September 2017

Küsija suu pihta ei tohi lüüa

Haapsalu linnavolikogu liige 1993-2013.

Kohalike valimiste eel on jälle laiemalt jutuks volikogu liikme roll. Mida oma esindajalt soovida? Peab tal olema maailmaparandaja vaimu, siirast tahtmist midagi head kas või ainult koduküla või kodutänava piires ära teha? On hea, kui sihid ei piirdu “lamava politseinikuga” oma maja ees või terrassiga oma kohviku ees.

Andres Herkel: praegused rahvuslikkuse muttatampimise talgud ei pruugi meile sugugi hästi lõppeda

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Mu sekkumisel kommunismivaidlusse on mitu põhjust.

Esiteks pole käivitunud diskussioonis kordagi peatutud sellel, kuidas ja milliste argumentidega on kommunistliku režiimi kuriteod hukkamõistu pälvinud Eesti Riigikogus (2002), Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (2006) ning Euroopa Parlamendis (2009). Vähemalt Riigikogu avaldus peaks olema esmane alustekst, millega arvajad tutvuda võiksid.

Läikiv fassaad ja komistavad koristajad!

Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Viimastel nädalatel on palju räägitud superministeeriumist ja selle kasutajasõbralikkusest. Ühed ütlevad - kõik on tehtud nagu peab, teised – miks ei ole arvestatud puuetega inimeste vajadustega. Vestlustes kõlavad lausa dramaatilised hüüatused “Kuidas on see võimalik!?”

Probleem on hoopis laiem ja põhimõttelisem. Nimelt - millist elukeskkonda me soovime ja kuidas seda ise kujundada oskame. Kas kasutajasõbralik ja kõigi inimeste vajadustega arvestav elukeskkond on iseenesest mõistetav või on meil veel tegu, et puuetega inimesi ja nende vajadusi võtta elu normaalse osana.

Sirje Kiin: Kotkajärve Metsaülikoolis arutati Eesti tulevikku

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Tänavu 50. korda toimunud Kotkajärve Metsaülikoolis Kanadas Muskokas olid terve nädala kestnud arutelude peateemadeks põlisrahvaste väljavaated, tehnoloogia ja küberkaitse, kuid pea kõik mõttevahetused jõudsid lõpuks välja Eesti tuleviku küsimuseni. Kui kodumaal Kääriku Metsaülikoolis oli tänavu peateemaks hirm, siis Kotkajärvel kujunes sõnumiks lootus. 

Andres Ammas: sahistage filtrit, et peibutuspardid teid ei lollitaks

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Mu poja ajalooõpetaja manitseb väljendiga „Sahistage filtrit!“ õpilasi olema kriitiline kahtlaste allikate suhtes. Ere isikupärane kujund jääb meelde ja saadab loodetavasti neid noori kogu elu.

Valimistel oma hääle üle otsuse langetamiseks sobib mürast arukate mõtete sõelumine meetodina hästi. Rähma meie silmadesse ja kõrvadesse loobitakse praegu iga päev.

Tiiu Kuurme: koolihindekujuline värav ehk giljotiin gümnaasiumitrepil

Maailm on hakanud rääkima hariduse keeles, väidavad haridusteoreetikud, sest toimuva mõistmisest, et mitte kõike ära rikkuda, hakkab saama ellujäämise küsimus. Internetiväljadel pakutav teadmine läbisegi uskumuste ja ideoloogiatega on tekitanud uue olukorra: kuidas on usaldusväärne süsteemne teadmine ja selle kriitiline mõtestamine võimalik? Alati oluliseks jääv faktiteadmine (peamiselt seda näitab koolihinne) ei pruugi hoida inimest pimedast sõgedusest, kui mõtlemisvõime on kesine.

Jüri Saar: Savisaare valimisliit ja siinsed venelased

Seotud inimene: 
Jüri Saar

Koos kohalike valimiste lähenemisega tõuseb üha enam päevakorda tähelepanu valimisliitudele, mis on justkui kont suurerakondade kurgus, mida need ei saa alla neelata ja ei jaksa välja sülitada. Pole vaja olla eriline analüütik, et näha sügiseste valimiste peateemana aktiivseid kohalikke inimesi, kes nõuavad üha häälekamalt endale otsustusõigust ja vabanemist parteide keskkontorite diktaadi alt.

Kaul Nurm: kui vabad on Eesti vabaühendused?

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Vabaerakonna kodanikuühiskonna edendamise paketis on kesksel kohal vabaühendused, nende omaalgatuse ja iseseiseva toimetuleku soodustamine. Eesti vabaühenduste keskne probleem on täna neile osaks saav kõrge maksukoormus, mille tulemuseks on eraannetuste eemalepeletamine ja vabaühenduste süvenev toetussõltuvus valitsussektori eelarverahadest.

Kolmandast sektorist riigi käepikenduseks

Sergei Metlev: Mati ja Oleg tõstavad peol kruuse ehk vene kooli desovjetiseerimine

Seotud inimene: 
Sergei Metlev

Jürgen Ligi pöörab oma artiklis (Postimees 4.09) tähelepanu asjaolule, et ulatusliku venekeelse haridusega jätkamine on tõsine karuteene venelastele, sest see takistab riigikeele omandamist ja Eesti väärtusruumi sulandumist.

Artur Talvik: oige ja vasemba või hoopis folkrock

Seotud inimene: 
Artur Talvik

Vabaerakonda on juba pikka aega üritatud raamidesse suruda, aga see pole kuidagi õnnestunud. Surujad üritavad süüdistada meid maailmavaate puudumises, aga jätavad arvestamata, et üleilmselt leiab aset suur maailmavaateline segadus.

Ülirikkad on äkki sotsialismist unistama hakanud ja vaesem rahvas nimetab ennast uhkusega parempoolseteks. Tagurlus aetakse segi konservatiivsusega ja liberaalsusest on saanud ühtsustamise võrdkuju.

Rusuv peibutuspartlus

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Vabaerakond on ainus parlamendi-erakond, kes on võidelnud kodanike valimisliitude eluõiguse eest ja on seetõttu rahul, et kohalikel valimistel tuleb Eesti 79 omavalitsuses välja lausa 143 valimisliitu.

Reformierakond, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL otsustasid 2002. ja 2005. aastal keelustada kodanike valimisliidud. Riigieelarvest määrati endile toetused, mis on tänaseks jõudnud 5,4 mln euroni aastas ja uutele poliitikasse sisenejatele kehtestati kõikvõimalikud tsensused, künnised ja piirangud.

Vahur Kollom: Korralik kutseharidus päästab tööjõupuudusest

Vahur Kollom
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

15. juulil tegi Vabaerakond avalduse väikeettevõtjate toetuseks, eesmärkidega koostöös ettevõtjatega parandada kutsehariduse kvaliteeti, tagada tööjõuturule vajalikud spetsialistid ning noortele kutsehariduse võimalusi ja eeliseid selgitada. Tööjõupuudus on juba aastaid tööandjatele oluline probleem. Krista Aru meenutas 18. mail Riigikogu istungil kunagi Jaan Tõnissoni öeldut: „Kutseharidus on meie majanduse vereringe” ja sellele toetudes tõden, et vereringega on meil probleeme.

Andres Herkel: Lõpetame majasuurused plakatid ja väikereklaami jälitamise

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Lollid mõtted rikastavad elu ja on aluseks arvukatele anekdootidele. Idee hakata Facebookist valimiskampaaniat jälitama oli loll mõte.

Aga sellised lollused, kui nad on mitte küll avarapilguliste, kuid seaduskuulelike ametnike peades sündinud, kõnelevad veel millestki. Nende taga on jabur seadus või väärastunud mõttemall, mille leebemate vormidega ollakse harjunud. Just selline on poliitilise välireklaami lauskeeld.

Sirje Kiin: ID-torm veeklaasis

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Septembri algul lahvatas Eesti meedias ID-kaardi skandaal, mis paisus mõnede kommentaatorite arvates lausa maailmalõpuliseks, justkui olnuks Eesti e-riigi maine ühe ropsuga täiesti hävitatud kogu maailma silmis. Teiste arvates polnud tegu millegi muu kui järjekordse teoreetilise turvariski ilminguga, mis on tarvkvaraarenduste loomulik protsess, kusjuures kõik sellised riskid on eeskujulikus ning eesrindlikus e-Eestis alati suudetud maandada, st alati on leitud uued, turvalisemad ID-lahendused enne kui reaalne, kasvõi ühe ID-varguse oht realiseerunuks.

Märt Meesak: Katuserahade süsteem tuleb lõpetada

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Järgmise aasta riigieelarve menetlemine on käima läinud. Valitsusliikmed on võidukalt teavitanud, et majandusel läheb hästi, maksud laekuvad samuti edukalt ning valitsus ajab vastutustundlikku eelarvepoliitikat.

Ilus jutt ja promo avalikkusele, kuid mis on selle eelarve sisus, ei tea riigikogu liikmed veel isegi. Kohe-kohe ootab taas lahendust palju kriitikat saanud katuserahade süsteem.

Sissejuhatus parteilisse botaanikasse

Seotud inimene: 
Jüri Saar

Eesti erakondi on püütud siiani grupeerida parem-vasak, liberaalsus-konservatiivsus, rahvuslus-internatsionalism või mingites muudes tavapärastes kahepooluselistes skaalades, mis pole eriti õnnestunud. Ilmneb, et siinses poliitelus nagu terves maailmas toimuvad mingit uut laadi protsessid, mis alles ootavad adekvaatseid tõlgendusi ja analüüse. Järgnev on üks osundus, kuidas meie poliitjõudusid oleks võimalik ilma stampidesse langemata liigitada ja analüüsida.

Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Peaministri kõne riigieelarve eelnõu üleandmisel oli stiilis „Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt“. Õnn tuleb meie õuele ja kohe. Ent Eesti ei vaja häid sõnumeid mitte ainult täna ja homme, vaid ka ülehomme.

Tuleva aasta eelarve on koostatud koalitsiooni valimislubadusi silmas pidades, mitte Eesti riigi jätkusuutlikule käekäigule mõeldes. Ratast ja tema valitsust eksitavad virvatuled, et valijaid ära ostes on võimalik võita 2019. aasta valimised. Ma arvan, et see on eksitus: eesti rahvas peab pigem lugu säästmisest ja riigimehelikkusest.

Vastuseks Andres Luusile: IRL-i kaasabil on valimisliitudes kandideerijatest tehtud teise sordi inimesed

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

IRL-i kandidaat Tallinna valimistel Andres Luus heidab oma EPL-i artiklis (29.09.17) Vabaerakonnale ette valimisliitude parteistamist ja teeb üleskutse lõpetada erakondade ja valimisliitude vastandamine. See pole muide esimene taoline süüdistus.