Jaanuar 2018

Kaul Nurm: Pevkuri edu Michali vastu sõltub sellest, kui palju on Reformierakonnas alles veendunud liberaaldemokraate

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Esimest korda on Reformierakonna esimeheks kandideerimas isik, kes avalikult tunnistab, et erakondade juhtimine on Tallinna poole kaldu.

Reformierakonna juhatuses on 15 liikmest 11-l (73%) elukohajärgne sissekirjutus Tallinnas või Harjumaal, kus elab üksnes 44% kodanikest. Kas tegu on poliittehnoloogia, või uue mõtteviisi kandjaga, selgub, kui ta tunnistataks sama nähtuse levimist laiemalt kogu Eesti poliitilises valitsemissüsteemis.

Juhitavast demokraatiast

Euroopa põllumees on harjunud kriisiaastatel abi küsima, sest headel aegadel saadud toetused on juba ära kulutatud

Kaul Nurm, Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees

Eesti suuremad põllumajandustootjad kordavad persoonilugudest ja päevaintervjuudest esindusorganisatsioonide pressiteadeteni pidevalt ühte ja sama loosungit - me ei kerjaks Euroopa Liidu toetusi, kui toetused kaotataks kogu ühisturul. Tegu on paraku tatsipauga, mida ei mõelda siiralt.

Mitme meistri lugu "kuidas võita null eurot"

Ain Ostra
Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

Viimasel ajal on Sakala ja ka Järva Teataja avaldanud mitu keskerakondlaste allkirjastatud arvamuslugu sellest, kui head tööd on teinud praegune valitsus ja kuidas just nemad õnne ja jõukuse meie õuele on toonud. Ülesehituselt on need üdini sarnased, osa lauseid peaaegu sõna-sõnalt justkui üksteiselt maha kirjutatud: 13. detsembril Helmut Hallemaa Sakalas, 14. detsembril Jaak Aab Järva Teatajas ja viimane selles reas Kersti Sarapuu jälle Järva Teatajas.

Elu peab elamisväärne olema igas Eestimaa nurgakeses

Monika Haukanõmm
Seotud inimene: 
Monika Haukanõmm

Eestimaa on elamiseks parim koht, ja nii peab see ka jääma. Peame vabaks saama kanapimedast poliitilisest mõtlemisest – et vaid Tallinnast või muus linnast tulevad ainuõiged mõtted, et linlased on targemad, ning linnas peab kõik käe-jala juures võtta olema. Aga maal? Kui veel hiljaaegu toetusid linnainimesed  oma maal elavatele sugulastele ja tuttavatele, seal oli ikka söök laual ja pandi toidupakk linna minnes kaasagi, siis nüüd oleme jõudnud vastupidisesse olukorda.

Vahur Kollom: Tartu sügav politiseeritus on väetis korruptsioonile

Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Mullu ok­­toob­­ri lõ­­pus allkirjastatud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe annab ülevaate nende kavatsustest, ent juba praegu võib väita, et tegelikkus ei lähe lubatuga sugugi kokku. Sõna kaasamine muutus tühipaljaks kõlksuks juba sellest hetkest alates, kui ei toetatud ettepanekut anda volikogu teine aseesimehe koht opositsioonile. 

Kui juba kõrgemal tasemel ei soovita inimesi kaasata, võib linnarahvas kahelda heade soovide siiruses. 

Igast koolist elukutse kaasa

Seotud inimene: 
Taavi Simson

Töötlevas tööstuses on suur tööjõupuudus. Seda ei suuda korvata ka välistööjõud, millele on ranged kvoodid seatud. Paralleelselt sellega eksisteerib ka tööpuudus, mis tähendab, et ühelt poolt jääb puudu oskustega tööjõust, teiselt poolt ei leia inimesed erialast tööd. Mõnigi kord ei ole omandatud eriala kasulik ei inimesele endale ega ka riigile, kellele läheb kaduma nii inimene ise kui ka temale kulutatud haridusressurss. Sellepärast tuleks vähendada teoreetilise ja suurendada praktilise hariduse rolli.

Aimar Altosaar: hobujõud, tööjõud ja tulevikutöö

Aimar Altosaar

Kui üks tubli talumees satuks 19. sajandi lõpust tänapäeva Eestis külateedel liikuma, siis jääks tal ahastusest hing kinni, sest ta ei saaks aru, kus on hobused!? Hobune, see võrratu loom oli talu majandusjõudluse alus, temast sõltusid peaaegu kõik tööd ja kogu transport, talu hobused olid kindlustunde ja uhkuse allikas. Ja nüüd neid lihtsalt enam ei ole, mis tunduks vana aja talumehele võimatuna! Kui ta juhuslikult märkabki mõne suure talli koplis kõrgete jalgadega hobuiludusi, ei lohutaks vaatepilt teda eriti – sest ta näeks, et ega neist ju poleks töölooma!

Kaul Nurm: Euroopa Liidu ühisturg versus Euroopa Ühendriigid

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Itaalia filosoof ja majandusteadlane Antonio Serra uuris 16. sajandil Itaalia linnriike ja püüdis juba siis leida vastuseid küsimusele, mis on elanike jõukuse ja heaolu aluseks. Ta jõudis merkantiilsele järeldusele, et linnad, kus toodeti kaupu vaid oma elanike tarbeks, olid vähem arenenud, kui linnad, kus toimus kaubavahetus teiste piirkondadega. Sest suurema kaubavahetuse ja turuga on seotud majanduse efektiivsem struktuur ja spetsialiseerunum tööjaotus. See viib omakorda parema lõpptoodangu kvaliteedi, madalama tootmise omahinna ja suurema kasumini.

Maksustame tööjõu asemel kapitali

Andres Ammas, Ardo Ojasalu

Üldine maksukoormus sisemajanduse kogutoodangust tõuseb Eestis tänavu peaaegu 35 protsendini. Uut maksu kehtestades seda veelgi suurendada ei ole mõistlik. Tähtsaim ülesanne on hoopis vähendada tööjõu maksustamist. Kui tahame minna püstipäi 21. sajandi väärilisse majandusse, suurendada nii töötajate palkasid kui ka tööviljakust, siis peame arvestama, et neid kahte sammu saab teha vaid siis, kui riik on valmis oma ahnust vähendama.

Sirje Kiin: soovin õnne, mehed, olete välja arvutanud eesti naise majandusliku väärtuse

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Soovin õnne, mehed, olete välja arvutanud eesti naise majandusliku väärtuse riigile, arvestades sünnitatud laste arvu. «Tühja neist muudest väärtustest, kes neid enam mäletab: vaimsed, eetilised, sotsiaalsed, kultuurilised, isegi ideoloogilised. Huvitav, mis see mees siis maksab, kui ta üldse ei sünnita? Puhas null või?»