Seotud inimene: 

Kodanikuks olemise krooniks olgu heategevus

14/12/2017Sakala

TOSIN AASTAT tagasi, kui töötasin Eesti pärimusmuusika keskuses (EPMK), oli seal lisaks igasuvise folgifestivali ja koolikontsertide korraldamisele oluline töö Kirsimäe aita ehitada. Projekti «Aita aita!» juhina pidin leidma nii rahaga kui ka teisiti toetajaid, et varemetest Kirsimäel saaks just nii tore kontserdipaik, nagu see varsti kümme aastat on olnud.

Millised võimalused ja eeskujud meil eduka annetuskampaania tegemiseks olid?

EPMK oli tulumaksusoodustust andvate mittetulundusühingute (MTÜ) nimekirjas ja kuigi seadus muutus, et seda nimekirja kokku tõmmata, jäi folk sinna alles. Seda seepärast, et EPMK tegevus ei olnud suunatud oma liikmete heaks, vaid ta tegutses üldistes huvides ja üldsuse harimiseks. Oli niisiis igati sobilik selleks, et riik toetaks toetajaid.

TAGANTJÄRELE tarkusena saan öelda, et üks tubli rahalise toetuse kogunemise põhjus oligi meie arusaadavas keeles tehtud üleskutse annetajatele: palun kasutage tulumaksusoodustuse võimalust. Annetage palun otse panka ja pange ka oma isikukood kirja, et oleks lihtsam maksuametiga ühistööd teha ja annetussumma juba eeltäidetud deklaratsioonilt leida.

Ühiselt ja kaugemalt tulevat korraldust ootamata saab suuri asju tehtud ning tulumaksusoodustus on ikka justkui hooandja rollis.

Teiseks toetasid meid pangad: nii Ühispank kui ka Hansapank olid nõus, et EPMK kontole sai ülekande teha teenustasu maksmata. Pangad tulid meile vaikselt omavahel mõõtu võttes vastu ning rõõmustasid ja ärgitasid annetama sedaviisi oma kliente – tollal oli suurele osale pangaklientidest ülekande tegemine tasuline.

Eesti oli tosin aastat tagasi hoopis teistsugune. Viljandis posti pandud kirjaümbrikele löödi peale tempel «Aita aita!», püsikorraldused pankades olid üsna moodne nähtus ja Hansapangas sai valida, kas teha aida heaks 25-, 100- või 500-kroonine igakuine annetus.

Abistamise võimalusi oli teisigi. Näiteks kui oli vaja ajaloolisi punaseid telliseid, et aida keldris ümber laduda aknapealsed võlvkaared, saime ühelt viljandlaselt terve korstna jao vanu telliseid. Küll oli tore aeg! Usun, et kõik, kes panustasid, tunnevad tulemuse üle uhkust ja rõõmu.

ALALHOIDLIK ellusuhtumine tähendab, et õpitakse ajaloost samal ajal tulevikule mõeldes. Tore on õppida headest kogemustest ajas enne meid.

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitamiseks korraldati algusest peale korjandusi kas kanarbikuõite müügiga tänaval või tuluõhtul või 50 kopika korjandustega. Isegi esimese ilmasõja rindel olnud sõdurid saatsid Tartusse raha, et muuseumi ehitada või tulekahju järel toetada.

Ka Eesti Kultuurifondi korjandused ooperimaja, muusikaakadeemia ja ERM-i jaoks 30 aasta eest on ju paljudel meeles. Ajaleht Sirp ja Vasar trükkis annetajate nimed ära. Annetati nii honorare kui juubelikingiraha. Annetasid inimesed, asutused ja seltskonnad. Tore näide viimati mainituist on Pärnu sanatooriumi Tervis 1.–7. juuli vahetus. Vabatahtlik abi oli ju rahvusraamatukogu kraavi kaevamine.

Tore on õppida sellest, kuidas koguti annetusi allveelaevade Kalev ja Lembit ehitamiseks. Selleks müüdi isegi erilist jäätist!

Aida aitajate seas oli palju Viljandimaa inimesi, kodulinnale mõtlevaid ettevõtjaid, siin linnas õppinuid ja folgifestivali püsikülalisi. Folgifestival koos EPMK-ga on hea näide kogukonnast, selle kokkukuuluvustundest ning ühendava eesmärgi nimel tehtavast tööst. Ühiselt ja kaugemalt tulevat korraldust ootamata saab suuri asju tehtud ning tulumaksusoodustus on ikka justkui hooandja rollis.

Kirsimäe aida valmisehitamine kümne aasta eest tõestab, et Eesti on armas kogukondade ühiskond. Ning kogukondade Eesti põhineb julgetel ja söakatel kodanikel, kelle vabatahtlikul, ise ettevõetaval ja otsest majanduslikku kasu mitte eeldavale tööle meie riik toetub.

NII UUDISTEST kui ka filmidest teame, kuidas Ameerikas mitmesuguste fondide toel elu edendatakse. Juutidel on tooras kümneid käske armastada oma ligimesi ja hoolitseda vaeste eest. Neil on aegade algusest peale olnud tava annetada kümnis oma tulust teiste heaks ning heebreakeelne sõna «tzedakah» tähistab nii heategevust kui südameheadust.

Tänavu kevadel jõudis Šveitsis ühel seltskonnal kätte piir: seniste kohalike ajalehtede artiklite kvaliteet enam ei rahuldanud ja ajakirjanike olukord samas oli erakordselt keeruline. Asutati uus veebiajaleht Republic ja selle toetuseks korraldati annetuskampaania. Vaid ühe päevaga koguti miljon franki inimestelt, kes lunastasid endale aastase tellimuse. Summa, mida tegutsemiseks vajati, oli 750 000 franki.

Sealgi on annetuskampaania ühendatud tulumaksusoodustuse võimalusega. Jah, Šveitsis ei ole see kirjas maksuameti eeltäidetud deklaratsioonil nagu meil, aga nii saaja kui ka annetaja saavad sellekohase paberi ja nii saab annetaja maksusoodustust.

MISMOODI ON Eestis olud muutunud?

Mitte ainult nii, et Eesti Posti asemel sordib Omniva ka Viljandi-sisesed kirjad nüüd Tallinnas ja erilist Viljandi-templit enam ei ole. MTÜ-d ja kolmas sektor on omavahel segunenud, osa riigi ülesandeid hoolekandest turismiarendamiseni on MTÜ-de ja sihtasutuste kanda jäetud. Seda vahet on kõige raskem teha.

Kui olen rääkinud, kuidas aidale annetati südamest ja palju raha ka tänu sellele, et riik toetas annetajaid tulumaksusoodustusega, siis see võimalus on olnud paljudele ühistegevuse entusiastidele uudis. Mitte ainult vähemate Võrumaa MTÜ-de inimestele, aga ka näiteks Tartus.

Maksusoodustus on käivitanud toetust andma, mis seal salata. Ka mina olen maksuametilt märtsis tagasi saadud maksuraha pannud mujale hoogu andma.

PEAME SEISMA selle eest, et meie vabaühendused saaksid olla avalikust võimust majanduslikult võimalikult vähe sõltuvad ning ühenduste liikmed ja ideede toetajad jaksaksid ja tahaksid ka rahaga toetada. Vabaerakond on vabaühenduste toeks koostanud abinõude kava, millest kaks ettepanekut toon esile.

Esiteks: muuta kõik juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused ja kingitused vabaühendustele tulumaksuvabaks. Teiseks: anda igale kodanikule õigus suunata kuni üks protsent (see tähendab 1/20) tasutud tulumaksust tema enda valitud vabaühendustele.

Põhimõttel, et jõulukingiks on annetus lastele, raskelt haigetele või üllaste ideede teostamiseks, on aina enam järgijaid. Kindlasti saab kodanikel olla riigiülesannete täitmisel toetav roll. Aga võimalust tunda, et igaüks meist saab riigi paremaks teha, on veel paljudes valdkondades.

Kirsimäe aida valmisehitamine kümne aasta eest tõestab, et Eesti on armas kogukondade ühiskond. Ning kogukondade Eesti põhineb julgetel ja söakatel kodanikel, kelle vabatahtlikul, ise ettevõetaval ja otsest majanduslikku kasu mitte eeldavale tööle meie riik toetub.

Mõelge kaasa!