Altosaar: usaldamata kedagi maailmas valis Putin Venemaa

Uudised22.03.2018

Pealkiri on sama sisukas kui lause, et Venemaa valis Putini. Mõlemad väited ei sisalda mingit informatsiooni, sest me teadsime seda juba ammu enne valimisi. Sellepärast polekski Venemaa presidenivalimistest justkui midagi kirjutada.

Tõepoolest, valimistest ei saa rääkida selles mõttes, et arutada erinevate kandidaatide platvorme ja rahva ootusi ühe või teise kandidaadi suhtes nagu see tavaliselt valimiste puhul käib. Venemaa valimiste eripära on see, et nagu ajaloo prügikasti maandunud Nõukogude Liiduski, ei toimu Venemaal enam valimisi vaid kõrgema võimu poolt hoolega orkestreeritud hääletusrituaal. Prügikasti läinud süsteemi õigusjärglasena kougib Kremli juhtkond sealt aina välja relikte – algas see N.Liidu hümni kasutuselevõtu ja ajakirjanduse suukorvitamisega, nüüd ollakse jõudnud valimisfarsside mängimiseni.

Üks erinevus proletariaadi diktatuuri ajastul toimunud valimistest on siiski jäänud – Vladimir Putinil on oma riigis, aga eriti venekeelses diasporaas ümber Venemaa suur ja andunud fan-club. See võiks olla sarnane Stalini toetusega, kes oma rahva vastu suunatud genotsiidiga suutis hirmu ja armu külvata mitte ainult 1/6 planeedist vaid palju kaugemalgi. Kuid Suure Rahvaste Juhi järglased poleks ilmselt valimistel Putiniga võrreldavat toetust saanud, sest nemad pakkusid pigem tänuväärset materjali anekdootidele ja lõõbile.

Seetõttu jääb natuke arusaamatuks, milleks oli Putinil vaja valimistest taas teha selline ebausutav ja ülereguleeritud show nagu see nüüd toimus. Täielik kontroll kogu üleriiglise meedia üle, peamiste konkurentide elimineerimine ning järelejäänud kandidaatide esitamine valimiskampaaniat imiteerivates TV talk-showdes peaaegu kloundena, kuid igal juhul mitte tõsiselt võetavate isikutena – see kõik tagas juba ette ligikaudu poole rahvastiku kindla toetuse.

Igapäevane TV-kanalite ajupesu, kus professionaalne meelelahutus on olnud juba tükk aega läbipõimitud sama professionaalselt toodettud liba-uudistega, on venemaalastes aastate jooksul välja kujundanud maailmapildi, kus õelate ja sõjakate vaenlaste poolt ümbritsetud Venemaad on võimeline päästma vaid Vladimir Vladimirovits isiklikult.

Kui vaid 8% venemaalastest omab välispassi ning selle omanikest tõenäoliselt ka ainult pool käib kaugemal kui SRÜ-riikides, siis pole oodata, et teadmine elust Läänes ja sealsetest tegelikest väärtustest tavaliste vene inimeste hulgas eriti leviks!

Valimistest on Venemaal tehtud tõeline nõukogulik kroonupüha koos vorsti- ja pirukalettide ja rahvakuntsiansamblite numbritega valmisjaoskonna juures. Olen käinud mitmes endises N.Liidu vabariigis valimisi vaatlemas, kus on ka demokraatia olnud pigem mänguline. Neid riike iseloomustab valimistest mingi erilise palagani tegemine. Asjaliku kodanikukohuse täitmise asemel hajutatakse inimeste mõtlemisvõimet kõrvulukustava muusika ja ülisoodsa hinnatasemega laada korraldamisega valimisjaoskondade ees ja sees.

Olen Valgevenes, Moldovas ja Aserbidžani valimisjaoskondades vaatlejana palunud keerata maha ülivali kohalik etnotümps, sest kohutav helitaust ei võimalda isegi omavahelist vestlust. Selliste „üldrahvalike pidupäevade“ korraldamisega varjestatakse tegelikku küünilist võltsimist ja kogu demokraatliku protsessi naeruvääristamist. Venemaa valimiste TV pildis nägime, et just selline trall käis seekord ka paljudes sealsetes valimisjaoskondades.

Seetõttu oli väga kummaline lugeda Vene presidendi valmistele järgnenud päeval ka kodumaises ajakirjanduses pealkirju nagu oleks Putin saavutanud hiilgava valimisvõidu või, et see taaskordne presidendiks vormistamine oleks nagu olnud Vene presidendi suur triumf! Jumal hoia – mis triumf, kelle üle siis väepealik Vladimir Putin siis võidu saavutas?

Milline kuri vaenlane on nüüd kaotanud? Kas valimistele mitte lubatud Navalnõi või alla 2% hääli saanud Ksenia Sobtšak? Kas oli enne valimisi Venemaal ja kogu maailas ühtegi inimest, kes oleks kahelnud hääletustulemustes? Selle tõttu tuleks ikka jääda reaalsuse pinnale, sest meie vabal ajakirjandusel ei tohiks olla mingit põhjust kaasa minna Kremli manipulastioonitehnikate ja survega.

Millegipärast esitatakse valimistulemust 76,67% Putinile, kui mingit imet. Tegelikult oli ju küsimus, millise osalusprotsendi ja sellest siis toetusprotsendi Kremli valimisstaap valimispäeva lõpuks joonistab. Kindlasti tuli numbrid kujundada selliseks, et nende korrutis oleks võimalikult 50% lähedal, et näidata toetuse üldrahvalikkust! Seega, kuna osavõtuprotsenti ei suudetud eriti üle 60% kruttida, tuli Putini pooldajate hulk voolida võimalikult suureks ning nii saadigi ligi 77%. Jah see on suurem, kui 52,94% 2000.aastal, 71,31% 2004.aastal ja 63,6% 2014.aastal!

Kuid selleks, et oma võitjanimbust igal juhul hoida, tuli „rahvuslikul liidril“ seekord tagada nö rekordiline toetus. Tõenäoliselt oli toetus tegelikult väiksem ja ka osalejaid oli palju vähem, sest manipulatsioonide, võltsingute ja sundhääletuste kohta laekus informatsiooni üle kogu Venemaa. Kuid selles, et Putin sai teistest ülekaalukalt rohkem hääli ja on selles mõttes õigusega Venemaa president edasi, pole mõtet kahelda.

Kahetsusväärne on aga see, et naaberriik on nii kehval järjel, et suur osa rahvast peab vaid ühte meest võimeliseks seda suurt maad juhtima. See juht ise aga on nii ebakindel ja kitsarinnaline tegelane, et ei talu enda kõrval ühtegi tõsiseltvõetavat konkurenti hoides kogu informatsioonivoogu kiivalt kontrolli all. Usaldamata kedagi maailmas, isegi oma ajupestud rahvast, jätkab Vladimir Putin oma üksildast valitsusaega järgmised kuus aastat.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.