Vabaerakond: valitsus tahab Saaremaast vormida haldusreformi katsejänese

03/11/2016Meie Maa, küsis Ahto Jakson

Vabaerakonda kuuluvad Andres Ammas ja Andres Herkel ütlesid, et valitsus loodab ühtse Saaremaa valla moodustamist serveerida haldusreformi eduloona näitamaks, mida on võimalik teha. FOTO: Valmar Voolaid

Vabaerakonna juht ja riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ning fraktsiooni aseesimees Andres Ammas andsid täna Kuressaares intervjuu Meie Maale. Usutluses tõid nad välja, et valitsus loodab ühtse Saaremaa valla moodustamist serveerida justkui haldusreformi eduloona näitamaks, mida on võimalik teha.

Saaremaa 11 omavalitsust peavad ühinemisläbirääkimisi. Ainsana on suurele ühendvallale kindla “ei” öelnud Pöide vald. Üksi jäädes läheb vald sundliitmisele. Kas haldusreform on vabatahtlik sunniviis või kuidas seda nimetada?

Herkel: Ega ta väga vabatahtlik ei ole. Mingisugused riived kohaliku autonoomia vastu on olemas, alates sellest, et protsess algas haldusterritoriaalse reformina piiride tõmbamisega, mitte rahastamisprobleemide lahendamisega ega mitte sellega, et eristada omavalitsuslikud ja riiklikud ülesanded. Juba 2010. aasta riigikohtu otsuses on öeldud, et need ülesanded tuleb eristada ja riigil vastavalt riiklikke ülesandeid rahastada. Selles osas valitseb ebaselgus. 

5000 elaniku kriteerium võib olla üks kriteeriumidest, kuid seda ei saa absolutiseerida. Ka väga suur geograafiline territoorium, mis ei ole täidetud elanikega, võib lubada erandeid. Ainuüksi kriteerium, et suurem omavalitsus pakub paremaid teenuseid ja on võimekam, ei pruugi olla õige.

Ammas: Torgu inimesed tundsid muret, kas praegusesse omavalitsusse tulevikus mingi otsustusõigus jääb. Et täitevfunktsioone koondatakse keskusesse, mida praegune viieliikmeline vallavalitsus ei suuda teha, on selge, aga kohapeal tahavad inimesed olla kindlad, et sinna jääb ka mingisugune otsustusõigus, ja tunnetada, et nendega arvestatakse.

Suures vallas võivad väiksemate piirkondade (osavaldade) elanikud jääda tagaplaanile, sest nende hääled ei pruugi suures volikogus läbi lüüa.

Herkel: See hirm on täiesti olemas ja pole alusetu. Osavalla võimalus on küll seadusesse sisse kirjutatud, kuid see ei taga meie arvates, et kohalikul tasandil sünniks demokraatlik rahvaesindus, kellel on pädevus otsuseid teha.

Üldprintsiip, mis on euroopaliku poliitika kujundamise alus, on see, et need otsused ja probleemid, mida saab kohapeal lahendada, peaksid olema võimalikult kohapeal lahendatud. Küsimused, mida väike vald ei suuda täita, tuleb lahendada kõrgemal tasemel. Protsess viib liiga suure tsentraliseerimiseni, mille tagant paistab välja, et võimulolevad erakonnad püüavad endale kohalikeks valimisteks luua soodsamaid positsioone.

Kuidas soovitate toimida Pöide vallal, kes hääletas lõpuni Saaremaa suurvalla moodustamise vastu? Väike vald ei saa ju jääda üksinda nagu oaas kõrbes. Sellises seisus ootab teda sundliitmine.

Ammas: Otstarbekam oleks läbirääkimiste kaudu tulevasele osavallale võimalikult suur otsustusõigus säilitada. Üksinda vastuvoolu ujumine võib olla sümpaatne, aga mitte kuigi tõhus. 

Ühelt poolt tahab valitsus suurt ja ühtset Saaremaad kui edulugu haldusreformile, et näete, mida on võimalik teha. Samas näeb põhiseadus omavalitsusüksustena ette linnu ja valdu ega luba sündivat omavalitsust nimetada teisiti kui Saaremaa vald. Saarlastele see väga ei meeldi. Nad tahaksid kõvemat nime – Saaremaa omavalitsus või Saaremaa maakond.

Milliseks kujunevad teie arvates järgmisel sügisel ühendvalla valimised?

Ammas: Need tulevad enneolematud ja põnevad kohalikud valimised, mis meenutavad Tallinna linnavõimu valimisi. Tulevad pikad nimekirjad ja palju kandidaate. Inimestel on keeruline ja ebamugav otsust langetada. 
Praegu ollakse harjunud väikeses vallas valima ühe-kahe nimekirja vahel ja kõik inimesed on tuttavad. Nüüd saab enamik olema võõrad, läbi hakkavad lööma staarid – tuntumad muusikud, poliitikud, riigikogulased või muu ala tegijad. Et kohalikul inimesel oleks uues volikogus tuttav inimene, kellel niiöelda nööbist kinni võtta, peavad valimisliidud suutma koopereeruda, mis ei ole lihtne.

Huvitav on kaasa elada, kas siin tekib tervet Saaremaad ühendav valimisliit erakondade kõrvale. See oleks Vabaerakonnale sümpaatne, sest me eraldi nimekirjadega valimistel välja ei lähe, kuid osaleme valimisliitudes, kui nende põhimõtted on meile lähedased.

Lääne-Saare vallavolikogu valimised näitasidki, et kohalikud eelistasid ikkagi oma piirkonna inimesi.

Herkel: Saaremaa erinevate piirkondade jaoks on põhiküsimus, kuidas nad suudavad kohaliku inimese mõne valimisnimekirja koosseisus volikokku viia. Suure ühinemise kontekstis on suurtel erakondadel oma haruorganisatsioone tunduvalt lihtsam kokku viia kui valimisliitudel. 

Vabaerakond näeb oma missiooni, et protsessi vahendada ja mitte lasta sündida seda, mida üritati teha 2000. aastate algul – valimisliidud kohalikul tasandil ära kustutada. See ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtetega. Me ei pea õigeks, et riigikogu liikmed tulevad vallutama volikogude kohti (nn kahe tooli seadus). Saaremaal saab volikogude liikmeid olema ühendomavalitsuse puhul umbes neljandik sellest, mis on praegu. Kui need kohad komplekteeritakse Toompeal töötavate inimestega, jääb kohalik hääl veelgi nõrgemaks.

Valimisliitude kaudu soovite seega siiski valimistel osaleda?

Ammas: Kui on juba varem loodud valimisliidud, soovitame oma liikmetel nendes kaasa lüüa. Kui ei ole valimisliitu, soovitame võtta initsiatiivi see luua.

Miks Vabaerakond oma nimekirjadega välja ei tule?

Ammas: Kohalikud asjad ei ole erakondade asjad. Mida vähem on kohalikes omavalitsustes tunda erakondade keskkontorite mõju, seda parem.

Herkel: Erakondade egoismi on ilma meietagi küll. Kutsume ka teisi erakondi kaasa selle mõttega.

Ammas: Meil on hea meel, et näeme juba märke, et seni erakondade nimekirjades kandideerinud inimesed mõtlevad valimisliitude peale.

Mitu mandaati 31-st ühendvalla mandaadist võiks Vabaerakond saada?

Ammas: Kõige täpsem vastus oleks: mitu. Raske on ennustada, kuid neid inimesi eesotsas Enn Meriga, kes võiksid koguda silmapaistvalt palju hääli, ikka on.