Pildi autor: Elmo Riig. Sakala
Seotud inimene: 

Kaul Nurm: Suurtootmise kõrval peab säilima ka peretalu

10/08/2017Maaleht

 

Taluliikumise eestvedaja Kaul Nurm asutas Eesti Peretalude Liidu, et väiksemate talude huve kaitsta.  Kui Kaul Nurm ETKLi peadirektori ameti maha pani, lubas ta hakata tegelema fotograafia ja koorilauluga. Siiski tundis ta, et peretalud vajavad eestkõnelejat ja tuge.

Intervjuu Silja Lättemäele (Maaleht).

Miks Eesti Peretalude Liit loodi?

Olin veel Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor, kui asutasime MTÜ Eesti Peretalude Liit, meil on praegu 40 liiget. Juhatuses olen mina koos Karukämbla talu peremehe Ants Aamaniga.

Üks põhjus oma liit asutada oli tugevdada Eestimaa Talupidajate Keskliitu. Poliitikute kätega tehti maakondade taluorganisatsioonidele valusalt haiget ja mitmed on seetõttu väikese võimekusega, osa taluliitusid kaaperdati aga põllumeeste liitu.

Seetõttu on maakondi, kus kohalikku taluliitu enam pole ja nii ei saa talupidajate keskliit sealseid talunikke esindada. Neis maakondades on talunikke, kes kuuluvad kohalikku põllumeeste liitu, ent pole rahul põllumeeste liidu põllumajanduspoliitiliste otsustega, kuna need on paljudes küsimustes talumeeste huvide vastu. Mitmed neist on avaldanud soovi tulla otse ETKLi liikmeks, aga keskliidu liikmeteks saavad olla vaid organisatsioonid, mitte üksikisikud.

Seetõttu saigi asutatud üle-eestilise ulatusega Eesti Peretalude Liit, mis võib võtta liikmeid üle terve Eesti. Samas on Peretalude liit ETKLi liige.

Milliste maakondade talud kuuluvad peretalude liitu?

Seal on talupidajaid pea kõikidest maakondadest. On ka selliseid talunikke, kes ei taha kohalikku taluliitu kuuluda, seetõttu on meil liikmeid nendestki maakondadest, kus kohalik taluliit on tugeval järjel. Peretalude liit annab võimaluse mis tahes maakonnast talupidajatel meie liikmeks hakata.

Kas näiteks noored pered, kes talus elavad, aga tootmist ei ole, saaksid teie liikmeks astuda?

Lähtume rahvusvahelisest peretalude definitsioonist, mille kohaselt on peretalu see, kus vähemalt poole talutootmisest teevad pered. Meie liikmetel peab tootmine olema, hobitalud võivad olla toetajaliikmed.

Kuid arvestades Eesti olusid, oleme teinud kohanduse. Leiame, et pereettevõtted Eestis on rahvusvahelisest keskmisest veidi suuremad, näiteks peetakse talus ka kaht või enamat sulast, mistõttu ütleme, et peretalu on see, kus olulise osa talutöödest teevad pereliikmed.

Ehk teisisõnu – talu mõiste lõpeb ära seal, kus peremehel enam tööpüksid jalas ei käi.

Milline on talupidajate keskliidu hetkeseis?

Uue organisatsiooni asutamisega tõime ETKLi liikmeid tunduvalt juurde. Peretalude liidu põhikirjas on punkt, et see liit on ETKLi liige niikaua, kuni ETKL jätkab iseseisvana.

Kas ETKL liitub põllumajandus-kaubanduskojaga, nagu on seda teinud põllumeeste liidud?

ETKL jätkab koos liikmesorganisatsioonidega iseseisvalt. Kuid poliitilist survet on praegu selgelt märgata. Väga kõva ajupesu tehakse liikmetele.

Ennekõike tuleb selgeks teha, millist poliitikat hakkab ühendorganisatsioon ajama ja milliste abinõudega kindlustatakse peretalude püsimine. ETKL kaitseb oma põllumajanduspoliitilisi seisukohti, aga suurtootjaid, keda põllumeeste liidud ja EPKK koos esindavad, ei ole siiani nõustunud ETKLi ettepanekutega. Praegu pole talude heaks midagi silmatorkavat tehtud. Suund ei ole muutunud, ikka jätkatakse sama sihti, otsetoetused on diferentseerimata.

Kui aga ETKL tõesti peaks liituma põllumajandus-kaubanduskojaga, siis peretalude liit astub ETKList välja ja jätkab iseseisva organisatsioonina.

Kuidas teid riiklikult toetatakse?

Peretalude liit ei saa toetust ja ka talupidajate keskliidult võeti tänavu toetust vähemaks. 50 000 euro võrra vähendati ka asendusteenistuse eelarvet. Riik toetab asendusteenistust PRIA kaudu.

Talupidajate keskliit rajas aastaid tagasi asendusteenistuse, kes korraldab kõiki asendamisega seotud töid ja tegemisi, ühtlasi võtab talunikelt vastu tellimusi, koondab need ja taotleb talunike nimel PRIAst raha, mis makstakse asendustalunikele talus tehtud asendustundide eest välja. Seetõttu saame asendustunde pakkuda senisest hulga vähem, ehkki nõudlus kasvab.

Tundub, et meid tahetakse kuidagi karistada selle eest, et oleme võtnud talunike kaitseks sõna; et oleme nõudnud põllumajanduspoliitika vahendite teistsugust jaotust ja teistsugustel eesmärkidel kui suurtootjad.

Väiketootjad on viimastel aastatel saanud eeliseid, näiteks toetused alla 100pealiste piimakarjade omanikele.

Jah, see puudutab teatud hulka piimakarja pidavaid talunikke. Minister Seeder otsustas ETKLi ettepanekul maksta lisatoetust kuni 100pealistele piimakarjadele, Kruuse laiendas selle 400ni ning tekitas sellega sisuliselt kahe­astmelise toetusskeemi. Kruusel jätkus poliitilist jõudu ja tahet selline otsus läbi suruda.

Ei saa öelda, et kõik otsused on olnud pahad. Talupidajate keskliit on aastate jooksul palju tulemusi saavutanud. Samas pole me veel jõudnud läbimurdeni hektaritoetuste osas.

Milliseid muudatusi soovivad talunikud hektaritoetuse osas?

Kehtiv ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) annab võimaluse rakendada toetusi väiksemate talupidajate kasuks, nagu toetustele ülempiiri seadmine ja väiksematele taludele kõrgema hektaritoetuse maksmine. Kumbagi võimalust Eesti ei kasuta, see viib põllumajanduse kontsentreerumisele ja väiksemate talude konkurentsist väljasurumisele.

Seda märkab kogu Euroopa kui negatiivset trendi. Teistes Euroopa riikides, aga ka Euroopa Parlamendis, mis hiljuti võttis vastu vastavasisulise resolutsiooni, tegeldakse selle teemaga, aga Eestis, kus see probleem on äärmuslikul kujul olemas, ei taheta seda tunnistada.

Maaomand ja põllumajanduslik tootmine kontsentreerub järjest väiksema hulga omanike kätte, sh mitte üksnes väliskapitali, vaid ka kodumaiste suurtootjate kätte. Tulemuseks on väikesearvulise omanikkonna kätte koondunud tööstuslik põllumajandus versus multifunktsionaalne, tuhandetel taludel põhinev põllumajandus. Ning selle tulemuseks on maaoligarhid.

Niikaua, kui kehtib ühetaoline hektaritoetus, pole lootust, et põllumajanduse kontsentreerumisele mingi lahendus tuleb.

Probleeme saaks lahendada ka maaelu arengukava (MAK) investeeringutoetustele madalamate ülempiiride seadmisega ja range kontrolliga, mis välistaks suurettevõtete tütar- ja sidusettevõtetele investeeringutoetuse maksmise. Riik on seadnud toetuste ülempiirid tootja kohta ja samas vaatab pealt, kui nendest reeglitest kõrvale hiilitakse.

Peretalude liit ei ole konkureeriv organisatsioon ETKLile, meie ettepanekud liiguvad läbi talupidajate keskliidu, kes peab neid esitama valitsuses ja Riigikogus. Oma arvamuse ütleme välja ikka keskliidu nõukogus ja muudel aruteludel.

Olete Eesti Vabaerakonna liige. Kas ajate nüüd põllumajanduspoliitikat läbi selle erakonna?

Astusin vabaerakonna liikmeks oktoobris. Olin vabaerakonna põllumajandus- ja maa­eluprogrammi autor juba enne seda, kui nad Riigikogu valimistele läksid. Nüüd juhin erakonnas maaelutoimkonda ja aprillis valiti mind ka selle erakonna juhatusse. Vabaerakonnal on väga talusõbralik põllumajanduspoliitika ja püüan anda oma energia selle elluviimiseks.

Mille muuga praegu tegelete?

Mul on näpud jälle akordioni peal päris hästi liikuma hakanud ja suupillilood tulevad ka paremini välja, mõnikord võtan kitarri sülle. Aeg-ajalt teen loodusfotosid. Viimati tegin läbi kaks suusamaratoni – Austrias ja Itaalias.

Eelmisest sügisest laulan Inseneride Meeskooris. Soovitan julgelt kõigile meestele, kes viisi peavad: otsige koorid üles ja minge sinna laulma. See tegevus kosutab teid, toidab hinge ja annab mitmekordselt tagasi selle energia, mille olete kulutanud kooriproovidel. Positiivne emotsioon toidab teid heldelt ja teeb teist paremad inimesed.