Artur Talvik: mida kõike ei ole ministeeriumite majanduskulude alt hüvitatud ja kui osavas

Arvamus, Uudised01.04.2018

Ei ole midagi magusamat, kui õiendada kuluhüvitiste kallal. Põhjusega. Kuluhüvitiste näol on ju tegemist poliitilise klassi ühe peamise peidetud hüvega või, kui vana aja mõõdupuud kasutada, nomenklatuuri eelisega.

Ajakirjanikud saavad kulutšekkides tuhnida, poliitikud omavahel kembelda, kes on ausam ja õilsam kuluhüvitise kasutaja. Rahval on lõbu ja viha palju. Laine käib üle ja siis on jälle mõneks ajaks rahu. Poliitikud saavad rahustada mõne uue reegliga üldsust ja seejärel nuputada, kuidas uutest reeglitest valutult mööda hiilida.

Muidugi on üldistamine liiast, sest mitte kõik saadikud ei tegele rehepaplusega. Samas on ajakirjandusest veider lugeda, et riigikogu juhatuse liikmed on väga väikesed kuluhüvitiste kasutajad ja nende transpordikulud on peaaegu olematud. Ilmselt teadmatusest jäetakse mainimata, et neil on riigikogu kantselei poolt ette nähtud autod koos juhtidega. See koos igasuguste muude kuludega kajastub riigikogu kantselei eelarve teistel ridadel.

Kuluhüvitiste peamiseks õigustuseks on toodud saadikute tööga seotud kulusid ja nende sunnismaisust käia tööl oma elukohast kaugel asuvas kohas. Siinkohal pean meelde tuletama, et saadikud, kes ei ela Tallinnas ega selle lähiümbruses, saavad veel elukoha rentimiseks lisatoetust, mis ei kajastu kuluhüvitistes.

Vabaerakonna fraktsioon on kõige väiksem kuluhüvitiste kasutaja. Pea poole väiksem kui teised fraktsioonid. Me ei liisi autosid. Tõele au andes, mina alguses liisisin, aga lõpetasin peagi. Me kasutame neid sihipäraselt. Sel juhul ei kulu neid palju üle poole. Kõvasti pingutades saaks ehk kaks kolmandikku täis, aga mitte rohkem.

Kõige rohkem häirivad avalikkust need kulud, mida võib käsitleda saadiku varjatud palgalisana. Tuntuim neist on autoliising. Autoliisinguid meelde tuletades meenub omakord juhiloata Mihhail Stalnuhhin ja tema valik oma perekond kuluhüviste raha eest ratastele panna. Mõnes mõttes on inimlik, et kui selline kulude hüvitamise võimalus olemas on, siis üritatakse sinna toppida kõikvõimalikke kulusid.

Seega parim ravi on kuluhüvitiste kaotamine. Kui ma selle kõva häälega välja kuulutaks, siis hüütaks mind kohe populistiks. Vältimaks seda, pakun kuldse kesktee. Selleks peab võtma tänaste kuluhüvitiste kasutamise keskmise ja lisama selle lihtsalt saadikute tasule. Automaatselt nii, et keegi ei pea nende kasutamise eest aru andma. Siis võib igaüks teha nendega mida tahes: liisida Dodge RAM-e või sõita Taisse, osta majoneesi ja paprikat või maksta kohtukulusid.

Rääkimata kohtumistest valijatega. Siis ei peaks Jaanus Karilaid kaitsma Oudekki Loonet ja Jaak Madison ei peaks häbenema ega vabandama oma fraktsioonikaaslaste valesti kasutatud kuluhüvitiste pärast. Riigikogu esimees Eiki Nestor ei peaks selgitama iga poole aastat tagant kuluhüvitiste erakordselt tähtsat rolli saadiku töös.

Sedasi hüvitisi vähendades kaotaksid ahned ja võidaksid tagasihoidlikud. Mõttetust tšekimajandamisest vabaneks ka mitu riigikogu kantselei raamatupidajat. Aga uurivad ajakirjanikud saaksid süveneda ministeeriumite majanduskuludesse. Mida nende alt ei ole kõike hüvitatud ja kui osavalt on seda veel varjatud.. Summadki on oluliselt suuremad. See oleks juba tõeline uuriv ajakirjandus. Jõudu selleks!

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.