Adams mitšurinlikust riigireformist: peaaegu kõik riigiasutused on pandud tööle kõikvõimal

Uudised05.06.2018

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige, parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ütles riigikogu suures saalis toimunud riigireformi arutelul, et “riigireformi varjunime all on Eesti riigi ja rahva käest varastatud või, ütleme, eelarve kaudu kasutusele võetud ilmselt kümneid miljoneid eurosid”.

“Noores põlves juhtusin lugema Ameerika ulmekirjaniku Ray Bradbury raamatut, millest on väga olulist õppida. Üks tema raamatute seeria oli selline, kus peategelane oli Marsilt pärit olend, kellel oli selline omadus, et igaüks, kes selle olendiga suhtles, nägi selles midagi erinevat – nägi seda, mida ta ise tahtis selles näha.

Minu arust see on päris hea kujund riigireformi termini kohta. Meil räägivad sellest väga paljud inimesed ja igaüks räägib selle all ise asja, kokkuvõtet ei ole. Isegi selle sõna kasutusele tooja Jüri Raidla teeb pidevalt avaldusi, et ta on õnnetu, et keegi ei saa aru, mida siis mõeldakse, kui öeldakse “riigireform”.

Ka mina püüan oma tegevuses seda sõna vältida, sellepärast et kui me ei lepi kokku selles asjas, mis see sisu on, siis on nii, nagu oli mitmes vene muinasjutus, mida ma lapsepõlves lugesin, kus peategelasele anti niisugune võimatuna tunduv ülesanne, mis oli sõnastatud nii, et mine sinna ei-tea-kuhu ja too seda ei-tea-mida.

Teisest küljest mulle ei meeldi väga see stiil, mis toimub selle ümber. Nõukogude ajal tekkis eesti keelde üks veider sõna “kammaijaa”. See tuli ühest vene sõjaväelaulust. Siin on mitu-mitu sõna kokku sulanud, nagu seda sorti laenudes ikka, aga põhitähendus on see, et see on mingisugune närviline, tõmblev, sihitu, lärmakas, mitte kellelegi oluliselt vajalik tegevus. Ja selline kammaijaa käib selle riigireformi ümber praeguseni.

Kui ma mõtlen selle asja sisu peale, siis ma ei tea, mis sellest lõpuks saab, aga praeguseks on väga kindel, et ka selle tegevusliini juures on kõige edukamad olnud selle tegevusvõimaluse kurjasti ja valesti ärakasutajad. Nemad on olnud suhteliselt edukad.

Riigireformi varjunime all on Eesti riigi ja rahva käest varastatud või, ütleme, eelarve kaudu kasutusele võetud ilmselt kümneid miljoneid eurosid. Seda on tehtud väga edukalt, on loodud eraldi asutusi sellega tegelemiseks ja peaaegu kõik riigiasutused on pandud tööle kõikvõimalike fantaasiate tootmiseks, kuidas see asi võiks teistmoodi olla, kui ta on praegu.

Vähemalt Venemaal nimetati seda mitšurinluseks. Teatud riigikorralduslike plaanide loomine ja põhiline asi, mille järgi neid ära tunda, on see, et sinna, kus praegu on küngas või mägi, tuleks kaevata org ja see, kus praegu on org, tuleks täis ajada ja sinna küngas.

Need ei olnud väga juhuslikud asjad, sest Nõukogude Liidu sisene poliitiline võitlus käis just niisuguste plaanide kaupa. Seda oli ka Eestis. Aga põhiline on tuleviku kujundamise või reformimise teaduslike asutuste ellukutsumine ja nende ärakasutamine võimuvõitluse vahendina.

Oleme selles mõttes taas samasse olukorda jõudnud. Võib-olla kõige olulisem on see, et veelgi rohkem on hävimas meie rahva kindlustunne meie oma riigi olemasolu suhtes, sest riikide kvaliteedi üks selge tunnus on see, kui õnnestub, et riigikorralduse põhielemente ei muudeta mitme põlvkonna vältel.

See annab nendele rahvastele, kel niisugune riik on, hoopis teise arusaamise kui teistele, kelle riik on väga noor või väga pillutatud, nagu meil on. Meil läks see asi niimoodi, et Nõukogude Liidu lõpetamise ajal oli meil siin vaja revolutsioonilisi ümberkorraldusi. Mingil hetkel oleks Eestis pidanud poliitiline kokkulepe olema, et nendega lõpetatakse, võetakse suund püsiva riigi, mitte reformitava riigi, jätkumisele. Seda ei juhtunud ja tulemuseks on see, et need asjad, mis olid vajalikud 1990. aastatel, jätkuvad praegu mõttetute karikatuuridena.

Olulised muutused meie riigis on põhiliselt vajalikud kahel põhjusel. Üks on see, et meil on toimunud rahvastiku ümberpaiknemine: Tallinnas ja ja Harjumaal on meil palju, suur osa meie kaasmaalasi on välismaal ja paljud muud Eesti osad on jäänud üsna elaniketühjaks. Need on asjad, mis vajavad tõelisi muutusi. Ma ei ütle, et nad peaksid reformi nime kandma.

Teine probleem on see, et meie ellu on tulnud internet ja see annab mitmesuguseid võimalusi, mis varem olid kujuteldavad. Näiteks ühel justiitsministeeriumi ametnike hilisel koosolekul kuulsin, kuidas arutati kohtuistungi võimalust, kusjuures kolm osa võtvat kohtunikku asuvad füüsiliselt Eesti eri paikades. Need on ka asjad, mis on vajalikud. Nende asjadega soovitan tegeleda.

Kõige muuga, eriti mis puutub põhiseaduse muutmise ideedesse, soovitan mitte tegeleda. Kunagi 1997. aastal, kui tehti põhiseaduse suur revisjon, siis sinna lõppu on lisatud 100 muutmise ettepanekut. Mis te arvate, mitu tükki neid vahepealsete aastate jooksul on üritatud täita? Vastus on muidugi, et mitte ühtegi,” märkis vabaerakondlasest riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.