Seotud inimene: 

Haukanõmm: Anname hoogu meie laste ettevõtlikkusele ja valmidusele taskuraha teenida

16/06/2017Võrumaa Teataja

Võrumaa Teataja küsib miks on laste tööle asumisel rohkem keelamist kui lubamist. Mis töid tegite oma lapsepõlves?

Vastab Monika Haukanõmm:

Me ei tohi kasvatada oma lapsi vati see nende eest iga sammu ette ära astudes. Oma taskuraha teenimine on samal ajal ka ettevõtlus- ja majandusõpe, tahame, et Eesti on ise hakkama saavate inimeste riik. Peame leidma ja pakkuma töötegemise võimalusi, väga halb, kui koolilaps kõige innukamal tööletahtmise suvel seda ei saa, nii võib tahtmine üldse kaduda.

Lehelaste kirgede taustal on oluline, et palgatingimused ning töö- ja puhkeaja tasakaal on paigas. Ennetav kontroll ei tohi kaduda, kuigi tööandjale võib see olla keeruline, on laste tervis kõige tähtsam. Loodan, et tööandjad ja tööinspektsioon suudavad koostöös leida lahenduse, et meie laste ettevõtlikkus ja valmidus taskuraha teenida ja raha väärtust mõista saaks tuge ja hoo sisse.

Kui noor inimene hakkab otsima esimest päris oma töökohta, on üks tööintervjuu küsimusi: milline on teie varasem töökogemus? Ärme siis jäta teda hätta! Muret teeb, et ei kasva noorte ettevõtlikkus ja soov panustada uue väärtuse loomisesse erasektoris. Ka alaealine töötaja peab maksma sotsiaalmaksu osana ravikindlustust, kuigi on seaduse järgi automaatselt kindlustatud. FIEna tegutsevaid noori on vähe. Peame vaatama suurt pilti - Eestis suurenevad sotsiaalvaldkonna kulutused ja ka eakate osakaal elanike seas kiiresti, ning siis mõistame, et noorte ja laste töötamist nii ebamõistlikult piirata ei saa.

Minul on õnnelikust lapsepõlvest kaasas üsna pikk ja valikute-rohke tööelu. Muidugi olin ma töö-käsi oma kodutalus, kuid mind ei pandud liiga rasket tööd tegema, nii heinateol kui ka laudas tegid raskema töö isa-vanaisa, vend ja onu, see ei olnud lapsepiinamine, meie päevades oli nalja ja lõbu.

Eks lehmade karjatamine oli igav, kuid seda tuli teha, peenraid rohida, marju korjata, lehma lüpsta. Linakitkumise lood on mu Tallinna-tuttavates kõige enam üllatunud ja kadedaid pilke saanud. Jah, meiegi perel oli linapõllul oma siil koristada, see on suur kunst, kuidas märja ilmaga lihtsamalt ja kuiva ilmaga raskemalt lina koristada.

Olen olnud mitu suve Mõnistes postiljon ja rattaga sõites ajalehti laiali jaganud. EÕMiga käisime sealsamas lõputuid peedivagusid kõplamas.

Olin oma seitsmenda-kaheksanda-üheksanda klassi suvedel lasteaias õpetaja abi, eriti meeldis mulle tegelda sõimerühma põnnidega. Uskumatu on tagantjärele mõelda, et sel ajal olid pisikesed lapsed lasteaias ööpäev ringi. Mu ema töötas lasteaias, tema kaudu sain lasteaeda tööle, õpetaja abi töö kõrvalt aitasin lasteaia ümbruse hooldamisel ja peenarde tegemisel.