Seotud inimene: 

Krista Aru: kõik omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised vajavad kaitset

Vabaerakonna fraktsioon andis täna riigihalduse minister Jaak Aabile üle arupärimise erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise eelnõu kohta. Saadikud on seisukohal, et erastamisest laekuvat raha peaks kasutama omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste, seal hulgas ka ehitismälestisena kaitse alla võetud talude taastamiseks.

„Eesti Omanike Keskliit (EOK) ning Eesti Muinsuskaitseselts (EMS) on teinud seaduseelnõu menetluse käigus ettepaneku, et erastamisest laekuvat raha kasutataks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste, seal hulgas ka ehitismälestisena kaitse alla võetud talude, taastamiseks,“ ütles Vabaerakonna saadikute poolt arupärimise üleandmisel Krista Aru ning lisas, et Vabaerakonna saadikud toetavad EOK ning EMS-i ettepanekut.

„Meile teeb hoopis muret, et eelnõu menetluse käigus on selle sõnastus ja sellega koos ka sisu ning põhimõte muutunud ning nende muudatuste ja põhjuste kohta me ministrilt küsida soovimegi,“ lisas Aru.  „Kui EOK ning EMS-i ettepanek oli erastamisest laekuvat raha kasutada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste, seal hulgas ka ehitismälestisena kaitse alla võetud talude taastamiseks siis eelnõu menetluse käigus on sõnastusse jäänud vaid kirikute taastamine. Ehitusmälestisi puudutav osa on eelnõust aga kadunud,“ ütles Aru. 

Sellest tulenevalt soovib Vabaerakond teada, miks pidas valitsus vajalikuks jätta omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised viimasel hetkel oma määrusest välja, kuigi varem seda EOK-le ja EMS-ile lubati. Samuti soovivad saadikud teada, millised olid nende otsuste põhjendused.  Veel huvitab saadikuid, miks eirab rahandusministeerium kultuuripärandi säilitamise kohustust, eitades võimalust suunata maa erastamisest laekuv raha tagasi maapiirkondadele mälestistalude säilitamiseks, kuigi enamus Eesti taludest laastati ja lõhuti just nõukogude okupatsiooni aastatel? Samuti soovib erakond teada, millised on valitsuse konkreetsed plaanid ehitismälestiste taastamise toetamiseks.

 

Taustaks:

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt mitmeid rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (talud, seltsimajad, koguduste hooned jne), mis pärast aastakümnete pikkust ebaseaduslikku kasutamist tagastati omandireformi käigus. Osa nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk rahva kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks.

Näiteks on tagastatud ehitismälestiseks olevad 21 talumajapidamist, millest paljud on nõukogude okupatsiooniaegse hoolimatu majandamise tõttu halvas või avariilises seisukorras. Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada, kaitsealustele hoonetele endist funktsiooni anda on keeruline ning täna nende objektide taastamine nõuab omanikelt olulisi vahendeid. Tegemist on ilmselge okupatsioonikahjuga, millel selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega. Riigi toetuse eesmärk ei oleks eraomanike täies ulatuses hoonete 100% kordategemine, vaid nende säilimise tagamine. Toetust saaks nõuda ka ehitise omanik, kes on omandanud tagastatud ehitismälestise õigusjärgselt omanikult peale vara tagastamist.