August 2017

Aimar Altosaar: lihtritehase sündroom

Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

Lahemaa rahvuspark asutati 1971. aastal ja me olime selle üle väga õnnelikud. See oli üks väheseid rahvuslikke ettevõtmisi, mis stagneeruva Nõukogude Liidu tingimustes eestlastel õnnestus ning meie armsate pärandkoosluste ja puhta looduse hoidmise riiklik tagamine toitis meie rahvuslikku uhkust.

Talvik: Kodanikupalk - kas deemon või uue aja väljakutse?

Seotud inimene: 
Artur Talvik

Vabaerakond lõi töörühma eesmärgiga uurida, kas kodanikupalga või tingimusteta põhisissetuleku rakendamine Eestis on võimalik. See on idee, mis esialgu nii mõnegi meie vabakonservatismi maailmavaadet kandva paremtsentristliku erakonna liikme harja punaseks ajab.

Kaul Nurm: Keskerakond on jätkuvalt Savisaare haardes

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Tänaseks on asi selge: Savisaare valimisliit tuleb. Jääb üle üksnes küsimus, miks ta seda teeb, mis on selle eesmärk ja motiivid? Kindel on see, et Savisaar püüab palju priskemat kala, kui seni on avalikkuse ees arvatud.

Keskerakonna praegused ja endised liikmed on teinud hulga avaldusi, et Savisaare valimisliidu moodustamine kannab endas erakonnalt väljapressimise eesmärke. Senini arvati, et Savisaar loobub valimisliidust ja säilitab erakonna ühtsuse, mille hinnaks on rahalised hüved, nagu käimasoleva kriminaalasja kulude kandmine ja ajaloonõuniku tasuline koht erakonnas.

Aimar Altosaar: Eesti juhtimiskultuur on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele

Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

Eesti mahajäämus tootmise digiteerimisel mõjuks ootamatult, kui meil poleks pikaajalisi kogemusi juhtimisoskuste puudulikkuses. Meie rahvusliku juhtimise oskusteave on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele, mida on kirjeldanud klassikud Eduard Vilde jt, kuid hea kujundi asjaolude mõistmiseks leiame ka Aleksei Tolstoi raamatust „Kuldvõtmeke” nukuteatri omaniku Carabas Barabasi kujul.

Kaul Nurm: Suurtootmise kõrval peab säilima ka peretalu

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

 

Taluliikumise eestvedaja Kaul Nurm asutas Eesti Peretalude Liidu, et väiksemate talude huve kaitsta.  Kui Kaul Nurm ETKLi peadirektori ameti maha pani, lubas ta hakata tegelema fotograafia ja koorilauluga. Siiski tundis ta, et peretalud vajavad eestkõnelejat ja tuge.

Intervjuu Silja Lättemäele (Maaleht).

Miks Eesti Peretalude Liit loodi?

Olin veel Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor, kui asutasime MTÜ Eesti Peretalude Liit, meil on praegu 40 liiget. Juhatuses olen mina koos Karukämbla talu peremehe Ants Aamaniga.

Sergei Metlev: Eesti linnu ja valdu on tabanud kaevikusõda

Kohaliku omavalitsuse mõte on tagada kohalike huvide kaitse ning hoolitseda teede, haridusasutuste, heakorra ja muu sellise eest. Kahjuks tiritakse omavalitsusi valimiste eel järjekindlalt suurtesse konfliktidesse. Ühed töötlevad venekeelset elanikkonda, teised teevad parteikaaslastele ära ja kolmandad tahavad lahendada Tallinna volikogust Euroopa migratsiooniprobleemi.

Sõnapaar «kohalik poliitika» muutub sõnakõlksuks ning väärtuslik kohalik identiteet hajub.

Andres Ammas: Saarlastel eriline võimalus teha juhtimises tormi

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Rahvusringhääling valgustas vaatajaid mõni aeg tagasi uudisega, et Saaremaa vallavanemaks pürgijate ring hakkab selguma, sest kandideerivad nimekirjad on oma esinumbri kandidaadi välja öelnud. 
Esinumbrid on enamasti tuntud ja auväärsed, juhtimiskogemusega ja motiveeritud. Aga kui võimalike vallavanema kandidaatide ring ainult nendega piirdub, on üks hea võimalus siiski maha magatud.

Märt Meesak: Kui võimumängud jätkuvad, jäävadki karikad üle ajama

Seotud inimene: 
Märt Meesak

Haldusreformi järel on omavalitsused suuremad ja volikogude vastutus suurem. Ühinevate piirkondade puhul paratamatu meie-teie sündroom vajab lahendamist ja ühtekuuluvustunne tekitamist, kuid on ka oht, et vanad tülid kanduvad edasi uutesse volikogudesse.

Keskerakond ja Ratas peavad Loone kommunismilembusest eemalduma

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Sõnastasin paar kuud tagasi Keskerakonna küsimuse peaminister Ratase jaoks. Kas ehitada Eestit ja lasta Keskerakonnal laguneda või vastupidi – ehitada Keskerakonda ja lagundada sellega Eestit. Oudekki Loone väljaastumine Kreeka meedias meenutab seda taas. Midagi ei ole muutunud, peaminister seisab jälle küsimuse ees, kas Keskerakonna parlamendiliikme seisukohad on ka tema seisukohad? Ehk kas kommunismi kuriteod on natsismiga võrdselt hukkamõistetavad või mitte?

Sirje Kiin: «Anname tuld!» Kelle pihta?

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Kirjandusteadlane, Vabaerakonna liige Sirje Kiin arutab fašistliku ideoloogia üle ja küsib, kas Eestis tärkab ka seesamune jõud.

Selle käigus rammist üks neonatsidest autoga vastuprotestijate rahvasumma, tappes ühe noore naise ja vigastades paarikümmet inimest. Ameerika presidendil Donald Trumpil, kelle võimule hääletajate seas olid muuhulgas needsamad neonatsidest rassistid, on keeldunud äsjast kodumaist terroriakti selleks nimetamast.

Ain Ostra: Liiga kauaks paigale jäämine tekitab ahelaid

Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

ME KÕIK OLEME kuulnud ja lausa harjunud, et Tallinnas valmivad enne valimisi teejupikesed ja pargikesed, mida peab lindilõikamisega avama. Ent kas oleme märganud, et sisuliselt sama sünnib ka väikestes valdades ja linnades?

Artur Talvik: Sõjaparteid nõrgestavad Eesti demokraatiat

Seotud inimene: 
Artur Talvik

Ansipi ja Savisaare alustatud vastasseis on kujundanud küürakaid mängureegleid ning surunud peale lihtsaid loosungeid. Paistab, et sotsid ja EKRE-lased tahavad tekitada uut konflikti – globaaleestlane vs maarjamaalane.

Demokraatia on oma olemuselt muidugi konfliktne. Lääne mõtlemine on loonud parlamendi selleks, et erinevad ühiskonnagrupid ei peaks enam iga suurema arusaamatuse puhul vägesid kokku ajama ja teineteise kõrisid lõikama. Asju saab klaarida vaieldes ja ennast seaduslike tegudega kehtestades.

Märt Meesak: Valimisliitude osalemine valimistel pole lihtsalt seisva vee pinnavirvendus

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Viimasel ajal on parteilaste ja Riigikogu liikmete sulest ilmunud kirjutisi lehtedes, kus räägitakse partinimekirjade profesionaalsusest, õigusest, vastutusest ja valimisliitude valimist umbusaldusena Eesti poliitilisele süsteemile. Niikaugele jõudis isegi eelmisel nädalal Õhtulehe juhtkiri. Siinkohal tahaks neid väiteid laiendada ja ka valimisliitude poolt vaadatuna kommenteerida.