. 300 000 raskeveokit aastas tähendab väga ligikaudu 100 töötundidel. Kui see üldse probleemiks muutub, pole mõtlemine ilmselt lahendajate tugevaim külg, kirjutab kirjanik Ats Miller (Vabaerakond).

Sirje Kiin. Usaldus ja andestus

Eesti otsib kirglikult presidendikandidaati. Tänaseks on oma valmisolekust kandideerida teatanud vähemasti neli inimest: Siim Kallas, Marina Kaljurand, Jaak Jõerüüt ja Urmas Paet, üks endine peaminister ja Euroopa Komisjoni liige, teine praegune välisminister, kolmas endine kaitseminister ja neljas endine välisminister, st kõigil on olemas nii diplomaatia- kui ka välispoliitikakogemus. Ent kõigi nelja kodu või taust on paraku reformierakondlik, mis ei vasta teiste erakondade selgelt väljendatud soovile leida presidendiks nö parteideülene ehk ühiskonda ühendavat võimet eviv kandidaat.