Ain Ostra
Pildi autor: Jaanus Ojangu
Seotud piirkond: 
Seotud inimene: 

Mitme meistri lugu "kuidas võita null eurot"

11/01/2018Järva Teataja

Viimasel ajal on Sakala ja ka Järva Teataja avaldanud mitu keskerakondlaste allkirjastatud arvamuslugu sellest, kui head tööd on teinud praegune valitsus ja kuidas just nemad õnne ja jõukuse meie õuele on toonud. Ülesehituselt on need üdini sarnased, osa lauseid peaaegu sõna-sõnalt justkui üksteiselt maha kirjutatud: 13. detsembril Helmut Hallemaa Sakalas, 14. detsembril Jaak Aab Järva Teatajas ja viimane selles reas Kersti Sarapuu jälle Järva Teatajas.

Kindlasti on samasuguseid lugusid ilmunud ka teistes maakonnalehtedes. Nende toredate lugude viga on aga see, et otsatu kiidulaul keskerakondlikule valitsusele on lihtsameelsetele mõeldud populistlik jura.

Neis maalitakse pilt, justkui oleks praegune valitsus oma ennastsalgava tööga teeninud miljoneid eurosid ja neid nüüd suuremeelselt rahvale jagab.

Tegelikult jagatakse ikka sedasama maksumaksjatelt kogutut, nagu on teinud ka kõik eelnevad valitsused. Et raha on rohkem kui eelnevatel aastatel, on igati loogiline, sest kõigest hoolimata majandus tasapisi kasvab.

See ei ole muidugi praeguse valitsuse teene, nagu arvamuslugude autor(id) püüavad sõnades näidata, vaid soodne seis üleilmses majanduses.

See ei kesta aga igavesti ja seetõttu on defitsiidis eelarve lühinägelik ja vastutustundetu. Elatakse tänases päevas, aga vastutada julgev poliitik peab vaatama kaugemale.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on samm õiges suunas, kuid keerukas astmestik tulumaksu arvutamises on täiesti jabur. Vabaerakond pakkus juba 2015 valimisprogrammis suurendada jõuliselt maksuvaba miinimumi ja selle katteks suurendada ka tulumaksu.

Nagu praegu, oleksid rahaliselt võitnud kõik, kelle sissetulek jääb alla 1700 euro, ehk umbes 75 protsenti palgasaajatest. Sama järelduseni on jõudnud ka sotside esimees Ossinovski, aga tema sõnul oli lihtsa ja arusaadava arvutuse vastu Isamaa ja Res Publica Liit, kes eelistas astmelist tulumaksu, mis on küll astmetega, aga ei olevat ikkagi astmeline.

Nii Hallemaa, Aab kui ka Sarapuu väidavad oma kirjutises, et kõik, kelle kuu sissetulek on kuni 1776 eurot, võidavad 64 eurot kuus. Tehte esimene pool on justkui õige, aga kui teisele poole kirjutada need maksutõusud ja uued maksud, mis on tehtud selle 64 euro tagasisaamiseks, siis läheb arvutus vildakaks. Raha ei kasva puu otsas ja kõik valitsuse uued maksud, mis on suunatud ettevõtjate pihta, maksab ikkagi kinni tarbija. Olgu selleks siis alkoholiaktsiisi või bensiiniaktsiisi tõus või sellest aastast jõustuv teekasutustasu üle 3tonniste veokite omanikfirmadele.

Kõik need maksud kajastuvad lõpuks kaupade lõpphinnas, mille maksavad kinni kõik tarbijad. Ja nii saabki 64-st eurost ümmargune null.

Jah, alkoholi ei pea ostma. Kütust ka ei pea, käige parem jala, ongi tervislikum. Tõenäoliselt mõni lugeja, kes elab lähimast alles jäänud poest kümne kilomeetri kaugusel, rebis nüüd lehe vihast katki või purustas arvuti ekraani.

Õige kah, ajalehte pole ka vaja, sest kallineva kütuse tõttu kallineb ka selle kojuvedu. Aga seda 64 eurot tahaks ju ikkagi võita ja selleks peaks tööl käima. Millega? Ehk aitab lubatav tasuta ühistransport?

Vabandage väga, aga iga mõistusega inimene saab aru, et tasuta asju ei ole olemas. Salaja selja tagant sirutuva käega võtab valitsus ka selleks kuluva raha ikka maksumaksja rahakotist.

Salaja, samal ajal rääkides teile tervishoidu lisanduvatest miljonitest, mis suuresti on vaid raha ühest taskust teise tõstmine.

Neis kirjutistes on ka väidetud, et valitsuse prioriteet on peatada ääremaastumine. Huvitav küll, millistes meetmetes see avaldub? Kallinev kütus, mis virutab jalaga just äärealade elanikele, või valitsuse poliitikast tingitud piirikaubanduse ralli ja sellest tulenev väikepoodide sulgemine nüüd küll need meetmed ei ole.

Õnneks lubatakse meile nüüd matusetoetust. Enam ei pea virelema, võite täies rahus surra ja valitsus lubab, et matab teid maha.