Jaanuar 2017

Kaul Nurm: Pevkuri edu Michali vastu sõltub sellest, kui palju on Reformierakonnas alles veendunud liberaaldemokraate

Esimest korda on Reformierakonna esimeheks kandideerimas isik, kes avalikult tunnistab, et erakondade juhtimine on Tallinna poole kaldu.
Reformierakonna juhatuses on 15 liikmest 11-l (73%) elukohajärgne sissekirjutus Tallinnas või Harjumaal, kus elab üksnes 44% kodanikest. Kas tegu on poliittehnoloogia, või uue mõtteviisi kandjaga, selgub, kui ta tunnistataks sama nähtuse levimist laiemalt kogu Eesti poliitilises valitsemissüsteemis.

Juhitavast demokraatiast

Andres Herkel: kuidas saavad kaks vasaktiiva parteid olla tugevamad kui neli parempoolset

Ehkki parem- ja vasakpoolsuse piirid pole tänapäeva poliitikas kuigi selged, on  selge siiski see, et uue valitsuse tulek sunnib meid parempoolsust uuesti mõtestama ja küsima, mis on vasakpoolsete suureneva toetuse põhjus, kirjutab Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Eesti kuuest parlamendierakonnast kaks (Keskerakond ja SDE) on avalikult vasakpoolsed. Ülejäänud neli (Reformierakond, Vabaerakond, EKRE ja IRL) peavad end pigem parempoolseiks. Praegu on vasaktiiva kaks tugevamad kui paremtiiva neli.

Jüri Saar | Võimuliidu kingitused tulevad meie kõigi arvelt

Kui jaotada koalitsioone kasinus- ja jõuluvanakoalitsioonideks, siis meie uus valitsus sarnaneb pigem viimasega. Jõuluvanaparteidest loodud koalitsioonid näevad riigialamaid oma lastena, keda tuleb keelata ja manitseda, kellele tuleb rääkida muinasjutte ja teha kingitusi. See, et kingikoti täidavad päkapikud, on ilus legend, mida usuvad siiralt üksnes koolieelikud. Keegi peab selle ju tegelikult kokku panema, seetõttu on saanud lastele kingituste tegemisest kõigi lapsevanemate püha kohustus.

Sergei Metlevi vastus Helmele: kirikut kaitstes allutad presidendi dogmadele, nagu islamis

Seotud piirkond: 
Mustamäe ja Nõmme
Seotud inimene: 
Sergei Metlev

EKRE esimees Mart Helme kirjutas äsja (4.01.2017, Delfi), et president Kaljulaid peab käima kirikus, kuna rituaale eirates „kahjustame selgelt enda kui riigi semiootilist olemust“.
Tundub, et Helme on lootusetult segi ajanud riikluse ja kiriku soovid ning väärtustab rituaale rituaalide pärast.

Mõned riigipühadega seotud tseremooniad või rituaalid (vabariigi aastapäeva ja võidupüha paraad, pidulik lipuheiskamine) on tõepoolest olulised, sest nendega rõhutatakse eelmiste põlvkondade panust Eesti riigi rajamisse ja kindlustamisse.

Märt Meesak: võimuparteid on riigitoetusest sõltuvuses, nende ületoitmine tuleb lõpetada

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Vabaerakond on endiselt seisukohal, et inimestest võõrandunud ja iseendale keskendunud parteipoliitika ei saa jätkuda. Erakondade liikmed peavad maksma liikmemaksu, erakondadele riigieelarvest eraldavat toetust (5,4 miljonit eurot) tuleb vähendada vähemalt poole võrra ning alles jääv summa tuleb jaotada õiglasemalt ka riigikogu välistele erakondadele ja kohalikele valimisliitudele.

Jüri Saar: Suur toetus neljale suurerakonnale vähendab väiksemate parteide ellujäämisvõimalusi niigi karmis olelusvõitluses

Jüri Saar
Seotud piirkond: 
Läänemaa ja Hiiumaa
Seotud inimene: 
Jüri Saar

Kirjanik Ernest Hemingway võrdles kunagi oma Nobeli preemia kättesaamise kõnes talle antud preemiat päästerõngaga, mis visatakse uppujale, kui see on edukalt kaldale ujunud. Kaheksa ärimehe tehtud annetus suurerakondadele paistab välja üsna samasugune.

Jüri Saar. Yana ja jarlõkk

Jüri Saar
Seotud inimene: 
Jüri Saar

Yana Toomi hiljutine Süürias käik küttis kirgi, kuigi siinsed poliitkommentaatorid ei osanud näha ei selle käigu sõnumi adressaate ega ka sügavamat sisu. Ilmselgelt oli peaadressaat venekeelne valijaskond Eestis, kellele poliitik demonstreeris enda häid suhteid Venemaa kõrgema võimuešeloniga. Nüüd juba teine visiit sõjas olevasse Süüriasse omandas märgiliselt jarlõki tähenduse ehk kõik, kes siiani kahtlesid, kes võiks olla Moskva poolt vaadatuna Savisaare järglane, pidid selle tulemusena saama oma küsimusele selge vastuse.

Vahur Kollom: kogu alkoholismivastane võitlus jätab tervise- ja tööministri valimiskampaania mulje

Seotud piirkond: 
Tartu linn
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Inimestena toimetame igapäevaselt selles kogumis, süvenemata mõiste sisusse ja lähtudes oma tõekspidamistest ning oma kogukonnas valitsevast moraalist.

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad ning on seotud kultuuri ja eluviisidega. Kui mingil hetkel on tekkinud probleeme ning käitumisnorm ja tava ei ole seadusega kooskõlas, siis peab muutma käitumisreegleid.

Jüri Saar | Poliitkartell laguneb, mis saab edasi?

Jüri Saar

Kui varem oli koalitsiooni-opositsiooni vahekord lihtne nagu reha, mille üldjoonis tugines Reformierakonna ja Keskerakonna teatraalsele vastandumisele, siis alates 2015. aasta parlamendivalimistest see nii enam pole. Varasem stabiilsus, mida võis võrrelda seisva veega, on asendunud tormiga. Senine tasakaal kadus, kui riigikokku valiti nelja asemel kuus erakonda. Seda nii Eesti tasemel, kus esitati näidendit Toompea versus Tallinn kui ka parlamendis, kus Reformierakond valis ja vahetas koalitsioonipartnereid nii nagu heaks arvas.

Ajaloo lõppu ei tulnud

Herkel: hoidkem vana Võromaad, Setomaad ja ajaloolisi kihelkondi

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Kui ma ammu-ammu Kagu-Eestisse ehitusmalevasse sattusin, oli esiotsa raske kohalikust kõnepruugist aru saada. Kuid sealtpeale on see maakant mind võlunud, hulk elus armsaid inimesigi on just siitmailt pärit. Võlub ka maastiku mitmekesisus, alustades küngaste vahel looklevaist teedest ja lõpetades majesteetlike metsadega, mis on kõrgemad, kui olen põhjapool harjunud.

Taavi Simson: Teeme kaasava katuseraha

Seotud piirkond: 
Mustamäe ja Nõmme
Seotud inimene: 
Taavi Simson

Kui riik kutsuks katuserhade üle otsustama laiema ringi kodanikke teeb see Eesti edukamaks, leiab TTÜ nooremteadur Taavi Simson (Vabaerakond).

Iga aasta lõpus, kui järgmise aasta riigieelarvet koostatakse, jaotatakse ka nn katuseraha, mis ühiskonnas aktiivse arutelu tekitab. Ikka ja jälle tõstatub küsimus, kas selline jaotusmehhanism on õige ning kas raha ka õigesse kohta läheb. Sellest tingituna võiks ehk kaaluda uut vahendite jagamise meetodit ning asendada katuserahad kaasava riigieelarvega.

Ain Ostra: Raha ja selle jagamine kütab alati kirgi

Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

PIISAS VABAERAKONNAL tulla välja ideega, et erakondadele riigieelarvest jagatavast rahast võiks neljandiku suunata hoopis valimisliitudele, kui mitme erakonna hääletoru hakkas huilgama. Eriti absurdse väitega tuli välja Kalle Muuli (IRL): et Vabaerakond on lubanud kohalikel valimistel toetada valimisliite, tahavad vabaerakondlased selle raha omale saada.

Märt Meesak: mäng aktsiisidega toob majanduskasvu?

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Kui veel mõni kuu tagasi oli Keskerakond eelmise valitsuse maksupoliitika karm kriitik, siis valitsuse juhterakonnaks saades täidetakse ka ise aktsiisidega eelarveauke ja koalitsioonilubadusi, mitte ei reguleerita maksudega majandust kasvule, leiab Eesti Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak.

Sergei Metlev: kodakondsus vabas Eestis sündinutele

Seotud piirkond: 
Mustamäe ja Nõmme
Seotud inimene: 
Sergei Metlev

Eesti Vabariik ei peaks rakendama kodakondsuse nullvarianti neile, kes sattusid siia enne 1991. aastat. Küll aga tuleks anda kodakondsus neile, kes vabas Eestis sündinud, kirjutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev.

Peaminister Jüri Ratas tuletas meelde, et Keskerakond seisab endiselt tingimusteta kodakondsuse jagamise eest ja põhjendab seda sotsiaalse pinge vähendamise ja julgeoleku tugevdamise vajadusega.

Haukanõmm: alustaks sellest, kui samas toas tööd tegevad mees ja naine teavad teineteise palka

Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Palgalõhe vastu ei saa tegutseda ettevõtteid häbimärgistades ja vastandades. Lihtsaim viis palgalõhet vältida on muuta palgaandmed avalikuks, leiab riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

"Olen kategooriliselt ettevõtete märgistamise vastu, sest nii õhutame "meie" ja "teie" lähenemist. Praegu tundub olemasoleva info põhjal, et ettevõtja on juba eeldusena paha," märkis Haukanõmm palgalõhe teemat kommenteerides.

Jüri Adams: riigipea ei peaks laskma end meelitada avaldama arvamusi veel olematute küsimuste kohta

Seotud inimene: 
Jüri Adams

Kõrgemad riigiametnikud, aga eriti president ei ole kunagi päris vabad otsustama omaenda maitse järgi, et nad lähevad vaid niisugustesse kohtadesse, mis neile meeldivad ja ei kohtu inimestega, kes ei ole neile mingil põhjusel meelepärased, kommenteerib üks Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja praegune riigikogu liige Jüri Adams (VE).