Juuni 2018

Keda peab EKRE püha perekond tegelikult õõnespeaks?

Seotud inimene: 
Ain Ostra

„Kuulake, see on täispuit!” ütles Helme ja koputas kõrtsilauale. „Aga kui neile vastu pead koputada, siis on see õõnespuit!” Rahvas naeris.

Sellise lause ütles Mart Helme EKRE Lihula osakonna loomisel teda kuulama tulnud inimestele, kui ta kirjeldas olukorda, kus väidetavalt on Tallinnas plahvatuslikult suur neegrite hulk. Iseenesest ju reljeefne ja pisut naljakaski lause, mis sobiks ehk isegi sauna eesruumi vaimukate ütlemiste repertuaari. 

Vabaerakondlane: nagu Tallinnas, kontrollivad Tartuski omad omasid ja see on ideaalne pinnas korruptsioonile

Seotud inimene: 
Vahur Kollom

 Lugesin Delfist uudist pealkirjaga „Michal: linnakodanikud väärivad paremat, kui selline juhtimine.“. Tema kriitika Tallinna linnavõimu suunas oli õigustatud.

Tema kriitika Tallinna linnavõimu suunas oli õigustatud. Igasugused korruptsioonijuhtumid väärivad hukkamõistu ja järjekordne korruptsioonikahtlus linnaasutuses näitab väga selgelt, et midagi on linnajuhtimise juures valesti. Mu silm jäi peatuma lõigul: 

Professor Jüri Saar: kohus läks Savisaare suhtes tehtud otsusega hämarale territooriumile! Tegelikult mõisteti ta õigeks?

Jüri Saar
Seotud inimene: 
Jüri Saar

Minu esmase hinnangu järgi läks kohus niisugust otsust (Savisaare osas menetlus lõpetati - toim) tehes õiguslikus tähenduses väga hämarale territooriumile.

Esimene küsimus on, kas tegemist polnud ikkagi õigeks mõistva otsuse ühe versiooniga. Advokaat andis juba selle kohta märku, kui teatas, et taotleb kohtukulude hüvitamist ja konfiskeeritud sularaha tagastamist. Tema tugineb arusaamale, et kõik, keda kohus pole süüdi mõistnud, on süütud (süütuse presumptsioon). Kohus on kohustatud nüüd selgitama, milline on Savisaare õiguslik seisund selles kohtuasjas.

Kaul Nurm: riiklik põllumajanduse investeeringutoetus on väheefektiivne ja raiskav, põllumehed näivad taluvat teineteise tagant varastamist

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL), keda mul oli au pikaajaliselt esindada, on maaeluministeeriumile viimase viieteistkümne aasta jooksul selgitanud, kuidas viia põllumajandusliku konkurentsivõime investeeringumeetme eelarve vähemalt kaks korda suurema arvu põllumajandustootjateni ja soodustada sektorisse investeerimist vähemalt kaks korda suuremas rahalises mahus, kuid neid seisukohti ei ole kuulda võetud.

Vabaerakonna aseesimees: riik arendagu elektriturul õiglast konkurentsi, mitte monopoli

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Riigikogus menetletud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga loodi selged eelised riigile kuuluvale Eesti Energiale, kirjutab Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm.

Vabaerakond toetab õiglast konkurentsi elektriturul. Selle üheks vältimatuks eelduseks on Elektrilevi eraldamine Eesti Energia kontsernist. Turu toimimise eelduseks tuleb saavutada sealjuures olukord, kus elektri hinnastamine annab turule õigeid signaale ja võimaldab uusi investeeringuid energiasektorisse.   

Vahur Kollom: kuidas peaminister Ratas tartlastele kammi selga lõi

Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Peaminister Jüri Ratase valitsuse algatatud Tartu tselluloositehase rajamise eriplaneering ajas tartlased turri. Ratas lõi ülikoolilinlastele süüdimatult kammi selga, kuulamata ära kohalike seisukohti. Aga need on selged ja üheselt mõistetavad: Tartu linn ja seal elavad inimesed on selgelt oma elukeskkonna halvendamise vastu ega soovi tselluloositehast Tartu lähistele. 

Kõige ehedam näide sellest on Tartu volikogu 7. märtsi avaldus rafineerimistehase rajamise kohta ja kohalike elanike korraldatud Emajõe kett.

Andres Herkel: ma ei tea, miks olen niinimetatud russofoobide nimekirjas

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Kui ma 2012. aasta märtsis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) vaatlejana Venemaa presidendivalimistel käisin, näitas üks Leedu kolleeg mulle portaalis Regnum ilmunud uudist, et teiste seas on vaatlejana maale saabunud «tuntud Eesti russofoob Herkel». Leedulane naeris laia suuga ja arvas, et sellise uudise peale võib olla lausa kade. Sõna «russofoob» on muidugi absurdne ja selle kasutamine Venemaa režiimi kriitikute suhtes on poliitiline rünnak.

Ivo Rull: Lihtne ja õnnelik Eesti

Ivo Rull
Seotud inimene: 
Ivo Rull

Tänavune maikuu oli Eestis viimase poolsajandi kõige soojem ja päikesepaistelisem. Vähemalt globaalse kliimasoojenemise esimeses faasis saame siin, uuel Põhjamaal, sellest peamiselt rõõmu tunda (tulgu hiljem või veeuputus). Kuid ega me poleks ju tõelised eestlased, kui isegi oma haruldaselt suvisest maikuust ei leiaks ohtralt ainest muretsemiseks: sääsed, vihmapuudusest kollendav kodumuru, poelettidel kaduvad grillitooted… Teadagi, eestlase rahvustoit on muretaigen ning isegi külaliste võõrustamiseks peame peolauale head ja paremat ikka muretsema.

Riigireformist on saanud asendustegevus

Seotud piirkond: 
Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn
Seotud inimene: 
Külliki Kübarsepp

Eesmärk peab olema, et valitsemine ja asjaajamine muutuks avatuks ning lihtsamaks, seadusloome selgemaks ja õhemaks ning valitsemiskulud väheneksid.

Miks seda juba ei tehta? Miks toimub ikka pigem priiskamine ja kodaniku jooksutamine eri asutuste vahel?

Krista Aru eurorahadest: kui suurprojektis 10 euroga eksimist peavad selgitama kolm asutust ja kuus inimest, tuleb niisuguse riigiga midagi ette võtta

Seotud inimene: 
Krista Aru

Eesti riigiaparaat on liiga suur ja selle ülalpidamine on maksmaksjatele liialt suur koormus. Oleme seda korduvalt kuulnud ja öelnud, aga midagi ei ole muutunud. Vastupidiselt õigele tõdemusele kasvab ametnike ja teiste asjaõiendajate hulk. Kuidas see küll nii on: keegi nagu ei pea seda õigeks, ent riigiametid paisuvad ikkagi nagu pärmitainas.

Laps areneb suurepäraselt ka lasteaias käimata

Seotud inimene: 
Elo Lutsepp

Nagu välk selgest taevast tabas äsja avalikkust uudis, et haridusminister Mailis Reps tahab lasteaia muuta kohustuslikuks. Statistika järgi käib Eestis lasteaias 94% eelkooliealistest lastest. Sellest siis väikest arvutust tehes järeldus, et neil 6% lastel, kes ei käi praegu lasteaias, on hilisemas elus raskem sotsialiseeruda. Uskumatu, et seda ütleb kuue lapse ema.

Minul polnud omal ajal õnne päevagi viibida lasteaias ja pidin oma pere keskel kooli minekuni hakkama saama. Ometigi olen saanud hakkama väga erinevates kollektiivides ja keskkondades.

Krista Aru kohustuslikust lasteaiast: Mailis Repsil mõtteid on. Kahjuks on need toored ja kaalutlemata

Seotud inimene: 
Krista Aru

Meie haridus- ja teadusministril  ideid on. Usun, et need on kantud soovist muuta haridussüsteemi nii, et lapsel oleks rõõm koolis käia ja kooliõpetaja oleks uhke olla. Ministri ideede ainuke viga kipub olema see, et need ideed, toored ja kaalutlemata, nõuavad õnnestumiseks sageli tingimusi, mida veel ei ole ja mida pole võimalik ka nii kiiresti täita.

Vabaerakonna aseesimees: riigireformi ei tohi läbi viia moel, et enamik inimesi tunneb end kaotajatena

Seotud inimene: 
Kaul Nurm

Vabaerakondlane Jüri Adams iseloomustas Eestis läbiviidud haldusreformi sõnadega, et see on meil välja kukkunud nagu vene muinasjutt „Mine sinna – ei tea kuhu, too seda – ei tea mida“. Ühelt poolt on see hinnang läbimõtlematult teostatud haldusterritoriaalsele reformile ja senini sisuga täitmata riigireformile.

Kaaviaridiplomaatia õppetund Euroopa poliitikale

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Lääne organisatsiooni usaldusväärsus on Aserbaidžaani tegevuse pärast löögi all.

Mis on „kaaviaridiplomaatia“ ja mis on „Aseri laundromat“? Mõlemad väljendid kuuluvad kaasaja poliitilist korruptsiooni kirjeldava sõnavara kõige olulisemasse kihti. Oluline on märkida, et see korruptsioon on rahvusvaheline ja selle tõttu kannatab enim rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende demokraatiatöö autoriteet. Ka meie jaoks on küsimus palju laiem kui Danske Eesti filiaali kaudu aset leidnud rahapesujuhtumid.

Ivo Rull: presidendi kõne oli kummardus Eesti kaitsetahtele

Ivo Rull
Seotud inimene: 
Ivo Rull

President Kersti Kaljulaidi kõne võidupüha paraadil Tallinna lauluväljakul oli tervikuna lugupidav kummardus kõikidele Eesti kaitsevõime tugevdamisse panustajatele. President pidas oluliseks, et oleme andnud nii iseendile, oma liitlastele kui vastastele selge sõnumi: Eesti jõud on valmiduses kogu rahvaga enda eest seista.

Heiki Lill: kust tuleb raha ja kuhu kaovad teadmised?

Seotud inimene: 
Heiki Lill

Ülikoolid nõuavad lektorilt doktorikraadi, aga palka maksavad vähem kui lasteaednikele, kellelt eeldatakse magistrikraadile vastavat haridust. Tagajärg ei peaks üllatama.

Koos häbematult ilusa kevadilmaga saabus koolide lõpupidude aeg. Tavaliselt vaadatakse sel ajal ka tagasi, kes mõne aasta võrra, kes aastakümne. Meenutatakse häid aegu ja loodetakse paremaid.

Heli Künnapas: Keda aitab kohustuslik lasteaed?

Seotud inimene: 
Heli Künnapas

Olen viimase aja lehtedest lugenud, kuidas lasteaias ei saa kõik lapsed hommikust süüa, sest nende vanematel pole selleks raha; ning et minister Mailis Reps soovib lasteaia kohustuslikuks muuta.

Olen väga nõus, et alusharidus vajab raha juurde. See peaks esmalt minema lasteaia kohatasu ja söögiraha kaotamiseks ning õpetajate töötasu suurendamiseks.

Kohustus paljudele, kasu vähestele

Heli Künnapas: Arvete tasumine vastavalt võimalustele

Seotud inimene: 
Heli Künnapas

Olen kindlalt seda meelt, et lapse­vanemad peavad ise otsustama, kui palju lapsi suudavad nad üles kasvatada. Siiski pole keegi meist kõige eest kaitstud ja alati ei suuda mitmekümneks aastaks ­õigeid otsuseid teha. Nii kasvab kahjuks suur osa Eesti lastest lahku läinud peredes. Tean vanarahva tarkust, et iga naine võib saada nii palju lapsi, kui ta jaksab üles kasvatada. Usun sedagi, et iga mehe kohta kehtib täpselt sama.

Tarmo Kask: Lastevanematele jäägu valikuvabadus

Tarmo Kask

Minister Mailis Reps soovib, et Eestis oleks lasteaed kõikidele lastele kohustuslik. Selline käsumajandus ei sobi demokraatlikule ja vabale Eestile. Astusin Vabaerakonda, sest mulle meeldib konservatiivne ellusuhtumine intelligentse teemakäsitluse kaudu tundlikel ja vastuolulistel teemadel.

Mida tähendab aga laste kasvatamise mõistes konservatiivsus? Leian, et meie vanaemad, kes enamjaolt lasteaias ei käinud. Oleks solvav pidada neid asotsiaalseteks või arvata, et nad seetõttu elus hakkama ei saanud.