Seotud inimene: 

Aktsiisipalavik kui kartelliparteide pankrott - katastroofini viis kodanikujulguse puudumine

26/11/2017Delfi

Jäime arutama, kuidas töötab valitsuse ja ministeeriumiametnike köök. Näiteks õllehinna tõstmise puhul.

Mu sõber arvas, et ametnikud on poliitikutele pähe istunud, võtavad šnitti rahvusvaheliste ja muude suvaekspertide mõttepaberitest, mille järgi hinnatõus piirab joomist ja siis antakse minna. Küsimata, kas kusagil on Läti oma odava õllega ja milliseid poode meie piirile sigineb.

Mina arvasin, et rahandusministeeriumi ametnikud nii rumalad ei ole. Asi käib niiviisi, et poliitikud tulevad kokku ja mõtlevad, kuidas lubadusi täita. Pikema vaidluse järel lüüakse arve kokku. Siis kutsutakse ametnik. „Tule nüüd ja vaata, kust me raha saame, tee Excel ja anna meile," öeldakse. Ametnik on hädas, sest siit ei saa ja sealt ei saa. Aga töö tahab tegemist ja lõpuks nuputatakse midagi välja. Viimastel kordadel on näpp Excelis peatunud aktsiisidel.

Tehtud, mõeldud, aga nüüd on häda käes. Aktsiis ei laeku. Konjunktuuriinstituut ütleb, et sel aastal jääb 38 miljonit puudu, aga tuleval aastal jääb puudu lausa 80 miljonit. Tootjad ütlevad, et puudu võib jääda veel rohkem. Aga see ei ole takistanud kreenis riigieelarveseaduse hoogsat menetlemist.

Mis siis juhtus poliitikute, ametnike ja Exceli tabeliga? Mu meelest on lühike vastus see, et tegemist on Eesti poliitilise süsteemi ja kartelliparteide pankrotiga, millel on palju laiem sisu kui ühe aktsiisiprognoosi möödapanek ja hiline ärkamine.

Diagnoos 1. Praeguse aktsiisiõnnetuse esile kutsumisel on osalenud kõik suured kartelliparteid, nii Reformierakond, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid kui ka IRL. Aktsiisikübarast asus mustkunstnikutrikiga raha välja võluma Taavi Rõiva 2015. aastal moodustatud valitsus. Alkoholiaktsiisi ennaktõusu planeeriti 15 protsenti, aga juurde pandi ka bensiinile ja diiselkütusele. Valga-Valka kaksiklinnas tekkisid esimesed piiriviinapoed ning kaugveo autode tankimispeatused kolisid Lätti. Kui Reformierakonna asemel sai valitsusse Keskerakond, siis diisli hinnatõus peatati, aga seda enam suruti alkoholiga gaas põhja.

Diagnoos 2. Kõik neli kartelliparteid on aktsiisitõusu põhjendanud ühesuguse retoorikaga: „Meie võitleme pahedega!" Rahvatervise argumendiga on esinenud nii Taavi Rõivas (Re) kui Jüri Ratas (Ke), Sven Sesterist (IRL) rääkimata. Eriti hoogne on olnud sotside esimees Jevgeni Ossinovski, kes tegi sellest leivanumbri ja saamata jagu Lätist, lubas sihikule võtta kogu Euroopa alkoholipoliitika. Tegemist on relvituks tegeva demagoogiaga - kaitsed maapoodide säilimist või muretsed, et maksutulud lähevad Lätti ja sind süüdistatakse selles, et toetad joomist, tervise hävitamist ja halbu elukombeid. Aga nagu tihti, on põrgutee sillutatud parimate kavatsustega, sest esile kerkivad teised pahed. Piiripoodidest toodud alkoholi müüakse Eestis salaja edasi ning suuri koguseid kaasa ostvad inimesed ka joovad rohkem.

Diagnoos 3. Kõikidest ettevaatamatu aktsiisipoliitika ohtudest on algusest peale räägitud ning pole võimalik, et koalitsioon koosneb poolearulisest, kes neist argumentidest üldse aru ei saa. Ka IRL-i hiline ärkamine on silmakirjalik, sest nii 2015. aasta Rõivase kobarseadus kui ka eelmise aasta Ratase kobarseadus läksid läbi nende osavõtul ja õigustusel. Kus Sa olid, Helir-Valdor Seeder? Ka pole piirikaubandusmiski, mida saab ühe aktsiisitõusu ära jätmisega tagasi pöörata. Lisaks alkoholile puudutab see kasvavalt ka toidukaupu, ehitusmaterjali, mööblit jne. Nende kaubaartiklite pealt iseenesest ei oleks suurt piirikaubandust tekkinud, aga alkohol, see pahe, lükkas tee lahti. Ja lisaks aktsiisile jääb Eestil saamata käibemaks.

Jääb üle küsida, miks seda kõike siis tehti? Poliitilise lühinägelikkuse ja rahaliste lubaduste kampaaniavõistluse kõrval on siin ilmselt toiminud miski, mida võib nimetada kas hulkade psühholoogiaks, vaikimisspiraaliks või mõnd muud peent terminit kasutades. Kõige lihtsamalt öeldes on see aga elementaarse kodanikujulguse puudumine, mis iseloomustab meie nn. broilerpoliitikute koolkonda.