Oktoober 2017

Indrek Park: eestlased peaksid end iseenda pärast põlisrahvaks kuulutama

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Kirjandusteadlane, Vabaerakonna liige

Põlisrahva saatus on vaja eelkõige eestlastele endile. Kui teadvustame endale oma erilist seost ja suhet oma maaga, oskame võtta ka selgema seisukoha ettepanekute suhtes, mis mõjutaksid ja jäädavalt muudaksid Eesti maastikku, leiab Indiana Ülikooli keeleteadlane doktor Indrek Park usutluses kirjandusteadlasele Sirje Kiinile.

Sirje Kiin: Eestlased on üks Euroopa vanimaid põlisrahvaid, sest oleme elanud oma asualal ligi kümme tuhat aastat.

Ain Ostra: hülgasime kaevikud, et minna rünnakule

Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

Vabaerakonna Järva- ja Viljandimaa piirkonna esimees

Juhtusin üleeile lugema Juhan Kiviräha arvamust pealkirjaga „Vabaerakond hülgas demokraatia kaitse kaevikud“. Pealkiri ehmatas, et tohoh, mis Juhanil siis nüüd viga, siiani ju justkui mõistlikku juttu ajanud. Sisu pani asjad siiski paremasse tooni, ei olnudki ainult kriitika, pigem oli rohkem hoopis soov Vabaerakonnale appi tulla ja aidata meie käitumist selgitada.

Jüri Adams: vähem raha eest ostetavat kampaaniat

Jüri Adams
Seotud inimene: 
Jüri Adams

Mille poolest erineb praegune valimiskampaania eelmisest, 2013. aasta omast? Reklaamile kuluvat raha purskab nagu laavat tegutseva vulkaani suust. On üsna tõenäoline, et see on Eesti seni kõige aegade kulukaim valimiskampaania.

2013. aasta valimiste kohta deklareerisid erakonnad rahastamise järelevalve komisjonile oma kuludeks kokku umbes viis miljonit eurot. Usun, et sel korral deklareerivad nad kulusid üle kuue miljoni, seda enam, et suurkulutajate hulka on nüüd lisandunud EKRE.

Krista Aru: Ida-Virumaa ei tohi valimiste eel olla valitsuse mängukann

Seotud inimene: 
Krista Aru

Praegune valitsus lubas oma tegevuskavas koostada möödunud aprilliks Ida-Virumaale senistest märksa konkreetsema ja sisulisema riiklikku programmi. Tegevustega, mis arendavad maakonnas nii majandus- kui ka kultuurielu ja muudavad elukeskkonna paremaks. Neljapäeval arutab Riigikogu keskerakonna ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimust „Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid“, paraku pole valitsuse programm valmis, ja nii on see arutelu täis vaid valimiskampaania hõngu.

Jüri Adams: valimisvõitlus, kooseluseadus ja riigikogu töö

Üks väheseid opositsiooni õiguste kaitse reegleid riigikogu kodukorras seisneb selles, et valitseval enamusel ei ole õigust takistada opositsiooni eelnõude suurde saali jõudmist. Hiljemalt seitsme (riigikogu) töönädala jooksul peavad need jõudma esimesele lugemisele. EKRE fraktsioon tegi sellest reeglist valimiste instrumendi: andis kevadel sisse eelnõusid kõigil oma meelisteemadel arvestusega, et need oleksid saalis valimiskampaania ajal.

Piret Tarto: Riigigümnaasium Rakvere gümnaasiumi hoonesse

Seotud inimene: 
Piret Tarto

Juba maikuust tegutseb Rakveres kodanikualgatuse korras loodud neljaliikmeline toetusgrupp, kes on seadnud eesmärgiks, et tulevane Rakvere riigigümnaasium hakkab asuma ajaloolises Rakvere gümnaasiumi hoones.

Toetusrühma, kuhu kuuluvad Heli Kirsi, Kaja Visnapuu, Andres Jaadla ja Marti Kuusik, eestvedamisel toimus 6. juunil Rakvere gümnaasiumi aulas arutelukoosolek, kuhu olid kohale kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi ja linnavõimu esindajad ning kunagine ja praegune linnaarhitekt, et arutleda Rakvere hariduse olukorra ja riigigümnaasiumi võimaliku asukoha üle.

Saaremaal jäädi kahe jalaga maa peale

Seotud inimene: 
Andres Ammas

„Me teeme nii, et Saaremaalt toob mandri peale vikerkaar,” laulsid noored lauljad aastal 2009 postiljonist luuletaja Contra sõnu Alo Mattiiseni viisil.

Saarlaste ja muhulaste auks tuleb öelda, et nii hulle valimislubadusi kui näiteks Tallinnas, Saare- ja Muhumaal seekord ei jagatud. Ei olnud siin teemaks ei Brüsselist imporditud väärtused ega pagulased, ei mošee, tunnel ega hallid passid. Ei olnud mu meelest Saaremaal valimised ka nii närvilised ja kurjad, nagu Tallinnas.

Las jääda nii, kui oli

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Läänemaa rahvas on alalhoidlik - las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on, ümisesid Läänemaa valijad ja valisid senised juhid tagasi.

Nende valimiste põhiküsimus allakirjutanu jaoks oli, kas valimisliitudel on endiselt oma koht Eesti kohalikus poliitikas. Et väljaspool Tallinna võidavad valimisliidud, oli arvata juba enne valimisi, aga kokkuvõttes läks liitudel veelgi paremini, kui oodati - iga neljas valija hääletas nende poolt.

Tartus toimus järjekordne rüütlite turniir

Vahur Kollom
Seotud piirkond: 
Tartu linn
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Kõik kandidaadid kirjutasid enne suurvõistlust oma luuletusi liivale, papüürusele ja julgemad isegi oma kehale. Lauldi ja vaieldi võidu. Toimusid erinevad võistlused, kus erinevates mängudes said ennast proovile panna nii rüütlid kui aadlipreilid. Tantsiti, hoorati, kakeldi. Kõik selle nimel, et pääseda lõpuks Tartu raadi koosseisu.

Elagu valimisliidud - uue aja kuulutajad!

Seotud inimene: 
Artur Talvik

Valimised on möödas ja elu saab edasi minna. Nendel valimistel on olnud erakordne roll valimisliitudel. Sellest räägitakse üleriigilises meedias vähe. Ikka tahetakse rääkida ühe või teise partei edust või ebaedust, aga valimisliitudest, kes on nende valimiste tegelikud võitjad, ei räägita peaaegu üldse. Häirib ka Tallinna tähtsustamine teiste omavalitsuste kõrval.

Ain Ostra: Vabaerakond ei võitnud, aga vabaerakondlik ideoloogia küll

Ain Ostra Vabaerakonna üldkogul 2017
Seotud inimene: 
Ain Ostra

Üldjuhul eeldame, et maakonnaleht kajastab uudiseid pooli valimata. Loomulikult on igal ajakirjanikul oma arvamus ja omad eelistused ka poliitmaastikul, aga vähemalt juhtkirjast, mille autorit pole välja toodud, ei taha küll selget kallutatust lugeda. Paraku on nii juhtunud tänases Sakala juhtkirjas „Valimisliidud erakonnaks“. Aga püüan siis asja klaarida.

Sergei Metlev: Eesti vabadus võrdselt nii hipsterile kui rahvuslasele

Seotud inimene: 
Sergei Metlev

Eesti riik saab idast sõltuva riigina eksisteerida ka ilma isikuvabadusteta, kuid isikuvabadused ei saa eksisteerida sel maal meie naabruse tingimustes ilma suveräänse Eesti riigita, kirjutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev.

Rahvusriikluse ja liberaalse demokraatia idee on Eesti avalikus aruteluruumis müstilisel kombel tülli pööranud, kuigi nad teineteist ei välista. On tekkinud eluline vajadus mõtestada sügavamalt Eesti vabaduse ideed ja võtta omaks arusaam, et meie rahvusriik on eelkõige vaba eestikeelse inimese kaitsja.

Kas president vajab pikemat ametiaega?

Jüri Adams
Seotud inimene: 
Jüri Adams

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis hiljuti riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, mille sisuks olid mitmesugused ettepanekud, kuidas muuta presidendi valimise viisi. Peale nende teeb ta ettepaneku kehtestada põhiseaduses presidendi kohta veel kaks normi: ametiajaks senise viie aasta asemel seitse ja ametis olevat presidenti ei tohiks valida uuesti teiseks ametiajaks. Mida sellest arvata?

Vahur Kollom: Korruptsiooni ei saa sallida

Seotud piirkond: 
Tartu linn
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Tartus abilinnapeade suhtes üles kerkinud korruptsioonikahtlused toovad järjekordselt peateemaks seaduse muutmise ja veelgi parema sisekontrolli vajaduse kohalikes omavalitsustes.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tagama kontrolli avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise üle. 

Ammas: head kriisi ei tasu raisku lasta

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Taavi Rõivase tembud ja tema tagasiastumine riigikogu teise aseesimehe kohalt on toonud ootamatu tarviduse värskendada riigikogu juhatust.

Patt oleks vahetada lihtsalt üks sile nägu teise vastu, arutlemata, milline on riigikogu juhatuse roll ja kas see saaks töötada pisutki paremini kui praegu. Ehk: rumal oleks hea kriis raisku lasta!

On's riigikogu eesistujad pelgalt koosoleku juhatajad? Või siiski Eesti riigi tähtsuselt teine, kolmas ja neljas mees/naine, nagu meie parlamentaarse riigi põhiseadus ette näeb? Jäägu vastus iga lugeja kaaluda.

Papa Jannsenile oleks valimisliidud meeldinud

Seotud inimene: 
Andres Ammas

Pärnu Postimehele ei meeldinud, et Vabaerakond õnnitles eelmisel nädalal suurtel lehepindadel valimisliite. Vabandust, aga valimisliidud olidki nende kohalike valimiste võitjad kogu Eestis väljaspool Tallinna.

Valimisliitudest räägiti enne valimisi üleriigilises meedias ülekohtuselt vähe. Nüüd tahetakse need jälle unustada. Kommentaatorid ja politoloogid ei suuda valimisliitude puhul sageli eristada sikke lammastest ega viitsigi liitude elukaart lähemalt uurida.

Kaul Nurm: Mis on Eesti demokraatiapildil valesti?

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Mis on meie demokraatiaga valesti? Näiliselt tundub kõik ju paigas olema – meil kõigil on ju sõnavabadus ja meil on õigus valida. Teisisõnu, Eestis on kõik korras aktiivse valimisõigusega, ehk õigusega valida sulle sobivat isikut või maailmavaadet. Kui asja uurida põhjalikumalt, saab üsna ruttu selgeks, et Eesti poliitilise süsteemi kriis on hoopis seotud passiivse valimisõigusega, ehk igaühe õigusega olla valitud.

Tiiu Kuurme: miks me niimoodi teeme?

Vabaerakonna liige.

Ilmselt on vaja midagi veel, et tekiks jõud ja sisemine soov austada elu, austada teist inimest, austada iseennast. See pole kampaaniate, vaid loomuliku enese ja teistega arupidamise tulemus, kirjutab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Üks osa tegelikkusest, mis tuletab end küll pidevalt meelde, kuid jääb jätkuvalt tähelepanuta, on meie vaimne suhteruum. Üldistatult võiks seda mõista nii: kuidas maailm kõnetab inimest ja kuidas inimene laseb end kõnetada. Ning millised on ta enese pöördumised maailma poole.

Oma põhimõtete väljendamine ei ole häbematus

Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

(Arvamus on ajendatud Alger Tammiste 26. oktoobri Sakalas ilmunud arvamusloost «Lihtsalt üks partei teiste seas». Loe ka Ain Ostra arvamuslugu «Vabaerakond ei võitnud, aga vabaerakondlik ideoloogia küll», mis ilmus 20. oktoobril Sakala digilehes ja 24. oktoobril teise pealkirja all paberlehes)