Andres Herkel nõustub ettevõtjatega: elanikkond väheneb ja vananeb, me ei jakse nii kallis

Uudised26.05.2018

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kirjutab oma blogis, et kui 28 ettevõtja toel välja käidud riigireformi sihtasutuse loomine oleks päevakorral riigi raha eest, siis võtaks ta kahe käega peast kinni ja ütleks, et nii ei tohi avalikku raha kasutada. “Sel on oht jääda järjekordseks ei kuhugi viivaks algatuseks, mis annab teoreetikutele tööd, kuid mis ei pruugi sihile viia. Kuna aga lugupeetud kodanikud panustavad sihtasutusse isiklikku raha, siis väärib samm austust,” kirjutab Herkel.

Enamasti tuleb nõustuda ka olukorrahinnanguga. Elanikkond väheneb ja vananeb, peagi ei jaksa me nii kallist riiki üleval pidada. Samuti on riigimasin muutunud väga täitevvõimu keskseks ning tasakaal on paigast ära.

Mis puudutab konkreetseid sihte ja probleemiasetusi, siis tuleks neid hinnata kahest vaatevinklist. Esiteks, kas kõik probleemid on kandva tähendusega ja teiseks, kas pakutud lahenduseni on võimalik jõuda? Võin vaid oletada, et neid küsimusi tõstatades ei pruugi ka allakirjutanud ise sugugi sarnastel arvamustel olla, pigem ühendati jõud selleks, et tekiks mõttevahetus ja midagigi liikuma hakkaks.

Tugevalt kumab läbi soov muuta põhiseadust. Jüri Raidla ja Rait Maruste jõupingutused põhiseaduse loojatena või vähemalt muutjatena ajalukku minna ulatuvad ju aastakümnete taha. Jättes põhiseaduse kui sellise siin vaatluse alt välja, pean tõdema, et riigireformi sisustamine põhiseaduse muutmist eeldavate punktidega tähendab paratamatult seda, et see võtab väga kaua aega ja viib  diskussiooni praktiliste probleemide lahendamiselt märksa suurematesse teoreetilistesse kõrgustesse.

Vabaerakond on põhiseaduse muutmise küsimuses pigem alalhoidlik, kuid siiski oleme oma uues programmis visandanud kaks motiivi: presidendivalimise viimine valijameeste kogusse ning võimalus viia Riigikogus napi häälteenamusega läbi läinud eelnõud mingi hulga Riigikogu liikmete nõudel ja kodanike toetusalkkirjade olemasolu korral rahvahääletusele. Siin on selge kokkupuutepind ka 28 ettevõtja algatusega. Ehk need eelnõud on meil valmis, aga lootus saada praeguses Riigikogus esitamiseks vajalikud 21 toetusallkirja on vähene.

Samal ajal oleme seisukohal, et praktilise riigireformi puhul ei pea ootama põhiseaduse muutmist, vaid seda tuleb teha kogu aeg. Näiteks läheb riik pahatihti seda teed, kus ministeeriumide ja ametite poolt uute funktsioonide avamine tähendab ühtaegu eelarvest enama raha saamist. See tekitabki dubleerimise ja mittevajalike ülesannete loomise, mis riigi põhifunktsioonide täitmist segab. Neid probleeme kirjeldati juba aastaid tagasi koostatud riigipidamise kavas (https://www.kogu.ee/riigipidamise-kava/riigihaldus/), aga need on ikka lahendamata. Ametnikkonna müür on ees ja poliitikud on olnud nõrgad.

Esitasime eelmisel nädalal ministrite arvu vähendamise eelnõu, mis samuti kattub riigireformistide kavaga. Kuid sel algatusel oli topeltministrite kaotamisega kaasneva selguse ja kokkuhoiu kõrval eesmärk juhtida tähelepanu ka sellele, et sarnane dubleerimisprobleem esineb ministeeriumide sees ja nende vahel. Sel juhul tuleb lahendused välja pakkuda täitevvõimu tasandil.

Riigikogu koosseisu võib vähendada, aga selle tagajärjel väheneb ilmselt ka riigikokku jõudvate erakondade arv ja võim konsolideerub. Kui riigireformi eestvedajate eesmärk on, et poliitiline eliit iseendale piiranguid seades eeskuju annaks, siis selleks on vähemalt kaks palju lihtsamini teostatavat ideed. Esiteks tuleb vähendada riigieelarvest erakondadele jagatavat raha ja teiseks Riigikogu liikmete kuluhüvitisi.

Lõpetuseks jääb üle rõhutada, et mitmeid riigireformi lähtevisiooniga haakuvaid mõtteid on Vabaerakond oma arvukates eelnõudes järjepidevalt esitanud. Seni oleme põrkunud suuremate erakondade, eriti Reformierakonna ja Keskerakonna, kollektiivsele kaitsele. Optimistidena tahame loota, et tulevikus läheb paremini.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.