Seotud inimene: 

Talvik: Kodanikupalk - kas deemon või uue aja väljakutse?

06/08/2017Harju Elu

Vabaerakond lõi töörühma eesmärgiga uurida, kas kodanikupalga või tingimusteta põhisissetuleku rakendamine Eestis on võimalik. See on idee, mis esialgu nii mõnegi meie vabakonservatismi maailmavaadet kandva paremtsentristliku erakonna liikme harja punaseks ajab.
Mis mõttes me peame selle kommunistliku lennukilt raha külvamise ideega üldse tegelema, ütlevad ühed. Miks peaksime me ühiskonda tekitama logardeid, kellele makstakse palka lihtsalt selle eest, et ta on inimene? See tekitab meie protestantlikus tööle orienteeruvas ühiskonnas juurde laiskust ja joomarlust, ütlevad teised. Või siis tembeldatakse see vasakule kalduvate roheliste ideeks.
Uut tüüpi eestkõnelejad
Huvitaval kombel räägivad kodanikupalgast aina rohkem superkapitalistid ja informatsiooniajastu visionäärid, keda ei saa kuidagi kommunistideks või vasakideoloogideks tembeldada. Nii on sellise sissetuleku vajadusest hakanud kõva häälega rääkima Bill Gates, Elon Musk, Mark Zuckerberg ja paljud teised Ränioru (Silicon Valley) suurkujud.
Vabaturu suur eestkõneleja Milton Friedman kirjutas oma raamatus “Kapitalism ja vabadus” juba 1962. aastal vajadusest sisse seada nn negatiivne tulumaks, mis on teiste sõnadega see sama kodanikupalk. Tema nägi selles suurt võimalust riigibürokraatia vähendamiseks, inimestes suurema vabaduse tekitamiseks (nad ei pea olema heaoluühiskonna tööorjad), ta oli veendunud, et selline süsteem aktiveerib inimesi tegelema rohkem ühiskonna probleemide ja heategevusega.
Ka vabastaks see riigiaparaadi tohututest sotsiaalsetest abiprogrammidest, mis ei ole oma eesmärki saavutanud.
Aina rohkem räägitakse tõenäolisest ülisuurte muutuste ajast. Osa peab seda juttu utopismiks või lihtsalt luuludeks ja ütlevad, et ei tule mingeid suuri muutusi. Teised ütlevad, et tootlikuse kasvu saavutamiseks toimub automatiseerimine ja robotite ning tehisintellekti kasutuselevõtt, mis võib kaotada väga palju traditsioonilisi töökohti ja muuta töö olemust kui sellist.
Sellise kardinaalse muudatuse eest hoiatas juba 1995. aastal ilmunud raamatus “Töö lõpp” tehnoloogia ja majandustrendide analüütik Jeremy Rifkin. Raamatus, millest sai paljude Ränioru tegelaste maailmapildis oluline teos, ütleb ta, et riikide valitsused peaksid kiiremas korras kasutusele võtma mingit sorti garanteeritud sissetuleku inimestele.
Ka Rifkin pole mingi sotsialist vaid visionäär, kes näeb ühelt poolt automatiseerimises ja tehisintellekti kasutuselevõtus suuri majanduslikke eeliseid, aga teisest küljest suuri sotsiaalseid ohtusid, mis võivad päädida uusaegse masinatelõhkumise, süveneva vaesumise ja paljude muude negatiivsete stsenaariumitega
Kas need muutused on ikka nii utopistlikud? Aga avame silmad ja vaatame, mis meie ümber toimub. Suurte kaubanduskeskuste kassades on iseteenindus võitmas kassapidajaid, Tallinna tänavatel vurab esimene isejuhtiv buss ja pakirobotid, hambatehnikute asemel vorbivad proteese 3D printerid, põhjanaabrid katsetavad isejuhtivaid laevu, tervist analüüsivad superarvutid jne.
Aga samas jääb sotsiaalsüsteem ajale jalgu. Siin ei ole aastaid midagi muutunud ja see on ohu märk.
Muutmine nõuab julgust
Selle muutmine nõuab põhjalikku analüüsi ja julgust kastist välja mõelda. Vabaerakonna juhatuse liikme, Vahur Kollomi juhitav kodanikupalga töörühm peab oma raportiga välja tulema juba järgmise aasta alguses.
Võimalik, et lõpptulemuses öeldakse, et kodanikupalk ei sobi Eesti ühiskonda. Et meil pole seda naftat, mille eest maksab Alaska osariik oma elanikele permanentselt dividende või toob Soome katse kodanikupalga mõne väga negatiivse tahu esile.
Aga on ka võimalik, et nende arutelude käigus jõutakse põnevate lahendusteni bürokraatia vähendamiseks või sotsiaalsüsteemi rahastamiseks või robotite maksustamiseks ja inimeste maksukoormuse vähendamiseks.
Äkki jõutakse hoopis julgeolekupoliitiliste lahendusteni ja luuakse osaline kodanikupalk inimestele, kes elavad maakohtades ja hoiavad meie tagalat. Igal juhul olen uhke, et Vabaerakonnas on julgust otsida Eesti inimestele kasulikke ja põnevaid lahendusi pikema vaatega kui neli aastat.
Muuseas, augusti lõpus avame me avalikuks aruteluks ka Vabaerakonna kodanikuühiskonna paketi, milles mitmeid ideid vabaühenduste vabastamiseks poliitilisest sõltuvusest, annetuskultuuri suurendamiseks, tihti korruptiivselt lõhnava katuserahade süsteemi kardinaalseks muutmiseks jne. Sellest pikemalt juba järgmisel korral.