Seotud inimene: 

Piret Tarto: Riigigümnaasium Rakvere gümnaasiumi hoonesse

12/10/2017Virumaa Teataja

Juba maikuust tegutseb Rakveres kodanikualgatuse korras loodud neljaliikmeline toetusgrupp, kes on seadnud eesmärgiks, et tulevane Rakvere riigigümnaasium hakkab asuma ajaloolises Rakvere gümnaasiumi hoones.

Toetusrühma, kuhu kuuluvad Heli Kirsi, Kaja Visnapuu, Andres Jaadla ja Marti Kuusik, eestvedamisel toimus 6. juunil Rakvere gümnaasiumi aulas arutelukoosolek, kuhu olid kohale kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi ja linnavõimu esindajad ning kunagine ja praegune linnaarhitekt, et arutleda Rakvere hariduse olukorra ja riigigümnaasiumi võimaliku asukoha üle.

See rahvaalgatuslik koosolek on jäänud teadaolevalt seni ainsaks avalikuks aruteluks riigigümnaasiumi asukoha küsimuses. Rakvere gümnaasiumi vilistlasena ei pidanud ma paljuks Tartust kohale sõita, sest võimalus, et gümnaasiumihariduse andmine võiks ühes Eesti ilusamas ja aastal 1938 nimelt gümnaasiumiks ehitatud hoones lõppeda, tundus täiesti mõistusevastasena. Mulle ei mahtunud pähe, et minu sünnilinnas on jõude, kes vilistavad traditsioonidele, ajaloolisele järjepidevusele ning kogu meie rahvale ja kultuurile olulistele sümbolitele.

Kahjuks kumas sel koosolekul just linnavõimu esindajate sõnavõttudest läbi, et suund riigigümnaasiumi täiesti uuele hoonele võeti vastu kitsas ringis ja kogukonda informeerimata.  Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja jutust selgus, et mingit analüüsi ei ole tehtud ning et ministeeriumil ei ole asukoha suhtes kindlat eelistust – selle otsuse peaks tegema ikkagi kogukond. Kokkuvõttes jäi mulje, et kohalikud võimumehed on päris palju vassinud ning inimesi ja ametkondi üksteise vastu mänginud.

Rakvere kohalikus poliitikas ei ole mul mitte mingisugust isiklikku huvi.

Sisse toodi ka poliitikatont –  algatusrühm mõtlevat vaid tulevastele kohalikele valimistele ja isiklikele häältele ning et Kotli maja toetajad lähtuvat üksnes emotsioonidest. Rahvakoosoleku lõppedes oli enamikule osalejatest täiesti selge, et tuleb hakata toetusallkirju koguma, mis jäi toetusrühma ülesandeks. Ka mina kogusin suve jooksul mõnikümmend allkirja ja pean ütlema, et neid ei olnud sugugi raske saada.

Mõne sõnaga ka valimistest, millest on ammuilma saanud justkui malakas vältimaks tõsiseid arutelusid, à la “ärme sellest praegu räägi, pärast valimisi on rahulikum”.

Peaks aga olema täiesti loomulik, et just valimiste eel arutatakse olulisi küsimusi, kus selguvad poolte seisukohad. Oleksin ma Rakvere elanik, siis mulle olekski seekord kaalukeeleks saanud tulevase riigigümnaasiumi asukoht. Avaliku vaidluse vältimine on pigem nende huvides, kes  tahaksid olla iga hinna eest võimul, kuid keda ei huvita ei inimeste soovid ega see, mis ümbruses tõepoolest toimub.

Tartlasena võin ma seda rahulikult ütelda, sest Rakvere kohalikus poliitikas ei ole mul mitte mingisugust isiklikku huvi.

Omamoodi sümboolne on seegi, et Rakvere gümnaasiumi vilistlase Raimond Kaugveri tõsielusündmustel põhineva kooliromaani “Viimse meheni” esitrükk ilmus just möödunud kevadel. Usun, et Kaugveri romaan on Rakvere gümnaasiumi õpilastele nüüdsest sama suure tähendusega, nagu Krossi “Wikmani poisid” Westholmi õpilastele, Tammsaare “Tõe ja õiguse” teine osa Treffneri gümnasistidele ja Krossi “Mesmeri ring” akadeemilistele üliõpilasorganisatsioonidele.

Ainult et kui kõigil neil on vabas Eestis luba hoida ja kalliks pidada traditsioone, siis Rakvere gümnaasiumi rahval tahetakse need läbi lõigata. Nagu Kaugveri romaaniski, kus koolinoored avaldasid kirglikult meelt, nii on ka nüüd gümnaasiumiõpilased olnud eriti iseseisvad ja hakkajad. 25. aprillil moodustasid õpilased omaalgatuslikult inimketi ja kallistasid koolimaja. Muuseas, ka kirjaniku tütar, tõlkija Katrin Kaugver, on üks ajaloolisele hoonele toetusallkirja andnutest.

TV3 30. septembri uudistesaatest võis näha, kuidas toetusgrupi esindaja Marti Kuusik andis Rakvere linnavolikogu selle koosseisu eelviimasel istungil volikogu esimehele Toomas Varekile üle suve jooksul kogutud 1000 toetusallkirja. Kohal oli ka Rakvere gümnaasiumi õpilasesindus.

Õpilaste põhjendus kõlas veenvalt: “Me seisame selle maja eest, mis on üks Rakvere kõige ilusamaid hooneid, ja seda tasub riigigümnaasiumiks kasutada.” 1000 allakirjutanu seas on Rakvere elanikke, gümnaasiumite õpetajaid ja õpilasi, Rakvere gümnaasiumi vilistlasi üle kogu Eesti, tuntud ning mõjukaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi.

Neid kõiki peab linnavolikogu esimees Toomas Varek “teatud grupiks” ja kogu toetusaktsiooni “valimiseelseks õhkkonnaks”. Volikogu esimehe reageering oli ikka tõsiselt üllatav. Imestan siiani, kuidas üks väike rühm poliitikuid võib minna inimeste vastu ja alavääristada ning halvustada neid, kes seda kooli armastavad.

Samas oli neis ütlustes midagi tuttavlikku, lausa olemuslikku ühele hoopis teisele riigikorrale. Ka Eesti iseseisvuse eest võitlevaid liikumisi nimetati “teatud gruppideks”, kuni ühel päeval tuli nendega arvestada.

Mina usun, et gümnaasiumiharidus jääb ajaloolisesse Rakvere gümnaasiumi hoonesse, seda ei saa väärata mitte ükski asjaolu. Ela, kasva ja õitse, armas koolimaja!