Veebruar 2017

Märt Meesak: katuseraha meenutab altkäemaksu

Seotud inimene: 
Märt Meesak

Kuigi Vabaerakonda on süüdistatud selles, et oleme katuseraha vastu aga samas ise jagame seda, siis nii see ei ole, kirjutab Märt Meesak.

Katuseraha teema kipub püsima avaliku tähelepanu all selle eraldamise nappidel hetkedel enne riigieelarve seaduse kolmandat lugemist, et siis aastaks jälle ununeda.

Vabaerakonnale ja tema saadikutele Riigikogus praegune seis ei meeldi, ettepanek kuidas süsteemi edukalt muuta alles küpseb.

Kuidas hindate Eesti-Vene piirileppe hetkeseisu?

Mulle meeldib üldiselt põhimõte, et parem olgu piir kokku lepitud ja maha märgitud, kui et ei ole. See peaks kehtima ka Eesti piiri ehk siis Euroopa Liidu välispiiri kohta. Ideaalis unistame me, et ka piiritagused alad kuuluks Eesti Vabariigile, ent võimalused sõjaeelset Eesti territooriumi taasühendada on minimaalsed.

Herkeli ajaveeb: Türgi – võimas liitlane ja murelaps

Riigikogu väliskomisjoni visiit Türki tekitas déja-vu tunde. Korralik ja tempokas programm, vilkuriga autod ning kombekohane teejoomine tuletasid väga meelde mu aastatetaguseid visiite Aserbaidžaani Euroopa Nõukogu raportööri ülesannetes. Sarnane on ka võõrustajate hoiak: saage aru, meil on terroristid, gülenistid ja kurdid (aseritel vastavalt Mägi-Karabahh ja teised tigedad naabrid), meilt ei saa nõuda selliseid demokraatia ja inimõiguste standardeid, nagu on Läänes.  

Vahur Kollom: Trammiga või trammita

Seotud piirkond: 
Tartu linn
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Tõenäoliselt ei osanud Tartu linnaplaneerija Mart Hiob ette näha, et linnavalitsusse saadetud ettepanekud trammiliini rajamiseks tekitavad niipalju emotsioone. Kui Rail Balticu teemal Tartu linnavõim peaaegu vaikis, siis liiprid on neil ikka mõtteis, ning arutelu kas elu peaks jätkuma trammiga või trammita, on alanud. Kahtlemata peab enne uue üldplaneeringu kehtestamist käsitlema ühistranspordiga seonduvat. Bussiliiklus on Tartu linnas tegelikult hea. Ainult bussiliinide sõidugraafikud ei vasta linnakodanike ootustele ja vajadustele.

Andres Herkel: Loodan, et haldusreformi nimekurioosumid ei kesta kaua

Seotud inimene: 
Andres Herkel

 
Eestis on ajalooliselt üks maakond, mille nimi tuleneb ilmakaarest – Läänemaa. Põhjamaad, Lõunamaad ega Idamaad pole meil olnud. Tõsi, Virumaa kaheks jagamisega tekkisid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa. Tallinnas on kinnistunud Põhja-Tallinna linnaosa, ehkki sellesse kuuluvad Pelgulinn, Kalamaja ja Kopli on eraldi võttes palju pikema traditsiooni ja selgema kohalooga paigad.

Heli Künnapas: Parteid jätku kohalik poliitika rahule

Seotud inimene: 
Heli Künnapas

Nagu kõikjal Eestis osalevad Pärnumaa vabaerakondlased sügisel kohaliku omavalitsuse valimistel valimisliitudes. Kas see pole mitte silmakirjalik? Me kuulume ju erakonda.

Fakt on see, et nii parteid kui valimisliidud koosnevad inimestest. Aeg-ajalt samadest. Seega ei arva vabaerakondlased kindlasti, et valimisliidus kandideerimine teeks kellegi õilsaks ja heaks. Me ei anna pead, et kõik valimisliitude liikmed on ausad, targad ja suudavad omavalitsust kõige paremini juhtida.

Märt Meesak: katuseraha meenutab altkäemaksu

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Kuigi Vabaerakonda on süüdistatud selles, et oleme katuseraha vastu aga samas ise jagame seda, siis nii see ei ole, kirjutab Märt Meesak.

Katuseraha teema kipub püsima avaliku tähelepanu all selle eraldamise nappidel hetkedel enne riigieelarve seaduse kolmandat lugemist, et siis aastaks jälle ununeda.

Vabaerakonnale ja tema saadikutele Riigikogus praegune seis ei meeldi, ettepanek kuidas süsteemi edukalt muuta alles küpseb.

Talvik: Vabaerakond on hakanud selgemaid sõnumeid andma, mis kõigile ei sobi

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik ütles, et Vabaerakonnast on viimasel ajal lahkunud mitmed aktivistid, sest Vabaerakond on hakanud senisest selgemaid seisukohti võtma ja mitmed inimesed on avastanud, et pole erakonna seisukohaga nõus.

Ta tõi näitena kriitika Rail Balticu suhtes, mis viis erakonnast selle toetajaid. "Seni, kuni Rail Balticut nämmutati nagu sooja kartulit suus ja anti ebamääraseid signaale, oli rahu maa peal," ütles Talvik.

Kaul Nurm: kõik Eesti piimatootjad, ühinege ühe investeerimisprojekti taha!

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

13.-17. veebruaril saavad põllumajandusühistud esitada PRIA-le taotlusi kuni 15 miljoni euro suurusele toetusele uue ühistulise piimatööstuse rajamiseks. Kutsun kahe konkureeriva projekti – AS-i E-Piim ja MilkEst AS-i – arendajaid ühendama oma äriplaanid ja kõiki Eesti piimatootjaid ühinema ühe investeerimisprojekti taha.

Külliki Kübarsepp: Valimisliitude toetuseks Viljandimaal

Seotud inimene: 
Külliki Kübarsepp

Käesolev aasta on kohalike omavalitsuste edasiste arengute suhtes väga oluline. Sügisel lõppev haldusreform paneb proovile kogukondade kestlikkuse.

Haldusreformi tagajärjel kaob Eestis vähemalt tuhat volikogu kohta. Kõige suurema löögi alla võivad sattuda valimisliidud. Selline on vähemalt suurte erakondade eesmärk.

Poliitilised konkurentsitingimused kohaliku omavalitsuse tasandil on üha enam erakondade poole kaldu. Seetõttu jätkub sundpolitiseerimine, mille tagajärjel jäävad kogukondade ja külade huvid tagaplaanile.

Allar Jõks, Jüri Saar: Eesti õigusloome 2016 ehk Nad tegid seda jälle!

Seotud inimene: 
Jüri Saar

Mulluse parima ja halvima seaduse konkursi häbiposti sattus taas maksukobarseadus. Parima panuse heasse õigusloomesse andis perehüvitiste seadus. Miks nii, selgitavad žürii liikmed vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks ja Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar.

Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga

Seotud inimene: 
Heldur-Valdek Seeder

„Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

Kaul Nurm: WTO kinnitas, et Venemaa 2014. aasta sealiha sisseveokeeld ELile oli ebaseaduslik

23. veebruaril  tuli WTO apellatsioonikohtust otsus, et Venemaa on lõplikult kaotanud Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) Euroopa Liiduga peetud vaidluse 2014. aastal ebaseadusliku sisseveokeelu rakendamisel EL-ist (sh Eestist) pärit elussigadele ja sealihale.

Probleem sai alguse juba 2014. aastal, kui 24. jaanuaril avastati esimene Aafrika seakatku juhtum Leedus. Päev hiljem keelustas Venemaa elussigade ja sealiha impordi kogu Leedu territooriumilt, põhjendades seda WTO sanitaar- ja fütosanitaarnõuete (SPS) lepingu rikkumisega.

Andres Ammas: Meie ainuke maavara on kahe kõrva vahel

Seotud piirkond: 
Läänemaa ja Hiiumaa

Meie ainuke maavara on kahe kõrva vahel

Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi esimene aastapäevakõne oli tema seniste ülesastumiste, kogu tema senise käitumise loogiline jätk: asjalik, selge, nõudlik, praktiline, n-ö kahe jalaga maa peal. Kõik on meie kätes, kui oleme arukad kasutama ainukest maavara, mis meil on ja mis asub kahe kõrva vahel.

Sirje Kiin: imel on Eesti rahva ajaloos olnud tähtis osa

Oleme alati olemas olnud. Oleme olnud olemas Läänemere-äärses maailmas nii kaua, et ükski arheoloog ega ajaloolane, geneetik või rahvastikuteadlane ei oska öelda päris täpselt, kui kaua. Kui mina käisin koolis, siis õppisime, et viis tuhat aastat. Nüüd kirjutatakse uuematele arheoloogilistele leidudele tuginedes, et oleme siinmail olemas olnud vähemalt kümme või üksteist tuhat aastat.

Artur Talvik: president Kaljulaidi uusmajanduse ja kogukonna vaade on võimas

Artur Talvik
Seotud inimene: 
Artur Talvik

Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul on president Kaljulaidi Vabariigi aastapäeva kõnes tulevikuvaadet, mille teostamisele peab kogu ühiskond pühenduma, et Eesti ei ägaks kahekümne aasta pärast vaesuses ja tööpuuduses, vaid saaks hästi hakkama.

Jüri Saar | Sisekaitseakadeemia kinnisvaratehingu maiguga lähetamine

Seotud inimene: 
Jüri Saar

Koolipõlvest mäletan labasevõitu nalja: „Ja nüüd tuleb esitusele „Peeru aaria“ ooperist „Paha hais““. Uue valitsuse juhtimisel esitatakse viimastel nädalatel avalikkusele aariat „Narva minek“ seebiooperist „Sisekaitseakadeemia lähetamine“, mille tase on sama vilets kui omaaegsetel pioneerilaagri naljadel.

Aimar Altosaar: Narva maailmalinnaks

Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

NB! ÄRIPÄEVAS ilmus sellest loost vaid kolmandik. AA

Kuvand Eestist kui kaugest Euroopa ääremaast, millega jätkuvalt seostatakse ka postsovjetlikku venemõju,  ei  ole viimastel aastatel paranenud. Maailm on muutunud rahutumaks ning  väga paljudes riikides kasvatavad mõjukust riikide ja rahvaste kapseldumist pooldavad poliitilised jõud.