Artur Talviku töö kandis vilja: riigikohus tegi Swedbanki ohvriteks langenud väikeaktsionä

Uudised10.05.2018

Riigikohus tühistas kohtuotsusega varasema ringkonnakohtu lahendi Swedbanki Rumeenia vaidluses ja saatis asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Vabaerakonna esimees ja riigikogu fraktsiooni juht Artur Talvik oli eelnevalt saatnud avaliku kirja nii Swedbanki juhtidele Robert Kitile kui Birgitte Bonnesenile, samuti Finantsinspektsioonile, tundes huvi, miks Swedbank ei vaevunud väikeaktsionäride raha Rumeenia põldudesse investeerides järgima hoolsuskohustust ja kas Eesti Finantsinspektsioon on üldse Swedbanki investeerimisotsuseid ja käitumist oma klientidega sisuliselt hinnanud.

Riigikohus asus seisukohale, et madalama astme kohtul tuleb täiendavalt hinnata hageja väiteid ning tõendeid. Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul läheb vaidlus enam kui kaheksa miljoni eurose nõude üle Swedbankiga edasi.

Kohtuvaidluses pankrotipesa esindanud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul ei tähenda riigikohtu otsus, et investorite lootus kaotatud rahad tagasi saada oleks kuidagi vähenenud.

„Tegemist on keeruka õigusvaidlusega, kus esitatud on mitmeid nõudeid, mitmetel õiguslikel alustel, mida kohtud peavad ka eraldiseisvalt hindama. Riigikohus ei ole võtnud seisukohta, et nõuded oleksid aegunud,“ märkis Mägi-Rohtmets. „Vastupidiselt, riigikohus on leidnud, et osa hageja esitatud nõuetest ei saa olla aegunud. Riigikohtu lahendi tulemusena jätkub menetlus ringkonnakohtus,” ütles Mägi-Rohtmets rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

Aegumisele tugines riigikohtu menetluses kostja Swedbank, kes taotles varasema maakohtu otsuse jõusse jätmist. Riigikohus jättis panga taotluse rahuldamata.

Aastatepikkune kohtuvaidlus sai alguse 2016. aastal, kui investorite huve esindava Nord Hill Land Portfolio pankrotihaldur esitas Swedbanki vastu enam kui kaheksa miljoni euro suuruse nõude. Pangale heideti nõudes ette õigusvastase võlakirja emissiooni korraldamises osalemist, hoolsuskohustuse rikkumist ning investorite teadmatuses hoidmist tekkinud kahjust.

Pank oli laostunud investeerimisprogrammiga seotud – panga töötaja osales investeerimisprogrammi juhtimisel ning on alates 2011. aastast olnud investeerimisprogrammi korraldanud ettevõtete ainuomanik. Seetõttu oli üheks väiteks menetluses ka see, et aegumise korral on pank selle ise kaasa toonud: panga osalusel pikendati mitmel korral investoritele rahade tagastamise tähtaega väitega, et võlakirjade vähese väärtuse taga on Rumeenia kinnisvaraturu madalseis.

Harju Maakohus leidis 2015. aasta pankrotimääruses, et investeerimisprogrammi nurjumise põhjuseks on hoopiski rasked juhtimisvead ning investorite eksitamine kinnisvara väärtusest.

Lisaks pankrotihaldurile on Rumeenia afääriga seoses hagi Swedbanki vastu esitanud ka äriühing Bond Recovery, kes on koondanud osade panga investeerimisteenuse klientide nõuded. Kõnealuses vaidluses on menetlus pooleli Harju maakohtus.

Vabaerakonna esimees Artur Talvik kirjutas oma Swedbanki juhtidele läkitatud avalikus kirjas, et talle teeb muret suhtlemiskultuur, mida Swedbank juurutab oma Eesti klientidega lävides ja mis meile, eestlastele, ei sobi.

“Olete käitunud ülbelt ja vastutustundetult ega ole sellest õppinud. Sajad väikeinvestorid kaotasid Swedbanki vastu usalduse, sest te jätsite oma töö tegemata. Teile meeldib rääkida, et pank müüb usaldust ja teie olete usaldusväärsed. Aga mina julgen öelda, et need on kõigest kõmisevad sõnad. Te eirasite kõige olulisemat, mida iga pank peaks pimesi tegema. Te jätsite täitmata hoolsuskohustuse.

Nimelt ei ole Swedbank suvatsenud juba mitme aasta jooksul vastata oma klientide lihtsale küsimusele: kas inimestele investeerimisteenusena Rumeenia maid pakkudes võeti ka kohalik kinnisvarahinnang? Isegi Eesti Rahvusringhäälingu tänavu 29. märtsil esitatud küsimusele, kas end usaldusväärsena esitlev pank täitis inimeste ees hoolsuskohustust, jättis Swedbank tuimalt vastamata.

Vestlesin inimesega, kes mäletas hästi Swedbanki kokku kutsutud koosolekut, kus selgus, et investeeringuga on tekkinud ajutised raskused. Kinnitasite, et varugu kliendid pisut kannatust. Peatselt olevat Rumeenia maadega jälle kõik sama hästi kui varem. Ainult, et ükski pangategelane ei osanud või tahtnud juba tollal öelda, mis maad need on, kuhu Rootsi pank väikeinvestorite raha paigutas, ja kui palju need maksavad.

Minuga vestelnud Swedbanki klient on veendunud, et klientide raha paigutamine kahtlastesse projektidesse toimus panga kui mitte otsesel mahitusel, siis vaikival nõusolekul. Ja kui hakkas selguma, et asi kisub hapuks, tehti väikeinvestoritele viisakat nägu, kuulutades, et kõik saab korda ja üritati venitada sinnamaani, et aegumise tõttu ei oleks investoritel pangast enam midagi tagasi saada.

Hoolsuskohustuse täitmisest ei olnud juttugi. Loomulikult oleks pidanud investorid tundma huvi, mida neile osteti, ent paraku jättis Swedbank mulje, et asi on kontrolli all ja muretsemiseks ei ole vähimatki põhjust. Vähe sellest, Swedbankil jätkus jultumust küsida investoritelt haihtunud investeeringu haldamise eest ka teenustasu, ja mitte vähe,” rõhutas Talvik.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.