RIIGITAGASTUSKAVA EHK VABAERAKONNA DEMOKRAATIAPAKETT

Eesti poliitilise süsteemi kriis on seotud passiivse valimisõigusega, ehk igaühe õigusega olla valitud. Meie kodanikel ja elanikel puuduvad võrdsed võimalused saada valituks esinduskogudesse. Taolisel poliitilise konkurentsi sulgumisel on kaugeleulatuvad tagajärjed - kodanike õiguste ja omaalgatuse mahasurumine, poliitilise debati tasalülitamine, korruptsioon, pinged ühiskonnas ja riigi majanduslik allakäik.

Vabaerakond on seadnud eesmärgiks saavutada kaasavam ühiskond ning arvamuste ja poliitikate mitmekesisus, nagu seda on oluliseks pidanud jõukaks saanud Vana- Euroopa väikeriigid, kus valimistest osavõtt ulatub 70-85%-ni ja parlamenti jõuab keskmiselt 8-11 erakonda.

Seetõttu koondas Vabaerakond kõige olilisemad mõtted olukorra parandamiseks, et avada poliitiline konkurents. Need seisukohad on järgmised:

  • Anname ka Riigikogu tasandil õigusaktide algatamise õiguse ühele protsendile hääleõiguslikele Eesti Vabariigi kodanikele õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, mida tuleb Riigikogul arutada vastavalt eelnõude menetlemise korrale.

  • Seadustame siduvad rahvahääletused nii Riigikogu, kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

  • Seadustame kohaliku omavalitsuse asustusüksuse õiguse algatada omavalitsusliku staatuse muutmine.

  • Toetame kohaliku omavalitsuse iseseisva tulubaasi suurendamist ja maavalitsuse kaotamist koos ülesannete üleandmisega omavalitsustele.

  • Seadustame presidendi valimise valimiskogus. Kuni põhiseaduse muudatusteni muudame presidendi valimisseadust selliselt, et valimistest osavõtvate valijameeste arv on võrdne hääletusest osavõtnud valijameeste arvuga. Säilitame omavalitsuste valijameeste osakaalu ka pärast haldusreformi tänasel tasemel.

  • Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes ühtse reegli, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise.

  • Vähendame riigieelarvelist toetust erakondadele vähemalt poole võrra, ehk 2,7 mln euroni aastas.

  • Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogudesse valitud üksikkandidaatide, valimisliitude ja erakondade nimekirjade riigieelarvest rahastamise valimistulemuse alusel. Selle võrra väheneb riigieelarvest erakondade keskkontoritele antav raha.

  • Seadustame Riigikogusse kandideerinud erakondade nimekirjadele kaheosalise riigi-eelarvest rahastatava sihtotstarbelise toetuse valimistulemuste alusel. Pool toetusest jaotatakse kõikide Riigikogus esindatud erakondade vahel võrdselt, ja pool toetusest jaotatakse proportsionaalselt kõikide Riigikogusse kandideerinud erakondade vahel vastavalt saadud häälte arvule.

  • Seadustame erakondadele kehtivad õigused ja kohustused ka valimisliitudele. Võimaldame Riigikogu valimistel kandideerida ka kodanike valimisliitudel, mille on moodustanud kaks või enam erakonda.

  • Seadustame erakonna loomisele ja tegevusele 200 liikme nõude. Alternatiivina võib kaaluda näiteks 3 000 toetaja allkirja kogumise nõude seadustamist.

  • Seadustame nii Riigikogu, kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.

  • Defineerime poliitilise valimisreklaami mõiste. Seadustame poliitilise välireklaam kogu valimiskampaania ulatuses, seame piirangud välireklaami mahule, piirame poliitilise valimisreklaami kulutusi ning keelustame kohalikel omavalitsustel mainekujunduse kampaaniate tegemise kolme kuu jooksul enne valimisi.

  • Säilitame Riigikogu valimistel haldusreformi järgselt 9-11 võrdse suurusega valimis-ringkonda, mis tagab erinevatest Eesti piirkondadest pärit volinike jõudmise parlamenti proportsionaalselt piirkondade elanike arvule. Üheski valimisringkonnas pole mõistlik välja jagada vähem kui 8 ega rohkem kui 12 mandaati.

  • Taastame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses normi, mis sätestab ühe valimisringkonna mandaatide kõrgeimaks lubatavaks ülempiiriks 15 ja alampiiriks 8 mandaati. Suuremates omavalitsustes tuleb moodustada seega kaks või enam valimisringkonda.

  • Muudame Riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks nii, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.

  • Seadustame võimalusel Riigikogu valimisteks olukorra, kus igas valimisringkonnas saab kandideerida üksnes kodanik, kelle püsiv elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub mistahes ühes selle valimisringkonna omavalitsuses, ja kui kodaniku püsiv elukoht selles valimis-ringkonnas lõppeb, lõpevad tema volitused Riigikogu liikmena ennetähtaegselt. Aktsepteerime, et inimesel on sellisel juhul kaks reaalset valikut, millises piirkonnas end Riigikogu valimistel kandidaadiks üles seada.

  • Seadustame riikliku sunni liikme väljaarvamiseks erakonnast liikmemaksu tähtaegsel mittetasumisel.

  • Seadustame Tallinna halduskogude moodustamise alused selliselt, et halduskogu koosseisu kohad jagatakse ringkonna valimistulemuste ja lihtkvoodi alusel.

  • Seadustame Riigikogu fraktsiooni jagunemise, kui selleks avaldab soovi vähemalt viis Riigikogu liiget. Tagame kõikidele Riigikogu liikmetele õiguse võtta sõna eelnõude mistahes menetlemise faasis.

  • Määratleme karistusseadustikus sundparteistamise/poliitilise ahistamise uue ametialase kuriteo liigina. Sisustame täpsemalt mõjuvõimuga kauplemine kui avaliku usalduse kuritarvitamise vormi.

  • Seadustame olukorra, kus munitsipaalettevõtete nõukogude liikmete ametikohtade täitmiseks tuleb korraldada avalikud konkursid. Anname igale avalikust konkursist osavõtnud kandidaadile õiguse vaidlustada konkursi tulemus kohtus, kui on alust eeldada, et kandidaatide poliitilist lojaalsust on eelistatud erialasele professionaalsusele.

  • Kõikide riigiettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmete ametisse nimetamine tuleb üle anda sõltumatule riigifirmade nõukogude nimetamiskomiteele. Nõukogu kohtade täitmiseks tuleb korraldada avalikud konkursid.

  • Anname avaliku ressursi mistahes kuritarvitamisel era- või erakondlikes huvides väär- või süüteo alase kaebeõiguse uurimisorgani poole pöördumiseks igale kodanikule, kes satub avalike vahendite väärkasutust pealt tunnistama. Kvalifitseerime ametniku ja avaliku teenistuja poolt poliitkampaania tegemise ametniku tööajal ametialaseks väärteoks.

  • Toetame ERJK ettepanekuid erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks