Oktoober 2016

Jüri Saar: President tuleb valida valimiskogus lihthäälteenamusega või teovõimetu riigikogu laiali saata

Jüri Saar

Presidendivalimised olid telesündmusena esitatud lausa suurepäraselt – täis kuumi emotsioone ja ootamatuid pöördeid. Otseülekannet ilmestasid pea- ja kõrvalosaliste suured plaanid vaheldumisi ekspertide intervjuudega.

Aimar Altosaar: loodetavasti võtab riigikogu kohe ette presidendivalimiste seaduse parandamise

Kersti Kaljulaiu tee presidendi ametikohale ametikohale on väga kiire ja võiks öelda, et püstloodis, kuid meie presidendivalimiste süsteem võimaldab seda. Otseselt ei ole seadusse kirjutatud, et kui valimiskogus presidendi äravalimine ei õnnestu, siis läheb protsess uuesti riigikogusse, kuid ega Riigikogu esimehel peale valimiste läbikukkumist valijameestekogus ka muid valikuid ei olnudki, kui kutsuda ühise kandidaadi leidmiseks kokku vanematekogu . Meie põhiseaduse vaim ütleb, et leppige Riigikogus kokku ja valige endale president.

Artur Talvik: presidendi valimine – valus nagu puhastustuli!

Artur Talvik

Esmaspäeval otsuseni jõudnud valimissaagas on vähe tähelepanu saanud minu jaoks oluline aspekt. Tegemist oli muutuste ja seisaku omavahelise võitluse teise etapiga. Kuigi presidendi käed ei ole piisavalt pikad muutuste juhtimiseks, on see positsioon märgiline ja selle ameti kandja saab olla vähemalt sõnades ka seisaku lõhkuja.

Sirje Kiin: presidendivalimised ummikusse ajanud erakondlik egoism sai alguse Siim Kallase valitsusest

President on valitud, aga küsimus, kuidas sai see protsess sedapuhku niimoodi venida, jääb. Kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond) näeb põhjusi palju sügavamal kui tänases päevapoliitikas. 

Esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos nii põhjalikult umbe jooksnud presidendivalimiste süüdlaste nimekiri on järgnenud tormilise kriitikatulva põhjal väga pikk:

  • 60 valijameest, kes nurjasid presidendi äravalimise valijameeste kogus, jättes valimissedelid tühjaks või rikkudes need;

Heli Künnapas: Vana Tallinn ei ole riigikogu nõunik

Heli Künnapas

Mis tunded tekivad, kui lugeda, et haigekassas saab raha otsa ja pensionit meie põlvkond ei saa, kõrvuti lugudega sellest, et riigikogulased käivad kuluhüvitiste eest vahuveini ja Vana Tallinnat joomas? Ikkagi tööalased kulud ju? Meil on isegi kuluhüvitise-kuulsuseid, kelle ainus silmapaistev tegu riigikogus ongi olnud see, et ta on esitanud mõne kurikuulsa kulutšeki, mida ülejäänud Eesti siis kommentaariumites ennastunustavalt lahkab. Numbreid tunneme ju kõik, ja eriti lähevad tšekid korda siis, kui need ületavad meie igapäevase toimetulekupiiri.

Monika Haukanõmm: Eesti eesistumine Euroopa Liidus peab keskenduma liidu juhtimiskriisile

Vabaerakonna saadik ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Monika Haukanõmm ütles täna Riigikogus EL-i arutelul, et 2017. aasta teises pooles toimuv Eesti eesistumine leiab aset liidule raskeimal ajal, mille tõttu eesistumiskavas peab keskenduma liidu juhtimiskriisile ja demokraatiale, mitte ainult digitaalasjadele.  

Rattad tegid ratataa, piilupart jäi tukkuma

24. oktoobril 1870 avati liikluseks esimene raudtee Eestis marsruudil Paldiski-Tallinn-Narva-Gatshina. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen koos oma aadlikest sõpradega Balti Raudtee Seltsist otsustas, et Eestile on vaja ühendust, et majandus hakkaks arenema ja mõisad saaks oma kaupu suure Venemaa avarustesse viia. Need mehed olid oma aja innovaatorid ja progressi vedurid. Tänu Balti raudteele arenes Tallinna sadam kaubavoogude poolest tähtsuselt neljandaks sadamaks tsaaririigis. Neli aastat pärast avamist veeti rööpmetel juba 23 miljonit puuda mitmesugust kaupa.

Kaul Nurm: Kartelliparteid käituvad nagu kasiinopidajad

Kaul Nurm

Kasiinotööstus on rajatud tõenäosusteooriale, mille alusel pikas perspektiivis kasiino alati võidab. See muidugi ei välista, et ühel õhtul võib ka klient väljuda kasiinost kopsaka võidusummaga. Samale põhimõttele on kartelliparteid üles ehitanud ka Eesti poliitsüsteemi, milles valimisliitude edu on pigem juhus, süsteemivastane erand, sest kõik võidueelised on seadustatud just võimuerakondade kasuks. Milles siis asi?

Valimisliitude keelustamisest