Pildi autor: Justiitsministeeriumi koduleht
Seotud inimene: 

Vabaerakonna juhatus: NEET-noori tuleb kaasata nende põhiõigusi riivamata

Vabaerakond kutsub sotsiaalministeeriumi leidma mitteaktiivsete noorte ühiskonnaellu kaasamiseks meetodid, mis ei riiva põhiõigusi.

„Iga inimene on Eestile oluline, ka iga 16 kuni 26-aastane noor, kes hetkel teadaolevalt ei tööta ega õpi, sest meid on ju nii vähe,“ tõi välja Vabaerakonna juhatuse liige Vahur Kollom. „Ning mõeldes sellele, et meie tööjõu puuduses vaevleva riigi jaoks on iga tööealine inimene kasutamata ressurss, tuleb oma inimeste leidmiseks registripäringute tegemisel olla eriti hoolas, ei tohi rikkuda inimeste põhiseaduslikke õigusi,“ lisas ta.

Kollom lisab, et kindlasti on riiklikest registritest andmete pärimisel vaja kaitsta isikuandmeid, aga eesmärk olgu ikka päringuga saada tõesti kvaliteetset ja vajalikku infot, millest kaasamisel kasu on ja mis noori inimesi end puudutatuna tundma ei pane.

Samas soovitab Vabaerakonna juhatus sotsiaalministeeriumile registripäringute asemel rakendada hoopis nutivõimalusi, näiteks mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori kaasavaid sotsiaalmeedia teavituskampaaniaid, millest kiirem ja selgem kasu ja kus isikuandmete kasutamisega murekohti ei teki, arvas Kollom.

Lisa:

Vabaerakonna juhatuse avaldus: NEET-noori tuleb kaasata nende põhiõigusi riivamata

Sotsiaalministeerium on otsustanud luubi alla võtta kõik Eestimaa mitteaktiivsed noored (nn NEET-noored ingl k Not in Education, Employment or Training) vanuses 16-26 eluaastat. Olgugi, et mittetöötavad ja -õppivad noored on meie tööjõu puuduses riigi seisukohalt kasutamata ressurss, ei õigusta see probleemiga tegelemist otseselt põhiõigusi riivates.

Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, et luua õiguslik alus (sest isikuandmete kaitse seaduse kohaselt saab isikuandmeid töödelda vaid isiku nõusolekul või seaduse alusel) umbes 160 000 16-26-aastase inimese andmete riiklikest registritest pärimiseks ja töötlemiseks, et selgitada välja need, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil hõivatud (kaitseväes, ettevõtluses, lapsega kodus vms). Nii tuvastatud noortega peab ühendust võtma kohalik omavalitsus ja uurima, kuidas noor pole riigi poolt pakutavaid tööturuteenuseid ja abivõimalusi üles leidnud.

Esiteks riivab kõigi selles vanuses noorte andmete töötlemine perekonna-ja eraelu puutumatuse õigust. Riive on põhiseaduse järgi lubatav, kui sekkumine toimub seaduse alusel tervise, kõlbluse, avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Praegu on aga arusaamatu, kuidas paigutada kõigi selles vanusegrupis inimeste andmete töötlemine mõne lubatud erandi alla. Kas mittetöötamine ja õppimine on automaatselt oht avalikule korrale, tervisele ning kõlblusvastane või on kõik noored potentsiaalsed kurjategijad? Nii Andmekaitse Inspektsioon kui Õiguskantsler on leidnud, et sellisel viisil kõigi noorte andmete töötlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Vabaerakonna juhatusele teeb muret, et Sotsiaalministeeriumi arvates on põhiseaduse 26. paragrahvis sätestatud õigus riigi abile ja seeläbi riigi kohustus (loe õigustus) inimest abistada, ilma, et viimane oleks abi küsinud, kaalukam kui õigus eraelu puutumatusele. Vägisi jääb mulje, et riik teab inimesest endast paremini mida ta oma eluga peaks ette võtma.

Samuti on probleem andmete kvaliteediga. Näiteks kui noor on aastaks Austraaliasse läinud, siis milline register seda näitab, et sotsiaaltöötaja ei kulutaks aega temaga kontakti saamiseks, et jõuda lõpuks järeldusele, et noor abi ei vaja. Ning teisalt peab maailma avastav noor tõdema, et riik on tema teadmata tema andmeid töödelnud ning jõudnud järeldusele, et ta on potentsiaalne oht avalikule korrale. See ei tekita riigi suhtes usaldust ja sümpaatiat, ega innusta kojulennu-pileteid ostma.

Teiseks on seni arusaamatu, millist enneolematut abi ja infot tuvastatud mitteaktiivsele noorele pakutakse, millist ta pole seni internetist leidnud ja mis teda sunniks ilmtingimata oma eluviisi muutma. Kolmandaks, kas riik näeb kohalikule omavalitsusele ette lisaressursi, et palgata juurde sotsiaaltöötajaid ja juhtumikorraldajaid mitteaktiivsete noortega tegelemiseks?

Vabaerakonna juhatus leiab, et demokraatlikus õigusriigis peame austama igaühe õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele, kuni see ei kahjusta teiste inimeste õigusi. See tähendab, et kui noor saab endaga hakkama parasjagu õppimata või klassikalises mõttes tööd tegemata (võimalus teenida näiteks dividende, sest väärtpaberite olemasolu ei plaanita kontrollida), siis ei ole kellelgi asja teda „õigele teele“ juhatada. Vabaerakond ei arva, et mitteaktiivsed noored pole ühiskonnas üldse probleem, kuid lähtuda eeldusest, et kõik noored vanuses 16-26 võivad olla hädapätakad ja kõigi andmete töötlemine väheste reaalse abi vajajate leidmiseks, on 21. sajandil, mil andmekaitse ja eraelu puutumatus on aina tähtsamad väärtused, ilmselgelt ülemäärane. Noori saab riigi pakutud abimeetmetest teavitada ka eraelu puutumatust austades, tehes näiteks sotsiaalmeedias sihtrühma täpselt vanuse ja huvide järgi kalibreerides vajalikke teavituskampaaniaid.