Detsember 2017

Märt Meesak: Pada sõimab katelt – Keskerakond vaatab peeglisse ja näeb seal Reformierakonda

Märt Meesak
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Tänane valitsus on jõudnud vaid ühe aastaga saavutada selle, kuhu reformierakondlik valitsus jõudis kümne aastaga. Ma ei kiida Reformierakonda. Mõtlen siin sundseisu, mille valitsusparteid on saavutanud oma otsuste ja nende õigustamistega. Seisu, kus isegi iga selget lollust õigustad lõpuni. Ja kõige hullem, et lõppu sel ei paistagi.

Üllar Vana: Tunnistan ausalt üles: ka Vabaerakonnal on oma tagatuba

Seotud inimene: 
Üllar Vana

Vahel ikka viskan mõne pilgu Vabaerakonnast kirjutava artikli kommentaariumisse ja pea alati vaatab sealt vastu üks ja sama pilt kommentaaridega: «ajuVABAD», «Neid ei oska ju kuhugi liigitada», «Laialivalgunud seltskond, kes ei tea ise ka, kelle ja mille eest seisavad.» Lisaks igakuised erakondade populaarsusreitingud, mis Vabaerakonna piirkonnajuhile just naeratust suule ei too.

Ants Erm: jätkame pikettidega Vene saatkonna ees, sest Putin on saatan ja Ukraina vajab meid

Seotud inimene: 
Ants Erm

Täna kell 16 on Vene saatkonna ees taas pikett meenutamaks sündmusi Ukrainas ja nõudmaks Vene vägede lahkumist.

Kui varem koguneti igal kolmapäeval, siis külmade ilmadega hoiame järjepidevust iga kuu esimesel neljapäeval.

Viimsi Vallavolikogu 7. novembri istungist täpsemalt

Ants Erm
Seotud inimene: 
Ants Erm

Alustan tsitaadiga Siim Kallase pöördumisest Viimsi vallavolikogu liikete poole (selle pöördumise ajal oli vallavanem veel valimata): „Minu unistus on saada otsustamisele Viimsis võimalikult laiapõhjaline toetus. Selleks teen ettepaneku moodustada vallas koostöökogu, kuhu kuuluksid inimesed vastavalt nende positsioonile ja rollile valla elus – külavanemad, koolijuhid, nimekad ettevõtjad, kultuuritegelased, sportlased jt. See kogu ei asenda volikogu, kellel on seaduslik mandaat otsuste langetamiseks. See kogu võib suurendada otsustamise omanikutunnet vallas.“

Trikietendus Haigekassa aias!

Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

6. detsembril oli Riigikogus kolmandal lugemisel Haigekassa seaduse eelnõu, mille poolt Vabaerakonna saadikud  ei hääletanud.

Miks me nii talitasime?

Kordan ka siin, mida ma tegin teise lugemise ajal kõneledes, miks ei ole mõistlik ega ühegi eestimaalase huvides Vabariigi Valitsuse poolt esitatud moel Haigekassa seaduse eelnõud vastu võtta.

Võrokas vangutab pead: milleks meile külapood, kui saame varsti tänu tasuta transpordile käia linnas poodlemas. Äge, kas pole?

Urmas Ott
Seotud inimene: 
Urmas Ott

Aasta tagasi lagunes Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon. Endaga rahulolev, ülbe ja rahvast kaugenev valitsemine sai otsa. Valitsusse tuli Keskerakond, see pani nii mõnegi küll pead raputama, kuid nagu öeldakse, lootus sureb viimasena. Loodeti, et äkki Jüri Ratas suudab tuua muutust, nii oma erakonda kui ka riigi valitsemisse.

Tagasivaade Eesti eesistumisele: suurim läbikukkumine oli katse kutsuda idapartnerluse tippkohtumisele diktaator Lukašenkat

Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Me elame turbulentses maailmas, kus tänane päev ei sarnane eilsega ning homne tänasega ning Euroopa Liidu ja laiemalt maailma ees on tuntud vanad aga tundmatud uued väljakutsed.

Meie, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja peamine eesmärk on hoida EL ühtsena ja arenevana, seades kesksele kohale kodanike heaolu ja julgeolek. See on otseselt Eesti huvides, võttes arvesse meie ajalugu ning geopoliitilist paiknemist. Ja sellest teadmisest lähtuvalt peame ka otsustamisel tegutsema.

Teeb siis töö õndsaks?

Delfi üllatas möödunud nädalal riigikogulaste aktiivsuse edetabeliga. Selle koostamise metoodika oli segane ja puudulik, ent tulemus tõstis esile ühe erakonna.

Edetabeli esikümnes oli viis Vabaerakonna fraktsiooni liiget (1. Andres Herkel, 2. Artur Talvik, 3. Krista Aru, 6. Andres Ammas, 7. Monika Haukanõmm). Allakirjutanule polnud see üllatus. Vabaerakond on riigikogus algusest peale kogu jõust rassinud. Püüdnud olla oma saatusest suurem ehk jõuda kaheksakesi sama palju kui suured, 30 või 27 liikmega fraktsioonid.

Andres Herkel: Esimesed triibulised aitavad järeldusi teha

Seotud inimene: 
Andres Herkel
Krista Aru
Jüri Adams

Veebiväljaande Delfi ajakirjanike analüüs näitas, et Vabaerakonna liikmed on riigikogus kõige aktiivsemad. Kohe selle kokkuvõtte järel jõudis meieni viimane toetusküsitlus, mis kinnitab, et parlamenditöö aktiivsuse ja reitingu vahel puudub seos.

Meie reiting on juba mitmendat kuud riigikogu erakondadest madalaim. Mõlemad tõsiasjad ja neist õhkuv vastuolu nõuavad mõtestamist.

Uudisteportaali metoodika ei olnud kindlasti parim, sest paljud kasutatud andmed on minu meelest parlamenditöö hindamiseks teisejärgulised.

Kodanikuks olemise krooniks olgu heategevus

Seotud inimene: 
Epp Alatalu

TOSIN AASTAT tagasi, kui töötasin Eesti pärimusmuusika keskuses (EPMK), oli seal lisaks igasuvise folgifestivali ja koolikontsertide korraldamisele oluline töö Kirsimäe aita ehitada. Projekti «Aita aita!» juhina pidin leidma nii rahaga kui ka teisiti toetajaid, et varemetest Kirsimäel saaks just nii tore kontserdipaik, nagu see varsti kümme aastat on olnud.

Millised võimalused ja eeskujud meil eduka annetuskampaania tegemiseks olid?

Märt Meesak: oravapartei toetajate pääsetee on Vabaerakond

Märt Meesak
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Hiljaaegu täitus aasta, mil Reformierakond saadeti opositsioonipingile jalga puhkama. Väga suur osa sellest, et 2016. aasta sügisel nii läks, oli ka Vabaerakonnal. Ühe põlvkonnajagu võimu nautinud reformikate jaoks oli see aga suur šokk ja haavu lakutakse veel tänagi. Nagu näha, ei paista oravatele lootusekiirt ka järgnevateks aastateks.

Jaan Tõnissonist ja tema toomisest tänapäeva

Aimar Altosaar
Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

20. sajandi I poole Eesti ajaloo kaks suurkuju olid Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Järjekord pole juhuslik, sest kui need mehed asetada kaalule, mis mõõdaks eesti rahvale osutatud teeneid, siis jääks peale Vana Jaan, nagu Jaan Tõnissoni tema eluajal kutsuti. Kuid Konstantin Pätsist, kes oli meie viimane riigivanem ja esimene president, teatakse võrratult rohkem ning sellel on mitmeid põhjusi. Esiteks tegutses Päts algusest peale Tallinnas, millest kujunes Eesti Vabariigi pealinn ja suurim metropol, samas kui  Tartu ja Põhja-Liivimaa tähendus peale tsaariaja lõppu oluliselt vähenes.

Andres Ammas: president andis selge seisukoha PBK suhtes

 

Kersti Kaljulaidi teleintervjuu algus, mil Anu Välba esitas ilmselt mõne ERR-i nõuniku küsimusi, oli mõnevõrra kramplik. Edasi loksus kõik paika ja president sai sisult tihedas usutluses rääkida, mis temal hingel.

Allakirjutanu jaoks ehk olulisim oli selge seisukohavõtt vene kanalite asjus. PBK on Eesti Vabariigi suhtes vaenulik ja sealt reklaami ostes anname riigivaenulikule tegevusele tuge. Enam selgemalt ei saa öelda.

Haldusreform pole kaugeltki läbi – see alles algab, ütles president. Lisaksin: varsti peab paratamatult algama haldusreformi vigade parandus.