VABAERAKONNA LÄHTESÕNUMID

Meie eesmärgiks on jõuda sellise Eestini, kus võimalikult palju inimesi tahab, oskab ja suudab ise võtta vastutuse majanduses ja riigikaitses, on valmis panustama kohaliku kogukonna tegemistesse ning heategevusse, kui vajatakse abi. Peame tooma ühiskonna välja praegusest olukorrast, kus inimesed on jäetud õpitud abituse lõksu või üldse abita. Iga inimene on meie jaoks oluline.

Meie Eestis ei koondu võim, tootmine ja majanduslikud hüved väheste kätte, vaid isetegemise ja -otsustamise võime on paljudel. Peame oluliseks säästlikkust ja algatusvõimet, kaasamist ja kaasarääkimise oskust. Seisame võrdsete võimaluste eest ja korruptsiooni vastu.

Kaitseme väikeomanike ja väikeettevõtjate huve, samuti inimeste õigust nende elu puudutavate probleemide lahendamisel kaasa rääkida. Riik on inimese jaoks siis olemas, kui inimesed ise aitavad seda rohujuuretasandil ehitada ega luba võimul võõranduda.

INIMENE - KULTUUR JA HARIDUS

Põhiseadusega on riigile pandud kohustus säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri. Selleks peab olema võimaldatud kultuurist osasaamine nii maal kui linnas, külaraamatukogus ja rahvusooperis.

Meie eesmärk on elav ja arenev keel. Eesti keel vajab senisest enam tähelepanu, pidevat hoolt ja teadlikku arendamist – seda nii koolihariduses, teaduskeelena, kui ka virtuaalse keskkonna igapäevatarkvaras. Tagame tõhusa eesti keele õppe ka mitte-eestlastele ja seda juba lasteaiast alustades.

Toetame haridussüsteemi, milles väärtustatakse loovust, individuaalsuse kujunemist, inspireerivat õpikeskkonda ja tingimuste loomist kõigi inimeste terviklikuks arenguks terve elukaare vältel. Lisaks intellektuaalsele poolele väärtustakse inimese emotsionaalset, esteetilist, vaimset ja füüsilist, eetilist ning mina-arenguga seotud poolt.

Väärtustame õpetajakutse mainet ja tõstame palka, et õpetajaks õpiksid motiveeritud, andekad ja kõrge kvalifikatsiooniga noored. Peame oluliseks ka kutsehariduse maine tõstmist, õppeprotsesside ja tegevuskultuuri pidevat kaasajastamist.

Riiklik teaduspoliitika peab  tasakaalustatud rahastamisega tagama kõikide teadusharude ja valdkondade tasakaalus arengu ning kindlustama ülikoolidele piisava baasrahastuse.

INIMESTE EESTI – TUGEV PEREKOND, KAASAV ELUKESKKOND JA HEA TERVIS

Kõige aluseks on kogukonda kaasatud tugev ja toimetulev perekond. Inimene peab tundma, et riik ei jälgi teda pisiasjadeni ega otsusta tema eest, kuid on tema jaoks olemas ning vajadusel toetab. Riik puutub inimese ellu nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Iga inimene on Eesti jaoks oluline, olenemata tema erivajadusest, vanusest või muudest eripäradest. Elukeskkond peab toetama laste kasvatamist, perede toimetulekut, tervislikke eluviise ning ühistegevusi.

Loome motivatsiooni- ja toetussüsteemide abil kõik võimalused ja eeldused, et Eesti peredes sünniks võimalikult palju lapsi. Toetused peavad julgustama perekondi lapsi saama ja kasvatama, kuid ei tohi viia lapsevanemat tööturul ja sotsiaalsüsteemis kehvemasse seisundisse. Ka kodus lapse kasvatamine on töö, mida tuleb väärtustada. Lastega pered on ühiskonna alustala.

Rahva hea tervis on tugeva riigi nurgakivi. Riigivõim peab toetama ennetavalt tervisele tehtavaid kulutusi, mitte karistama neid täiendava maksustamisega. Haigekassasüsteem vajab ümberkorraldamist, suuremat tähelepanu tuleb suunata tervise hoidmisele ja ennetamisele. Eesti prioriteediks peab saama personaalmeditsiini põhimõtete rakendamine.

Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi koostöö peab tagama meie võimekuse hoida end tervena ja toimetulevana, saada vajadusel kiiret ja kvaliteetset abi, mis võimaldab väärikalt vananeda. Viime ellu haigekassa ja pensionisüsteemi reformi.

Vähendame perekondade jäämist hoolduslõksu (laste, puudega inimeste või eakate eest hoolitsemine), kus hoolduskoormusest tulenevalt peab inimene valima töö ja hoolduskohustuse vahel. Iga inimene peab saama rakendada oma ressursse ise hakkama saamist võimaldaval parimal moel.

KOGUKOND – KODANIKUÜHISKONNA ALUS

Kogukonnad on meie väikseim ühiskondlik ühistegemise vorm väljaspool pere ja kodu. Kogukond pole vaid kohakeskne, sest kogukonnasuhted arenevad eri tasanditel. Linnade asumiseltside ja külakogukondade kõrval võivad need esile tulla erialade, huvialade ja vajaduspõhiste tegevuste kaudu. Täisväärtusliku kodanikuühiskonna jaoks on oluline kõigi kogukondade kaasamine ja arvamus.

Tunnustame kogukondi võrdse partnerina seadusandlikule võimule ja ametiasutustele.

Kohalik kogukond on esmane tasand ka kohaliku elukorralduse määratlemisel, samuti sotsiaal-, haridus-, tervise-, pääste- ja kaitsevõimekuse eest seismisel ning vajadusel selleks valitsuse toe saamisel.

Kohaliku elu juhtimine tuleb viia kogukonnapõhiseks. Kogukondade esindajad koonduvad kohalikesse esinduskogudesse. Samuti loome soodsad tingimused kogukondade võrgustike tekkimiseks ja arenguks.

Peame väga oluliseks kogukonnamajanduse ehk ühistulise majanduse taasloomist, mis põhineks koostöövõimelisel mikro- ja pereettevõtlusel ning tagaks kogukondade iseseisva hakkamasaamise.

TURVALINE ELUKESKKOND - HOITUD RIIK

Hoitud riigi eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasates kõigi jaoks turvaline elukeskkond. Turvalise ja stabiilse arengu tagab meie põhiseadusliku korra kehtivus – seda nii maismaal kui territoriaalvetes, õhu- ja küberruumis. Selle aluseks on kontroll ja piiride kaitstus nii juhuslike sissetungijate kui organiseerunud vaenlaste eest. Turvalisuse tagab hea majanduskeskkonnaga ja demokraatlikult juhitud vaba riik, mille elanikud panustavad oma elukorralduse hoidmisse.

Toetame piirivalve ja -kaitse võimekuse tõstmist ministeeriumite haldusalade ülese koostööna.

Arendame õigusruumi era- ja kolmanda sektori tasakaalustatud kaasamiseks siseturvalisuse ja korrakaitse tagamisel nii üleriigilisel kui kohalikul tasemel.

Panustame kodanikuõpetuse laiema käsitluse rakendamisele juba põhikooli õppetasemel, sidudes selle laiapindse riigikaitseõpetuse läbiviimisega gümnaasiumiastmel.

Seame eesmärgiks ühiskonna liikmeid kaasava päästevõimekuse arendamise, mis tagab loodus- või inimtekkeliste õnnetuste ja katastroofide kiire kohapealse lokaliseerimise ja kahjude minimiseerimise.

LAIAPINDNE RIIGIKAITSE - KAITSTUD RIIK

Laiapindse riigikaitse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra ja rahva iseolemise kaitsmine mistahes vormis toimuva ründe vastu. Kõik riiklikud kaitsestruktuurid peavad toimima ühiskonnaliikmeid kaasates. Tänaseid ohte ei ole võimalik jagada sise- või välisriiklikeks, vaid on ühised ohud, millele peab ühtselt vastu seisma vahetult sündmuskohal.

Toetame kohustusliku laiapindse riigikaitseõppe sisseviimist gümnaasiumite õppekavadesse, seostades selle kodanikuõpetusega põhikooli tasemel. Laiendame ajateenistusega kaasatud noorte arvu laiapindse riigikaitse reservi ettevalmistamisel ning ühtsete baasteadmiste loomisel kogu ühiskonnale.

Näeme Kaitseliitu kodanike vabatahtliku iseorganiseerumisvõime keskusena erinevate julgeolekut ohustavate rünnete vastu ning kriiside ohjamise partnerina kõigile riigiasustustele.

Viivitamatult tuleb alustada kaldal asuva mereseirevõrgu väljaarendamist mereväe koosseisus, tagades vahetu koostöö politseilise korrakaitse ülesandega merel.

Panustame riigipiiri valve ja kaitse funktsiooni organisatsioonilise võimekuse taastamisse ning piirivalvurite enesehinnangu ja professionaalsuse tõstmisse.

VÄLISPOLIITIKA

Meie välispoliitika siht on Eesti püsimine rahvusriigina, liitlassuhted ning sellest tulenev koostöö parema ja turvalisema maailma nimel. Eesti välispoliitika juhindub Euroopa Liidus kokku lepitud alustest ning väärtustest, mille peamise aluspõhja annab ÜRO inimõiguste deklaratsioon.

Julgeoleku alal peame iseseisva kaitsevõime kõrval oluliseks NATO liikmelisust, koostööd Põhjamaade ja Balti naabritega. Panustame sellesse koostöösse usaldusväärse partnerina.

Meile on oluline tugev Euroopa Liit, kus on vähem bürokraatiat, aga rohkem kodanikujulgust, ühtsust ja otsustavat enesekehtestamist suhtlemisel agressiivsete riikide ja organisatsioonidega. Nõuame säästlikkust, kaasamist ja vähest bürokraatiat ka Euroopa Liidult. Kaitseme väärtustel põhinevat ühtset Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas energiajulgeolekut.

Meie Vene-poliitika peab olema kindlameelne, aga mitte provotseeriv. Suurte projektide ja taristu osas peame olema Venemaast sõltumatud, kuid kultuurikontakte, väikekaubandust ja suhteid isiklikul tasandil tuleb võimaluse korral hoida.

Saatkondade võrgustiku arendamisel tuleb rohkem näha pikaajalist plaani ning välispoliitika peab sihipärasemalt kaitsma Eesti ettevõtluse huve. Kaitseme ka esindamata rahvaste õigusi, kui nad väljendavad oma tahet demokraatlike esinduskogude kaudu.

MAJANDUS

Inimestele kindlustatuse ja perspektiivi pakkumiseks peab Eesti majandus olema avatud ning võrdsetele võimalustele rajatud. Nii tegutsevatel kui alustavatel ettevõtetel on võimalus leida oma nišš, et töötada ühiskonna kui terviku huvides ja toota kasumit. Nutikal spetsialiseerumisel on Eesti jaoks olemas oma sügav sisu.

Maksud kui majanduse tööriistad on ka majanduskeskkonna regulaatorid, mitte ainult riigieelarve katteallikas. Toetame maksumuudatusi, mis vähendavad väljarännet ja muudavad meie tööjõuturu atraktiivsemaks, nt kehtestame sotsiaalmaksulae. Maksustamine peab liikuma rikkaks saamiselt rikkaks olemisele. Muudame kogutud tulumaksu jaotust riigi keskvalitsuse ja omavalitsuse vahel, mis on kogu iseseisvusperioodi jooksul nihkunud riigi keskvõimu kasuks.

Loome alustavate ettevõtete jaoks pinnase lähtuvalt ühiskonnas tunnustatud vajalikkusest ning meie ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisest, mis sisaldab ka loodavate töökohtade arvestamist ja nende loomise toetamist.

Soodustame ühistute, jagamismajanduse, väikeettevõtluse, sh pereettevõtluse ja muude kohalike koostegutsemise vormide arengut. Soosime kogukondade terviklike majandusühistuliste struktuuride tekkimist, mis tagab töö ja sissetuleku võimalikult laiale ringile.

Aitame kaasa teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, nõustamisele ja kollektiivsele turundamisele.

Taastame Eesti kui mereriigi staatuse ja toome nii kala- kui kaubalaevad tagasi Eesti laevaregistrisse.

REGIONAALARENG ja MAAELU

Meie eesmärgiks on kodanike initsiatiivile toetuva väikeettevõtluse arendamine  nii põllumajanduses, metsamajanduses, kalanduses kui vesiviljeluses. Oleme seisukohal, et palju väikesi ja keskmisi ettevõtteid on Eesti maaelule parem kui üksikud hargmaised suurettevõtted.

Loome tingimused nii noortele kui ka peredele maal elamiseks ja tegutsemiseks tagades kaasaegse infrastruktuuri, hea koolivõrgu, kaupade, teenuste, arstiabi ja päästeabi  kättesaadavuse lähipiirkonnas ning sotsiaalse ja kultuurilise elukorralduse.

Me seome hajaasustuse säilitamise looduslike ressursside majandamisega kohalike  elanike ja ettevõtjate poolt.

Meie prioriteet on  edendada pereettevõtlusel põhinevat ettevõtlusmudelit, seetõttu seisame kindlalt põllumajanduse ja metsanduse jätkuva kontsentreerumise vastu.

Talud on Eesti rahvuslik kapital ja julgeoleku tagatis, vale põllumajanduspoliitika ei tohi talusid pankrotti lasta ja maha müüa.

KESKKOND. LOODUSHOID + MUINSUSHOID = HOITUD ELUKESKKOND

Meie põhieesmärgid on ressursitõhusa majanduse edendamine ja inimväärtuste kaitsmine loodushoiu kaudu. Tänapäeval on inimelu mõeldamatu ilma tehnilise kultuurita, mis paratamatult loodust häirib. Seega tuleb leida tasakaal, et meie looduskapital ei väheneks, samas aga oleks mõistuspäraste keskkonnaalaste regulatsioonidega tagatud ka kasumlik majandustegevus.

Säästlikkuse, saasteallikate vähendamise ja taastuvenergia eelistamise kõrval peame tähtsaks Eesti maastiku ja miljöö korrashoidu. Keskkonnakaitses asetame rõhu looduslike koosluste säilimisele.

Meie eesmärgiks on looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine viisil, mis tagab ressursitõhusa majanduse edendamise.

Keskkonna ja ka muinsuskaitsealased piirangud peavad olema rangelt põhjendatud teaduslike argumentide ja mõjuhinnangutega.

Eestis on rikkalikud mageveevarud sh märgalades. See on ressurss, mis läheb globaalselt järjest rohkem hinda, seda on vaja arvesse võtta kogu ühiskonnaelu korralduse juures.

Ligikaudu pool meie maismaaterritooriumist on kaetud metsadega. Tagame Eesti metsa säästliku ja tõhusa kasutamise mõistlike raiemahtudega, et tagada juurdekasv. Panustame puidu väärindamisse Eestis ning teadmispõhisesse majandamisse.

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Vabaerakond on tulnud selleks, et poliitikas oleks rohkem avatust, läbipaistvust, võrdseid võimalusi. Eesti poliitilise süsteemi demokraatiapuue kutsus ellu Rahvakogu, kuid sealt sündinud ettepanekuid on erinevad valitsuskoalitsioonid kangekaelselt tagasi lükanud. Petitsiooniõiguse ebaõnnestumised ning haldusreformi käigus tehtud mittesiduvad küsitlused ainult suurendavad üldist pettumustunnet. Vabaerakonna demokraatiapakett sisaldab hulga meetmeid, millest esimeses järjekorras lahendamist vajavad probleemid on järgmised.

Erakondade ületoitmine riigieelarvest tuleb lõpetada selliselt, et vähemalt pool selleks kasutatavast rahast (praegu 5,4 miljonit eurot aastas) säästetakse ning järele jäävast poolest umbes miljon eraldatakse kohalikel valimistel edu saavutanud nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Õigus valimistel kandideerida ja seada üles valimisnimekirju tuleb vabastada kunstlikest piirangutest. Kaitseme valimisliitude õigusi ja võrdseid võimalusi erakonnanimekirjadega võrreldes nii kohalikel kui Riigikogu valimistel. Lihtsustame erakondade registreerimist ja alandame kohustuslikku liikmearvu.

Vastukaaluks võimu koondamisele kartellierakondade kätte, kaitseme meie omavalitsuste iseseisvust ja valitud esinduskogude otsustuspädevust. Me ei pea õigeks saadikute kahel toolil istumist. Kehtestame reegli, et uus omandatud mandaat tühistab eelmise mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohalikku volikokku, peab ta Riigikogu mandaadist loobuma ja vastupidi.

Soosime igati kohalikku algatust. Nn. mittesiduvad küsitlused haldusreformi käigus on naeruvääristanud usku demokraatiasse. Meie anname selle tagasi, piiritledes selgelt kus on kohalik rahvaalgatus võimalik ja vajalik.