Appi, meile tehakse liiga!

Arvamus01.08.2020

Võibolla on mõnevõrra vähe tähelepanu on pälvinud Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlus, kus inimestel paluti anda oma hinnang, kas suuremad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt. Uuringu tulemus oli huvitav, sest poliitikakajastus ei ole neutraalne 56% küsitletute arvates. Siin on kindlasti mõtlemiskoht meediaväljaannete juhtidele ja teisalt kinnitab, et inimesed teevad oma otsused poliitika kajastamise kohta erinevaid allikaid kasutades.

Kuivõrd neutraalne on meedia aga poliitikas tegutsevate erakondade suhtes, on veel täiesti omaette teema. Julgen väita, et meedia ei lase väikeseid erakondi pildile ehk ligipääs on piiratud. Praktika on kinnitanud, et väiksemate erakondade poliitilistele sõnumitele eelistatakse peamiselt Riigikogus esindatud erakondade kajastamist, olgu see siis positiivses või negatiivses võtmes. Kui väiksemate erakondade reiting on olematu, siis langetatakse kuskil mingi kollegiaalne otsus ja nende poliitilisi sõnumeid ei kajastata. Jällegi võib praktikale toetudes kinnitada, et AS Postimees Grupp peab siiski vajalikuks kajastada ka väiksemate ja väetimate poliitiliste jõudude sõnumeid. Kahjuks ei saa seda kinnitada teiste meediahiiglaste ja Eesti Rahvusringhäälingu kohta. Meedia haaramine on osade erakondade jaoks üsna keeruline ettevõtmine ning nende seisukohad ei jõuagi lõpuks mitte kuhugi, mis sest, et esindavad erinevate ühiskonnagruppide arvamusi. Kas siin on nüüd väikeste erakondade sõnum, et “Appi, meile tehakse liiga!”. Ei ole, vähenene kajastamine on igapäevane reaalsus.

Poliitikaasjatundjad juhivad tihti tähelepanu, et erakondadel ei ole selgeid sõnumeid. Jah, siin võib nõustuda. Igal erakonnal peab siiski olema oma nišš ja selge sõnum, mis on kinnistunud konkreetsete sihtgruppide peades. Erakond peab olema reaalselt kellegile vajalik. Lihtsalt tasakaalukas ja arukas poliitika paljude jaoks ei tööta. Kui ikka suures mahus ei vastandu, siis pole sind olemas.

Kuidas viia sõnum valijani? Seda saab teha väga erineval moel ja peavoolumeedial on siin lõpuks täita oluline roll. EKRE näiteks ei pidanud meediat koheselt neutraalseks ja leidis oma kanalid sõnumite levitamiseks. Rahvaliidu baasil loodud uus tulija leidis hea lahenduse ja ei jäänud lootma meedia heldusele. Tulemuseks on väga palju saadikukohti Riigikogus ja koht valitsuses. Tehke sellest oma järeldused.

Mida toob tulevik? Kui suur meedia kajastab väiksemate erakondade seisukohti endiselt passiivselt, siis uute meediakanalite arv jõuliselt kasvab ning otsitakse hoopis teistsuguseid võimalusi sõnumi edastamiseks. Pole välistatud ka radikaalsemad sammud ning veelgi suurem vastandumine. Aeg on loobuda vanadest tavadest, kus kajastatakse ainult Riigikokku valitud erakondade sõnumeid (kohati ka valikuliselt) ja debattidele kutsutakse ainult nende erakondade esindajad, kelle reiting on 5 % ja peale. Kui kõik jätkub samas vaimus, siis pole välistatud, kui järgmises sarnases uuringus saame vastuseks, et 60 % inimesi ei pea poliitika kajastamist meediaväljaannetes neutraalseks.

Allikas: Postimees ” Appi, meile tehakse liiga“, 15. juuli 2020.a

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.