Jaanuar 2018

Euroopa põllumees on harjunud kriisiaastatel abi küsima, sest headel aegadel saadud toetused on juba ära kulutatud

Kaul Nurm, Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees

Eesti suuremad põllumajandustootjad kordavad persoonilugudest ja päevaintervjuudest esindusorganisatsioonide pressiteadeteni pidevalt ühte ja sama loosungit - me ei kerjaks Euroopa Liidu toetusi, kui toetused kaotataks kogu ühisturul. Tegu on paraku tatsipauga, mida ei mõelda siiralt.

Mitme meistri lugu "kuidas võita null eurot"

Ain Ostra
Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

Viimasel ajal on Sakala ja ka Järva Teataja avaldanud mitu keskerakondlaste allkirjastatud arvamuslugu sellest, kui head tööd on teinud praegune valitsus ja kuidas just nemad õnne ja jõukuse meie õuele on toonud. Ülesehituselt on need üdini sarnased, osa lauseid peaaegu sõna-sõnalt justkui üksteiselt maha kirjutatud: 13. detsembril Helmut Hallemaa Sakalas, 14. detsembril Jaak Aab Järva Teatajas ja viimane selles reas Kersti Sarapuu jälle Järva Teatajas.

Elu peab elamisväärne olema igas Eestimaa nurgakeses

Monika Haukanõmm
Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Eestimaa on elamiseks parim koht, ja nii peab see ka jääma. Peame vabaks saama kanapimedast poliitilisest mõtlemisest – et vaid Tallinnast või muus linnast tulevad ainuõiged mõtted, et linlased on targemad, ning linnas peab kõik käe-jala juures võtta olema. Aga maal? Kui veel hiljaaegu toetusid linnainimesed  oma maal elavatele sugulastele ja tuttavatele, seal oli ikka söök laual ja pandi toidupakk linna minnes kaasagi, siis nüüd oleme jõudnud vastupidisesse olukorda.

Igast koolist elukutse kaasa

Seotud inimene: 
Taavi Simson

Töötlevas tööstuses on suur tööjõupuudus. Seda ei suuda korvata ka välistööjõud, millele on ranged kvoodid seatud. Paralleelselt sellega eksisteerib ka tööpuudus, mis tähendab, et ühelt poolt jääb puudu oskustega tööjõust, teiselt poolt ei leia inimesed erialast tööd. Mõnigi kord ei ole omandatud eriala kasulik ei inimesele endale ega ka riigile, kellele läheb kaduma nii inimene ise kui ka temale kulutatud haridusressurss. Sellepärast tuleks vähendada teoreetilise ja suurendada praktilise hariduse rolli.