Pildi autor: Sergei Metlev. Fotol: Fraktsiooni aseesimees Andres Ammas muudatusettepanekuid allkirjastamas

Vabaerakond esitas haldusreformile üle 50 muudatusettepaneku

Vabaerakonna fraktsioon esitas haldusreformi seaduse eelnõule täna üle poolesaja muudatusettepaneku, mille sisuks on Tallinna detsentraliseerimine, kohaliku demokraatia tugevdamine ning kohalike omavalitsuste sõltumatuse ja võimekuse parandamine.

Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul tekitab valitsuse reformikava segadust ning ei pea lugu kohalike kogukondade iseotsustusõigusest. „Esiteks, olgem ambitsioonikamad – omavalitsuses elagu reeglina 11 000 elanikku, kuid kindlasti olgu lubatud erandid, näiteks kultuuriliselt isepärased piirkonnad. Muudatusettepanekud näevad ette sõltumatuid osavalla- ja linnaosakogusid, mida kohalikud valivad otse. Sel kogul on oma ülesanded, kuid ta tegutseks ilma bürokraatia-aparaadita. Nii saab tagada, et suurenenud omavalitsustes ei koondu võim ühte keskusesse, mille ümber on tühi maa. Suurparteide mõju väheneb ja kohalike liidrite võimalused suurenevad,“ ütles ta. 

Talviku sõnul soovib Vabaerakond, et ühinemise teemalised küsitlused on täitmiseks kohustuslikud, kui neis osaleb pool kõigist elanikest. „Praegused soovituslikud küsitlused alahindavad demokraatiat“.

„Soovime depolitiseerida linnapead ja vallavanemad, valida konkursiga ametisse tegevjuhid. Kohalik tasand ei ole ideoloogiasõja tanner, siin tuleb tegelda eluliste küsimustega,“ ütles ta.

Vabaerakonna saadiku Külliki Kübarsepa sõnul soovib Vabaerakond muudatusettepanekutega ka Tallinna reformida. „Soovime anda Tallinna linnaosadele iseseisva omavalitsuse õigused. Sellest tulenevalt seame omavalitsustele 130 000 elaniku ülempiiri. Tallinn muutuks nö koostöökojaks, millega saavad liituda ümbruskaudsed omavalitsused,“ ütles ta.

Kübarsepa sõnul soovib Vabaerakond taastada majandussurutise-eelse kohalike omavalitsuste tulubaasi põhimõtte. „Praegu saavad omavalitsused 11,6 protsenti oma elanike tulumaksust, soovime tõsta selle 11,93 protsendi tasemele. Ilma piisava tulubaasita ei saa tagada kohalike omavalitsuste autonoomiat ega täita seadusega pandud kohustusi üle Eesti sarnase kvaliteediga,“ lõpetas saadik.

Muudatusettepanekud hõlmavad samuti avatud nimekirja printsiibi sisseviimist, osavalla- ja linnaosakogude kaitstust tagavaid ettepanekuid ja kogude valimiste korda, erandite puhul elanike miinimumarvu vähendamist, ühinemistoetuste väljamaksmise kiirendamist (kõik peaks olema makstud 1. aprilliks 2018, valitsus lükkas seda 2019. aastasse), volikogude suuruse muutmist jne.