Seotud inimene: 

Kati Kongo: raiemahtusid peab kindlasti vähendama, aga RMK arvelt

07/06/2017Delfi

Sõnakamad keskkonnakaitsjad nimetavad metsaomanikke „rahaahneteks ja saamahimulisteks loodusehävitajateks“ , mõistmata, et väga vähe on tänapäeval erametsaomanikke, kes raiuvad metsa ainult kasumi pärast. Pigem võetakse mets maha vajaduse pärast. Puistu on saavutanud raieküpsuse ja on hädavajalik see maha võtta.

Üle saja-aastast metsa ei ole mõtet kasvatada, kui just ei soovi endale „põlismetsa“ rajada. Seadusega on pandud metsaomanikele kohustus metsa pärast raieid uuendada ja üha rohkem erametsaomanikke seda ka teeb. Maha võetud puistu asemel istutatakse uus mets ja seda ka hooldatakse.

Uut metsaseaduse muudatust kasutavad ära vahendusfirmad. Helistatakse metsaomanikele (just vanemaealistele) ja tehakse oma tavalist müügitööd: „Teie mets on vana ja haige, me ostame teie metsa ära vabariigi parima hinnaga, meil on traktor kohe sealsamas kõrval metsas“. Nüüd on lisandunud müügijutule veel lause: „ Kui uus metsaseadus vastu võetakse, siis puidu hind langeb ja te ei saa oma varalt enam mingisugust tulu“.

Kahjuks on vahendusfirmade müügijutu viimases lauses loogika ning leidubki metsaomanikke, kes sellise jutu peale on metsa poolmuidu käest ära annavad.

Kuuskede raievanuse langetamine ei ole metsaomanikule nii oluline, kui oma metsa eest õiglast tulu saada. Kui aga RMK on kokkuostud üle ujutanud, siis langeb ka puidu hind. Suurtele metsandusfirmadele ja RMK-le ei anna mõningane hinnakõikumine nii valusalt tunda kui väikemetsaomanikele.

Ei saa tõesena võtta uue metsaseaduse lobistide väidet, et raievanuse langetamine ei too kaasa olulist raiemahtude suurenemist. Milleks siis raievanust üldse langetada? Ka praegu kehtiv metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri võimaldavad lageraiet nooremas kuusikus kui 80 aastat. Piisab kui puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud nõutud keskmise diameetri.

Raiete, sh lageraie teostamiseks on vaja keskkonnaameti luba ehk metsateatist. E-riigina oleme uhked, et kõike saab tänapäeval teha elektroonselt ja metsateatise saab esitada vaid mõne hiireklikiga. Kuid arvestades, et suur osa erametsaomanikke on vanuses 50+, siis mina nii uhke ei oleks. Maakohas elavale ja vanemaealisele metsaomanikule on metsateatise esitamine väljakutse omaette.

Keskkonnaameti metsandusspetsialistide arv on koondatud miinimumini. Näiteks Põlvamaal ja Võrumaal ei ole üheski vallas metsandusspetsialisti vastuvõttu. Kui metsaomanik soovib isiklikult metsandusspetsialistiga kohtuda, peab ta sõitma Võrru või Räpinasse, kus kohalik metsandusspetsialist võtab paar tundi nädalas metsaomanikke vastu. Õnneks on mõlemas maakonnas tugevad metsaühistud, kus asjalikud konsulendid aitavad metsateatise ära täita ja keskkonnaametile edastada.

Kui metsaomanik on leidnud tee metsaühistusse, siis võib tinglikult öelda, et temaga on nüüd kõik korras. Metsaühistute juures on tööl spetsialistid, kes aitavad metsaomanikul metsa majandada algusest lõpuni ja tuletavad vajadusel omanikule meelde, et metsa eest on vaja ka hoolt kanda.

Olen nõus keskkonnaaktivistidega, kes väidavad, et Eestis raiutakse metsa liiga palju ja et planeeritavad raiemahud tulevatel aastatel on Eesti metsale kahjulikud. Raiemahtusid peab kindlasti vähendama, aga RMK arvelt, sest niigi ei ole kerge olla erametsaomanik.