Külliki Kübarsepp Riigikogu kõnetoolis
Pildi autor: Erik Peinar
Seotud inimene: 

Kübarsepp: valitsus peab vastu tulema külade soovile oma omavalitsuslikku kuuluvust määratleda

Vabaerakonna saadikud algatasid täna haldusreformi seaduse muutmise seaduse, et anda Vabariigi Valitsusele võimalus arvestada külade enesemääramise õigusega.

„Omavalitsuste vabatahtliku liitumise aeg on läbi. Juhtroll on valitsuse käes. Peame tunnistama, et seoses 5000 elaniku nõudega on tekkinud ebaloogilisi liitumismustreid. Selle tingib jäik haldusreformi seadus. Valgamaal, Pärnumaal, Järvamaal ning mujalgi on külad kodanikualgatuse korras teada andnud soovist määratleda oma kuuluvus ise“, selgitas Külliki Kübarsepp.

Vabaerakonna fraktsiooni eesmärk on anda Eesti küladele tugevam õiguslik alus, et küsitluse või kohaliku algatuse korras liituda teise omavalitsusüksusega ning lahku lüüa omavalitsusüksusest, kuhu varem on kuulutud. Soovime anda elanike algatustele võimaluse jõuda Vabariigi Valitsuse töölauale. See mudel, kus otsuseid teevad üksnes asjaomaste omavalitsuste volikogud, ei tööta, ja meil on hulk näiteid, kus külade pöördumisi on lihtsalt ignoreeritud. Kui külal on lahkulöömiseks kaalukas soov ja elanike enamuse toetus, siis peab Vabariigi Valitsus võtma vastutuse ja tegema otsuse.

„Eelmise aasta kevadest on külad esitanud pöördumisi, mis on lähtunud inimeste loogilistest liikumissuundadest: töö, haridusasutused, kultuurielu, jne. Näiteks Sauga valla külad, mis asuvad Pärnu linna külje all, näevad enda kuulumist Pärnu linna alla, mitte Tori-Sindi suunda, mida omavalitsuste ühinemine ette näeb. Ambla valla külad on väga tihedalt seotud Tapa valla keskusega, nad on lähestikku ja Tapa ongi varemalt kuulunud Ambla kihelkonda. Pärast pikka punnitamist on nüüd positiivselt lahenemas Puka valla erinevate külade enesemääramise küsimused,“ tõi Kübarsepp näiteid.

Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek ei sea ühtegi osapoolt sundviskesse, vaid annab paremad võimalused otsuste langetamiseks. Haldusreform on pikemale tulevikule ettemõtlev reform, mis peab muuhulgas eriti silmas pidama külakogukondade ning inimeste endi soove.