Juuli 2016

Jüri Saar: masendav õigusnihilism levib Eestis üha enam

Vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele üritatakse Tallinna kesklinna vanemat Alar Näämet ametis hoida viimase võimaluseni – see juhtum on järjekordne näide Eesti ühiskonda laiemalt ohustavast tendentsist. Õigusest, korrast ja õigusriigist saab teha palju suuri sõnu, kuid asja põhisisuks jääb ikkagi allumine. Inimene on loomupärasel viisil lojaalne teatavatele õiguslikele ettekirjutustele, sest läänemaailmas loetakse õigust usaldusväärseks jagatud väärtuste kandjaks.

Andres Herkel. Miks inimesed rahul ei ole ehk Brexit meis enestes

Euroopa Brexiti-järgne pohmelus on toonud muu arvamusuputuse kõrval esile ühe teema, mida ilmselt ei lahataks, kui paar protsente britte oleks teistpidi hääletanud.

Nii pühendas viimane Economist palju ruumi, et analüüsida, miks tunneb keskklass tõrjutust ja kõrvalejäetust ning miks ei armastata eliiti. Mõistagi oli brittide otsusel palju erinevaid tagamaid, kuid pettumine poliitikas ja uute, osalt protestile rajatud lahenduste otsimine on Euroopas üldine. Erandiks pole ka Eesti. Briti referendum tõi selle küsimuse vaid teravamalt esile.

Sirje Kiin. Euroopa sõjamängud – asjatu hüsteeria või tõsi taga?

Mu 19-aastane pojapoeg Martin läks 4. juulil Eesti sõjaväkke – nagu tavaks on öelda - aega teenima. Tema teenimisaeg on 11 kuud. Muidugi loodame kogu perega, et selle 11 kuu jooksul ega ka pärast seda ei puhke sõda, et ta saaks koos 1700 eakaaslasega, kes asusid samal päeval aega teenima, rahulikult sõdurioskusi õppida ja treenida. Martin oli juba talvel elevil ja rõõmus, et ta võeti koos paari sõbraga vastu hea mainega eliitüksusse, Kuperjanovi pataljoni C-jalaväekompaniisse. Ta ei jõudnud ära oodata, millal "möll pihta hakkab".

Jüri Saar. Valitsejate näo säili(ta)mine 

President Putini näost on palju räägitud eelkõige kõmulehtede veergudel ja stiilis. Venemaa presidendist erinevatel aegadel tehtud fotode võrdlemise kõige äärmuslikum tulem on, et üks ja sama inimene ei saa olla välimuselt nii erinev. Nii on arutletud botoxi mõõdutundetu kasutamise üle, vandenõuteoreetikute väitel olevat juht hoopis ära vahetatud. Sarnaste kuulduste tekkele annavad tuult tiibadesse juhi aeg-ajalt aset leidvad kuni nädalapikkused ärakadumised. 

Jüri Saar. Reformierakonna sõrmkübaramängust

Kes ei tea, siis sõrmkübaramäng on petukaup ja sulid kasutavad seda kaaskodanike häbituks tüssamiseks. Mäng seisneb väikese kuulikese peitmises sõrmkübara alla liigutades osavalt sõrmede vahel nii sõrmkübaraid kui ka kuulikest.

Lihtsameelne, kes usaldab, mida tema silm näeb, läheb hasarti ja pannakse tegema valesid otsuseid selle kohta, millise sõrmkübara all asub parajasti kuulike. Valeotsuse eest tuleb tal taskut kergendada, õige koha äraarvamisel saab preemiat, kuid üldreeglina võidab kuulikeste liigutaja kui professionaal alati mängijalt (amatöörilt) raha.

Sirje Kiin. Väärtused ei kao, vägivald ei kasva

Hiljutised terroriteod ja surmaderohked migratsioonilained Euroopas on ajanud Lääne, sh ka Eesti avaliku meedia kohati niisuguse hüsteeriani, nagu oleks tegu meile kõigile tuttavate humanistlike, euroopalike väärtuste täieliku kaotamisega, nagu oleks vägivald kõikjal maailmas mõõtmatult kasvamas, rumalus kogu ilmas võimule tulemas või juba võimutsemas. Kanaarilinnud hüüavad, et me seisame suure kuristiku äärel, kukume kohemaid alla ja varsti kaotame kõik?

Ats Miller. Türgi riigipöörde kehv teater

Eestis oli riigipööre viimati teatavasti 1934. aastal, kui Konstantin Päts likvideeris opositsiooni ja kaugemas perspektiivis organiseeris sellega meile pool sajandit sotsialismi viljastavaid tingimusi. See oli rahulik riigipööre, kus enam-vähem demokraatlikult valitud riigipea muundus diktaatoriks. Ikka parimate kavatsustega, aga välja tuli nagu eestlastel ikka – midagi lihtsalt jäleda ja täieliku sõnniku vahepealset. Ka masohhismis peab mõõtu pidama – täielik sõnnik on näiteks tšetšeenidel.

NO99 oleks paremini teinud