Mai 2016

Vahur Kollom. Üks valimisringkond kellele ja milleks?

Pärast iseseisvuse taastamist on ametis Tartu volikogu kaheksas koosseis. Mandaatide arv on olnud Tartus 49, kuid neid ei ole alati jagatud ühtemoodi. 1993. aastal otsustas volikogu, et Tartus on kuus valimisringkonda. 1996. aastal otsustati, et on neli ringkonda. 2002. aastal otsustas volikogu, et hakkab olema üks valimisringkond. Nii on see püsinud siiani. 

Mõnes mõttes ei tundugi ju lugejale kõiges selles midagi eriskummalist. Lihtsalt formaalsus. 

Kalle Pilt. Huviharidusest ja -tegevusest muudatuste tuules

8. aprilli valitsuse istungil kinnitati riigi eelarvestrateegia aastateks 2017–2020. Valitsuselt sai toetuse mitu kultuuriministeeriumi haldusala puudutavat otsust. Rahaliselt kõige suurem otsus puudutab huvitegevust. Kultuuri­ministeeriumis välja töötatud plaani järgi saavad alates 2017. aasta septembrist täiendavalt 30 000 last ja noort võimaluse osaleda kultuuri-, spordi- ja tehnikaringides. Selleks eraldab riik igal järgneval aastal 15 miljonit eurot. 

Ats Miller. Teeme Brexiti toetajate klubi?

Kes mäletab John Steinbecki „Teekond Charlie'ga. Ameerikat otsimas” („Travels with Charley: In Search of America” 1960, ek 1964), siis seal oli juttu Texase väljaastumisest – see osariik on Ühendriikidesse astunud lepinguga, nii et teoreetiliselt on neil selleks õigus – ja kui vihaseks teksaslased said, kui asutati „Texase väljaastumise pooldajate klubi”, mis asus tõestama, kui palju parem oleks USA-l ilma Texaseta.

Edasi oleks kaks teed: teha seda tõsiselt või naljaga.

Ain Lutsepp: teater on inimestevaheline asi. Ma usun, et ka poliitika saab olla inimestevaheline, mitte ainult erakondade asi

Intervjuu Õhtulehele. Küsitleja Rainer Kerge.

Kõigepealt räägime muidugi ehitamisest – Ain Lutsepp on ju vana Hiiu Kaluri Kuri rühma malevlane, ladus sinna 1978. aastal saeveski üles. Hiljemgi on ta suviti ehitamisega raha teeninud. Aga kui nüüd maakodu elumajja Laiuse lähedal vamm sisse lõi, tuli kutsuda meistrid. Üldse on maakodu rohkem abikaasa ja tütre majandada. "Eks seal taimekasvatus käib – naine teeb ja tütar vahel aitab ka," muigab näitleja ja riigikogulane Ain Lutsepp.

Sirje Kiin. Rahvusriik või kodanikeriik?

Rahvasteränne ja põgenikelaine Euroopasse ning venelanna esmakordne pürgimine Eesti presidendikandidaadiks on teravdanud taas vana väitlust selle üle, kas Eesti on ja peab olema rahvusriik või kodanikeriik, kusjuures tihti kiputakse neid kaht mõistet kitsendama ning sisuliselt teineteisele vastandama, otsekui oleks tegemist ühitamatute väärtustega.

Kaul Nurm: talumeeste käes on veel pool Eestimaad

Intervjuu Silja Lättemäega.
Talud on Eesti rahvuslik kapital ja julgeoleku tagatis, ei tohi talusid pankrotti lasta ja maha müüa, hoiatab taluliikumise peaideoloog ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektor Kaul Nurm, kes paneb ameti maha.
Miks lahkute ametist?
Ma ei taha minna ametipostilt, jalad ees. Ei taha näha ka seda, et teised ootaksid, millal koha vabastan. Olen nüüd 65aastane ja leian, et viimane aeg on tööst loobuda. Minu viimane tööpäev on 1. august.

Andres Ammas: riigikogulased ei vaja kahte tooli

Vabaerakonna arvates ei ole korraga kahel toolil istumine riigikogulaste jaoks ei mõistlik ega väärikas. Tõsi, praegu kehtiv kord, kus riigikogu liikmed kandideerivad peibutuspartidena, aga volikogudes tööle ei hakka, on veel halvem kui kahel toolil istumine. See on muutnud Eesti poliitika väga silmakirjalikuks. Peibutuspartide kasutamine on valijate avalik petmine.

Märt Meesak: parteide liikmed on laisad maksjad või vaesed ega ole nõus oma erakonda rahaliselt panustama

Analüüsides Riigikogu erakondade I kvartali andmed, joonistub välja selge erinevus kartellierakondade ja Vabaerakonna vahel. Juba aastaid on kartellierakonnad majandanud pigem võlgu ja sõltudes riigipoolsest toetusest.

Esimese kvartali iga kuu sai riigieelarvest Reformierakond 133 977 eurot, Keskerakond 120 579 eurot, SDE 66 988 eurot, IRL 62 522 eurot, EKRE 31 261 eurot ja Vabaerakond 35 727 eurot toetust. Erakondade vahed on iga kuu mitmekordsed.

Sergei Metlev. Vihakõne karistamisest võidavad äärmused

Vihakõne kriminaliseerimise surve on tugevnemas: Euroopa Nõukogu käib Eesti valitsusele peale ning mõned poliitikud ja kodanikuaktivistid näevad äärmuslike väljaütlemiste karistamises võluvitsa, mis peaks ühiskonda üleöö rahustama. Tegelikult avaksime selle sammuga Pandora laeka, kust ronivad välja halastamatu poliitkorrektsus ja ideoloogiline lintšimine. Lahendus peitub hoopis ühiskonna kultuuris.

Põhiseadusest piisab