Aprill 2017

Kaul Nurm: IRL on andnud Eestile regressiivselt kasvavad maksud, politseiriigi ja riigikapitalismi

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Selle sajandi alguses juristitaustaga „äraostmatute“ poolt loodud Res Publica erines aga Isamaaliidust nagu tuli veest. Endise pea-ja majandusministri Juhan Partsi pärand Eesti riigile on kõik see, mida Laari valitsused ei olnud – riigikapitalism, regressiivselt kasvav maksukoormus ja politseiriik.

Jüri Adams | Kui võimsat presidenti vajab Eesti?

Seotud inimene: 
Jüri Adams

Veteranpoliitik Siim Kallas on väitnud, et praegusel kujul pole meil presidenti vaja. Veel kategoorilisemalt on öelnud teine reformierakondlane, veteran-riigikogulane Igor Gräzin: Eestile pole riigipead üldse vaja. Sama sisuga avaldusi on teinud ka suur hulk teisi inimesi, kellele ei meeldinud, kuidas möödunud aastal toimusid presidendi valimised. Või keda on masendanud Toomas Hendrik Ilvese ametiaja ebameeldivad järellainetused.

Milline on elu ilma riigipeata?

Gerrymanderingi Eesti vaste.

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Eesti põhiseaduse kaasautor Jüri Adams ütles 8. aprillil Tartus toimunud valimisliitude konverentsile saadetud videoläkituses, et Eesti poliitikas vastab Ameerikast pärit terminile gerrymandering kõige paremini “Ansipi tegemine”.

 

Gerrymandering tähendab valimisringkonna piiride ümbertegemist nõnda, et valitseva partei häältesaak tuleks võimalikult suur. Sõna tuleneb Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry nimest, kes nihutas Massachusettsi valimisringkonna piire endale meelepäraselt 1812. aastal.

Vello Väinsalu: Külakogukonnad on kohaliku identiteedi kandjad

Möödunud laupäevasel Vabaerakonna korraldatud konverentsil “Valimisliitudega valimistele” tekkis veidi ootamatu diskussioon omavalitsuste suuruse ja kogukondade teemal. Kogukondadest räägitakse, aga unustatakse sageli täpsustada millisest kogukonnast. Kas on see külakogukond? Kasutades ainult väljendit “kogukond” kõnetaksime just kui kõiki võimalikke kogukondi.

Allar Viik: E-valimiste kärpimine on ohtlik

Seotud piirkond: 
Kesklinn, Pirita ja Lasnamäe
Seotud inimene: 
Allar Viik

Iga paari aasta järel, just enne valimisi algatatakse arutelu kurja e-hääletuse üle, selle ühiskonnakahjulikkusest ja kahtlaste huvigruppide tööriistaks olemisest jutustatakse hirmulugusid. Mõnikord minnakse nii kaugele, et jutt hakkab meenutama 19. sajandi inimeste raudteede ja vedurite hirme – küllap see ebanaturaalne tehnoloogia meile hukatuse toob! Õnneks jäi raudtee ellu ja muutis maailma väga palju.

Heli Künnapas: Miks värvime mune?

Seotud piirkond: 
Pärnumaa
Seotud inimene: 
Heli Künnapas

Möödunud reedel täitus mu Facebooki leht värvitud munade ja pühadesoovidega. Saan aru, inimestel vaba päev ja seega hea võimalus pühi kombekohaselt tähistada. Milline on ikkagi traditsioon? Miks värvivad mune need inimesed, kes teevad seda reedel või laupäeval?

Suur reede on kristlikus kirikus teatavasti suurim leinapäev. Munade, tibude ja jänestega tähistatakse aga elu algust, mis kirikliku traditsiooni järgi on pühapäeval. Nii küsisingi oma Facebooki sõpradelt, mis põhjusel mune juba leinapäeval värvitakse.

Aimar Altosaar | Vananemine on väärtus

Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

Noor, ilus ja õnnelik oskab olla igaüks, kuid vana, mitte väga ilus, aga seejuures siiski õnnelik ei suuda kahjuks sugugi kõik olla. Küll aga tahame kaua elada ja olla sealjuures õnnelikud. Seda ei keela meile keegi, kuid selle nimel tuleb juba varakult vaeva näha, hoolitsema nii oma keha kui ka hinge eest. Meie hulgas on inimesi, kes elavad 80aastaseks ja kauemgi, aina rohkem.

Tunnustamata tööjõud

Andres Herkel: Ratas vastab Riigikogus hullemini kui AK-s

Eile õhtul pälvis peaministri intervjuu Aktuaalse Kaamera otse-eetris palju tähelepanu. Esiteks ilmselt sellepärast, et Ratas armastab teemakaugete detailidega aega surnuks rääkida, et nii vastusest mööda hiilida. Teiseks aga ka kahe saatejuhi vahelelõigete pärast, kes nõudsid visalt vastuseid,  kas riigieelarve läheb defitsiiti ja milline on Keskerakonna esimehe seisukoht mitme Tallinna puudutava halva otsuse või praktika kohta.

Jüri Saar: Poliitiline hetkeseis ja Vabaerakonna „süükoorem“

Seotud piirkond: 
Läänemaa ja Hiiumaa
Seotud inimene: 
Jüri Saar

Eesti poliitelu tervikuna viibib juba mõnda aega justkui punnpositsioonis ning edasine areng on pärsitud. Vabaerakond on praeguse olukorra peamine tekitaja ja seda mitte pahatahtlikkusest, vaid peamiselt oma olemasoluga. Ilmselt oli aeg väga küps just sedalaadi erakonna tekkeks, kuid oodata kiitust teiste erakondade poolt ei tasu. Vastupidi, selle reitingut on üritatud langema manada, süüdistatud maailmavaate puudumises, seejärel tahetud paari panna hingevaakuvate poliitiliste jõududega.

Andres Herkeli kõne Vabaerakonna üldkoosolekul 23. aprillil 2017 Tartus

Austatud Vabaerakonna liikmed, Külalised! Daamid ja härrad!

Tee, mille oleme ette võtnud, on veel pikk minna. Mulle võib oma kolme aastat kokku võttes ju paista, et oi kui palju on tehtud, aga tegelikult on palju rohkem teha. Mu tänane kõne jaotub neljaks. Esiteks hinnang poliitilisele olukorrale, teiseks ja kolmandaks otsene juhatuse aastaaruanne ning sellega seotult laiem vaade Vabaerakonna poolt tehtule. Ja neljandaks mõned piirjooned tuleviku kohta, nagu ma seda näen.

I

Artur Talvik: teeme ühiskonna õnnelikumaks ja rõõmsamaks!

Artur Talvik

Suurimad tänud usalduse eest!

Elagu Vabaerakond!

Kohe sissejuhatuseks tahaks tänada kõiki neid inimesi, kes Vabaerakonna on kokku pannud ja kes on seda siiamaani elus hoidnud ja eriti tahan tänada Andres Herkelit selle meeletu töö eest, mis kolme aasta jooksul on tehtud.

***

Minu poliitiline tee on alanud ühest kogukonnast, kellest ma olen nii siin Vabaerakonnas kui ka laiemalt palju rääkinud.

Jüri Saar | Vanameister Savisaar ja tema küünilised jüngrid

Keskerakonna juhatuse liikme Raimond Kaljulaidi sõnavõtt Keskerakonna ja selle pikaajalise liidri korruptsioonisüüdistuste teemal vajab kommenteerimist. Kuidas ikkagi hinnata väidet: "Teod, mida talle (s.t Savisaarele) süüks pannakse, ei ole midagi sellist, mis nõuaksid iga hinna eest kohtumenetlusega lõpuni minemist, kui see oleks talle kui kaitsealusele eluohtlik.

Andres Herkel: ENPA president peab Süüria pärast tagasi astuma

Päeval, mil ENPA istungi naelaks pidi saama Türgi monitooringu taasavamine, on sisemiselt veel suurema kiretormi põhjustanud Assamblee president Pedro Agramunt (Hispaania, Euroopa Rahvapartei). Presidendi kuulamise toimumine pandi päevakorravälise punktina teisipäeva lõunavaheajale.

http://en.aravot.am/2017/01/24/188247/

Pedro Agramount

Sergei Metlev | Rahu hoidmiseks on vaja eestivenelasi

Seotud inimene: 
Sergei Metlev

Pronksiööd võib võrrelda lõkkesse visatud vana mürsuga. Erinevused Eesti 20. sajandi ajaloo mõistmisel olid äärmusteni viiduna olnud põhimõttelised ega kutsunud arutlema. Pronkssõduri ümber loodi aga ärev olukord, kus põrkasid kokku kahe erineva arusaamise radikaalsed esindajad, kes täitsidki mürsu rolli. Tulevikus taoliste konfliktide ennetamiseks peame teadma, kes on eestivenelane ja mida teha selleks, et eestivenelased aitaks tõrjuda nõukogude nostalgiat ja truuduseavaldusi Vene riigi arutu juhtkonna suunal.

Andres Herkel: Olukord Põhja-Kaukaasias ei või ununeda

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Pärast seitsme aastast vaheaega võttis ENPA 25. aprillil vastu resolutsiooni inimõiguste olukorrast Põhja-Kaukaasias. Raporti viibimise asjaolud olid algul seotud sellega, et Vene võimud lükkasid raportööri visiiti edasi, aga hiljem on dialoog Vene poolega täielikult katkenud. Iirlane Michael McNamara pani lõpuks raporti kokku teiste inimõigusorganisatsioonide andmestikele tuginedes.