September 2016

Naiste rollist, riiklikusest ja reformidest räägiti Raikkülas

Raikküla mõisahoone

Kahel augustikuu päeval, 23. ja 24. augustil võis Raikkülas kohata inimesi, kel soov ja tahe rääkida kaasa, arutleda, kärada või lihtsalt kuulata arutelusid teemadel, mis puudutavad meie ajalookäsitlust, pärimust ja ühiskonnas aktuaalseid probleeme. 23. augustit alustasid naiste kärajad, et rääkida naiste rolli muutumisest aja jooksul ja sellega kaasnevatest probleemidest. Kokku olid tulnud väga erineva taustaga naised. Ürituse läbiviija oli Egge Kulbok-Lattik, kes on Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi teadur.

Jüri Saar: presidendivalimiste kaotajad ja võitjad

Jüri Saar

Eelmine nädal oli põnev presidendivalimiste pärast. Riigikogus ei tulnud meile uue presidendi leidmisest midagi välja. Ei olnud isegi seda moodi, et oleks peaaegu võinud tulla. Ootused ja lennukad üleskutsed, mis pidid tagama presidendi „valmistegemise” riigikogus, jäid õhku rippuma. Seda huvitavam oli aga enamiku erakondade (Reformi- ja Keskerakond ning sotsid) juhtide reaktsioon toimunule. Kõik leidsid, et võitsid, ja olid mingil viisil õnnelikudki, vähemalt enda jutu järgi.

Vabaerakond ootab Kaljurannalt eemaldumist Reformierakonna pahedest

Marina Kaljuranna otsus kandideerida kõneleb sellest, et rahulolematus Reformierakonnaga on Reformierakonna sees võtnud senisest palju jõulisema kuju. Tegelikult on see juba pikemat aega olemas olnud, kuid seni on Riigikogu liikmed valitsuse ja Reformierakonna kontori survele alati järele andnud, kommenteeris Vabaerakonna esimees Andres Herkel Marina Kaljuranna otsust presidendiks kandideerida. “Omaette küsimus on see, kui mõistlikuks saab pidada välisministri tagasiastumist keset Eesti mandaati Euroopa Nõukogu eesistujana.”

Usaldame oma inimesi ja anname kõrgema võimu kandjale riigipea valimise õiguse!

Märt Meesak

Riigikogu on pidanud maha kolm valimisvooru ning tulemuseks oli see, et 24. septembril peavad valiku tegema valijamehed. Mõlemad kogud on Põhiseadusega määratud Vabariigi presidenti valima ning ühe kogu tähtsuse pisendamine ei ole mitte kuidagi moodi õigustatud. Peaministripartei on kartnud valimiskogu nagu tuld. On täiesti loogiline, et seal kogus ei tehta Reformierakonnale alati meeltmööda poliittehnoloogilisi kokkuleppeid: sina meile ja meie sulle. Valimiskogu on isemõtlev esindus ning selle liikmete käitumine ennustamatum.

Vahur Kollom. Kõned tühjale saalile

Vahur Kollom

Me kõik teame, et võim rikub inimesi. Näiteid pole vaja kaugelt tuua. Vaadakem, mis on saanud riigikogust. Kõik, mis tuleb valitsuse poolt, kinnitatakse kiiremas korras Riigikogu koalitsioonipoliitikute häältega – kummitempel. Opositsiooni liikmete arvamusi ja ettepanekuid kuulda ei võeta – teerull. Opositsioonisaadikud saavad oma kõnesid pidada lihtsalt tühjale saalile. Nad edastavad oma arvamusi lootuses, et sõnum jõuab lõpuks valijale kohale.

Monika Haukanõmm: pensionireform on palju rohkem, kui pensioniiga, härra Tsahkna!

Monika Haukanõmm

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna plaan tõsta vanaduspensioniga 2040. aastaks 70 eluaastani ei tähenda koheselt seda, et inimesed on võimelised kauem töötama. Tekkida võib olukord, kus paljud nõrkuse ja terviseprobleemidega maadlevad inimesed maanduvad vaesusesse. Praegune pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, kuid seda ei saa reformida autistlikult. Ta peab omama selgeid siirdeid ravi, pere, tööturu ja maksude valdkondadesse. Samuti eeldab reform poliitilist kokkulepet, mitte ühe ministri soolot.

ANDRES AMMAS MEIE MAAS: Miks on meie poliitika nii silmakirjalik?

Miks on meie poliitika nii silmakirjalik, küsis minu hea kolleeg Krista Aru ühes oma igapühapäevases aruandes valijaile.

Kahekümne viie aastaga on täiuslikult omandatud palju ilusaid ja õigeid sõnu väärtustest ja demokraatiast, valitud seltskond on salongikõlbulik kõikide maailma võimukandjate juures, üks reform vahetub teisega ja arvukate uuringute tulemusi ei jõuta analüüsida, pigem tellitakse taas uus, põhjendades seda vajadusega järjekordse strateegia järele. See kõik on aga õõnes, näotu ja tekitab igas mõttes kõhedust, nentis Krista.

Jüri Saare üleskutse: Tuleb teha kokkulepe, et president ei tuleks Reformierakonnast. Meie ühine huvi peab olema demokraatlik Eesti

Jüri Saar

Seekordsed presidendivalimised meenutavad 2006. aastal toimunut, sest oleme taaskord jõudnud võimalikku pöördepunkti (turning point), kus pannakse hulgaks ajaks paika edasine arengukaar. Ka kümme aastat tagasi omandasid valimised paljude jaoks ootamatult märgilise tähenduse.

Üks kandidaatidest esindas tollast lähiminevikku kõige seal leiduvaga. Kus oli paras annus lootusetus olukorras ellujäämise kunsti, kindlameelsust seista vastu survele ja ähvardustele, millele sekundeeris varasem kollaboratsioon koos sügavale (hinge)sahtlisse peidetud sini-must-valge lipuga.

Presidendivalimiste suur finaal. Jüri Saar

Laupäeval lõpeb meie maal alates maikuust kestnud presidendiralli või -saaga, kuidas kellelegi rohkem nimetada meeldib. Meedia lõbutseb täiel rinnal, poliitkommentaatorid on ennast ajanud vahtu, sest võimalus panna kandidaadid kord pulmavanema rolli, siis esinema mälumänguri ja seejärel iluakrobaadina avaneb ainult kord viie aasta jooksul. Vaatajareitingud on kõrged. Veel suurem oleks huvi olnud vaid siis, kui president valitaks otse, õhinapõhiselt ja mitte eliidipõhiselt.

Jüri Saar: President tuleb valida valimiskogus lihthäälteenamusega või teovõimetu riigikogu laiali saata

Presidendivalimised olid telesündmusena esitatud lausa suurepäraselt – täis kuumi emotsioone ja ootamatuid pöördeid. Otseülekannet ilmestasid pea- ja kõrvalosaliste suured plaanid vaheldumisi ekspertide intervjuudega.