Juuni 2016

Tiiu Kuurme. Võõrandunud teadmine ja äng

Kui meelsasti ka mõned tegelased inimest looduse, looma, masina või robotiga ei samastaks, on vaid inimese ees küsimus: mida ma oma elust ja enesest teen? Robot niipea seda ei küsi.

Meil on ju hästi. Nii hästi pole koolidega justkui olnudki. Koolimajad ei ole kunagi olnud nii hästi varustatud, lai inforuum nii kättesaadav, sedavõrd palju pakutud valikuid ja vabadusi õpetajatele ning õpilastele.

Tõnu Ploompuu. Kes „neutraliseeritakse” omavalitsuste kollektiviseerimisega?

Eesti haldusreform on surutud lõpusirgele. Kas sellega lõpetatakse Eestis seni veel kohati esinevad kodanikele toetuvad omavalitsused ja asendatakse need parteidele oma valitsustega, on lähipäevade küsimus.

Haldusreformi ideoloogia on üles ehitatud lihvitud möödarääkimisele ja meedias möödarääkimise ohtrale rahastamisele ning kõrgele sotsiaaltehnoloogilisele kvaliteedile.

Jüri Saar. Uut (presidenti) oodates

Ligikaudu aasta tagasi toimunud riigikogu valimistel toimus Eesti poliitelus sündmus, pärast mida pole enam miski endine. Riigikogusse valiti nelja kartellierakonna asemel kuus erakonda, mille tulemusena saab varasema suure neliku kohta öelda - endised. Kuigi valitsuskoalitsioon pandi kokku viisil igaühele midagi, on koalitsioonipartnerid tänaseks kaotanud summaarselt 20% oma valimisteaegsest toetusest. See pole nali.

Andres Herkeli kõne juuniküüditamiste 75. aastapäeva puhul Riigikogus

75 aasta möödumine juuniküüditamisest kohustab ka Riigikogu tegema asjakohast avaldust. Nende kannatuste iga-aastane mäletamine ja kahtlemata kogu aeg mäletamine on tähtis, kuid aeg-ajalt, kui järjest suuremad ümmargused numbrid ette tulevad, on ka meil kohustus teha midagi rohkemat kui tavaline leinaseisak.

Sirje Kiin. Kohtasin Tartu vaimu: vaimsusest, eurooplusest ja asiaatlusest

Kohtasin 5. juunil Elvas meie kõige targema mehe Ain Kaalepi 90. sünnipäeva tähistamisel vana head klassikalist Tartu vaimu, mis väljendub tõelise vaimsuse otsinguis, humanistlike väärtuste selguses, avatuses, pluralismis, universaalses maailmakultuurilises avaruses, aga ka ladinakeelseis heksameetrites, oodides ja sonettides, rangetes vormides, aga sisulises vabaduses, mida ei piira projektimajandus, grantitaotlused, võrdlustabelid, kasumimarginaalid, turuseadused.

Vahur Kollom: parkimiskorra pahupool

Tartus laienes juunist tasulise parkimise ala. Esmapilgul tundub muudatus õige ja ilus. Tegelikult teeb see aga väga paljude inimeste elu ja töö keerulisemaks.

Linnavõimul tekkis tõsine mure kesklinna autostumise pärast. Lahenduseks muudeti parkimispiirkondi ja tasuta parkimise ala, tõsteti kesklinnas parkimistasu ning lubati tasulise ala piirile kavandada tasuta parkimisvõimalusi.

Artur Talvik. Saatan on parteis

Üks tont käib ringi mööda ilma – korruptsioonitont. Korruptsioonist räägitakse omavahel ja seda käsitletakse meedias, peetakse seminare ja ümarlaudu, võetakse maha peaministreid, mõni pannakse vangi, korraldatakse demonstratsioone, aga miski ei muutu. Vastupidi, näib, et tont areneb nagu vähkkasvaja, tema siirded on aina sügavamal ühiskonna sisemuses.

Jüri Saar. Nõrkade kaitseks

Elu siinmail on viimastel aegadel vägagi võitluslik, täpsemalt öeldes olelusvõitluslik. Kõikjal, kuhu ka ei vaata, käärib vägevalt. Olgu need siis erakonnad, ülikoolid, (riigi)ettevõtted, valitsuskoalitsioon, kohalikud omavalitsused jne, igal pool avastatakse ootamatult, et nii enam edasi minna ei saa. Käib suur (arvete)- klaarimine ja peaaegu igaühel on midagi teistele ette heita.

Andres Herkel. Mida me teame riigikogu komisjonide tööst?

Selle hooaja riigikogu viimasel istungil nimetas Jüri Adams viimaste kuude kõige olulisemaks otsuseks seda, millega taastati riigikogu komisjonide istungite põhjaliku protokollimise nõue. 12 aasta jooksul selline nõue puudus.

Milles on õieti küsimus või kui tihti tekib tava-valijal üldse soov heita pilk komisjonides arutatule? Enamasti saadakse ju riigikogu tööst teada ajakirjanduse vahendusel. Kui aga algallikad on ajakirjandusele suletud, siis ei saagi neilt eeldada sügavuti minekut.

Sirje Kiin. Topeltkodakondsus ei ole oht vaid võimalus

Mul on olnud elu jooksul neli kodakondsust, kusjuures suurema osa oma eluajast olen sisuliselt olnud topeltkodakondsusega. Saatuse tahtel sündisin 1949 okupeeritud Eesti NSVs, kus sain automaatselt ilma oma otsuse või valikuta Nõukogude Liidu kodanikuks. Seda fakti, et olen rahvusvahelise õiguse kohaselt tegelikult ka sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, hakkasin selgemalt teadvustama alles siis,  kui 1980. aastate lõpus tekkis Eesti kodanike komiteede liikumine, milles aktiivselt osalesin, valides ja ka kandideerides Eesti Kongressi liikmeks.

Merle Jääger. Meremäe passioon

Elas kord ühe pisikese kuningriigi serval tubli ja tarmukas neidis. Rikkust-vara tal eriti polnud, aga kenakene oli imb küll. Kae, kätte jõudis aeg mehele minna. Ümber nõukaid noormehi mitu tükki, kuidagi ei suuda otsustada. Aastad lähevad, pea juba vanatüdruku seisus paistab, aga neiult ei tule mingitki korralist otsust.

Märt Meesak. Maksuvaba reede asemel topeltmaksuga saunaõlled

Kui valimiskünnisest allapoole kukkunud IRLi esimees kommenteeris, et erakondade reitingute uuringut ei saavat tõsiselt võtta ning ta teadvat ja nägevat enda ümber hoopis muud, siis tekib küsimus kogu koalitsiooni suutlikkusest enda ümber toimuvat õigesti näha.

Majanduskasvu näeb vaid peaminister?

Heli Künnapas: Ärka ja märka!

Paar nädalat tagasi sõitsin öösel ühelt ürituselt koju. Jõudu ei olnud. Tavaliselt mul sellega probleeme ei ole ja naudin autosõitu igal ajal. Pärast selgus, et mul oli selleks ajaks juba kõrge palavik ja see väsitaski.

Pärast seda, kui olin mitu korda tee ääres puhanud, parkisin lõpuks tanklas ja lasin pea roolile puhkama. Kui lõpuks silmad tõstsin, seisis mu auto kõrval võõras noormees. Läksin välja, sest ilmselt soovis ta minuga rääkida.