Pildi autor: Jaanus Ojangu
Seotud inimene: 

Aimar Altosaar: Eesti juhtimiskultuur on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele

08/08/2017Delfi

Eesti mahajäämus tootmise digiteerimisel mõjuks ootamatult, kui meil poleks pikaajalisi kogemusi juhtimisoskuste puudulikkuses. Meie rahvusliku juhtimise oskusteave on jäänud 19. sajandi mõisatallide tasemele, mida on kirjeldanud klassikud Eduard Vilde jt, kuid hea kujundi asjaolude mõistmiseks leiame ka Aleksei Tolstoi raamatust „Kuldvõtmeke” nukuteatri omaniku Carabas Barabasi kujul.

Isekate ja isetarkade maailmameistriks pretendeerivate juhtide osakaal meie asutuste ja ettevõtete juhtide hulgas on liiga suur. Piitsa asemel plaksutavad nad salvavate märkuste, tööalase tagakiusamise või psühholoogilise survega.

Kogenud juhte ja spetsialiste ühendava Kuldliiga aastatepikkuse tegevuse kestel oleme kuulnud uskumatuid lugusid sellest, kuidas Eestis firmajuhid kohtlevad küpses keskeas kaastöötajaid. On põhjust arvata, et nii suhtutakse ka teistesse eagruppidesse, kuid noorematel on kergem töökohta vahetada ja paremad tingimused leitakse välismaal.

Kõik algab töökoha otsimisest. Kui 50+ vanuses isik on oma senisest tööst ilma jäänud, siis lihtsama töö tegijatele on personalivahendusfirmadel ja töötukassal siiski üht-teist pakkuda. Kuigi madalapalgaliste töökohtadega käib kõige sagedamini kaasas tööalane kiusamine, trahvimine ja isiksuslike väärtuste allasurumine, ei anna valikute vähesus muid võimalusi. Sellist tüüpi töökohtadel on tööjõu voolavus suur, sest näiteks kassapidaja, turvatöötaja või puhastusteenindaja töö ei nõua kõrget kvalifikatsiooni ja pikka töökogemust ning nende ettevõtete Carabas Barabasid võivad rahumeeli piitsa plaksutada ja lahkujate asemele uued võtta.

Vajatakse alandlikku alluvat

Kuid üle 50-aastastel, kelle haridus ja kogemustepagas on saadud palju keerulisemates ja vastutusrikastes ametites, pole töötukassa konsultantide ning tööjõudu vahendavate portaalidega midagi teha. Küüniliselt soovitatakse varjata oma vanust ja senist karjääri, siis ehk võetakse lihtsama töö peale, sest Carabas Barabasid ei kannata enda kõrval haritud ja kogenud kaastöötajaid, näha tahetakse alandlikke alluvaid.

50-aastaste tööotsijate ette on seatud läbimatu klaasist sein. Väga harva öeldakse töökonkursil kaotajale otse, et teda peetakse liiga vanaks, aga nii juhtus hiljuti ühe 40-ndate teises pooles oleva väga kogenud ja oma töös silmapaistvat edu näidanud inimesega. Aga meie hulgas on ka rahvusvahelise kogemusega suurte ettevõtete käima tõmbajaid, staažikaid endisi juhte, üle 50-aastaseid, kes enamasti ei otsigi uue tippjuhi rolli, kuid oleksid paar-kolm astet madalamal väga väärtuslikeks kaastöötajateks.

Sageli püütakse vanadest töötajatest vabaneda ja tuua asemele oma sõbrad, et tekitada endale sobilik töökeskkond.

Eriti vajaks avalik sektor rikkaliku eraettevõtlusjuhtimise kogemusega inimeste panustamist, kuid selgub, et just riigistruktuurides hoidutakse uste avamisest tegelikule töö- ja elukogemusele. Kuigi mõned erandid oleksid julgustavad, nagu mitme tunnustatud ärijuhi palkamine MKM-i juhtivatele kohtadele, siis ametkondliku siseloogika põhjal olid need näited hoopis hirmutavad.

Carabas Barabasid vajavad käsutäitjaid, kes „alluvatena” loeksid oma „ülemuste” soove silmist. Seetõttu on eriti keeruline nende kogenud töötajate olukord, kes on sattunud ametkondlike reorganiseerimiste või juhivahetuse tõttu ebasoosingusse.

Enamasti ei mõista töötajatest palju noorem juht vanemate töötajate kogemuste ega asutuse psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna väärtust. Sageli püütakse vanadest vabaneda ja tuua asemele oma sõbrad-sõbrannad, et tekitada endale sobilik töökeskkond.

Nõrgad ametiühingud

Kuldliigale on teada mitu lugu, kuidas küpses keskeas mitmekesise töökogemusega inimesi on survestatud, neile lisaülesandeid antud, igat sammu kontrollitud, et leida ettekääne tülikast „vanakesest” lahtisaamiseks. Töötaja sattub väljapääsmatusse olukorda, sest ta teab, et pole lootustki saada kaitset õiguskantslerilt, soovolinikult, politseilt ega ametühingult. Töövõtjate ühendused, sh ametühingud jäävad üksikisikute kaitsmisel nõrgaks.

Nimetatutest esimesed kolm tegutsevad paratamatult ametkondliku loogika järgi ja sealt võib info „kituja” kohta tilkuda ülemusele, mistõttu hirmust jääda tulevaste tööandjate juures „musta nimekirja” on survealused vait. Kuldliiga loodab edaspidi koguda rohkem konkreetseid andmeid ealisel alusel tööalase tagakiusamise kohta. Tahame mõjutada seadusandjaid ja vabaühendusi tõsisemalt võtma massilist töökiusamist. Oma lugusid võib saata aadressile altosaar.aimar@gmail.com.

Peame oma rahvusliku juhtimiskunsti viima uuele tasemele, muidu võime jääda ajale jalgu. Kõrgtehnoloogilised targad masinad ootavad ukse taga. Uus riistvara vajab teisel tasemel vaimuvara – loovaid, kaasamõtlevaid ja protsessi mõistvaid inimesi. Kuitahes intelligentne masin ei asenda inimest, kuid vajab tarka, empaatilist ja kaasavat juhtimist, mida on väga keeruline saavutada parima elu- ja töökogemuse kaasamiseta.