Arvet Lindström: missiooniveteranid väärivad enamat kui tänukirju

Intervjuu27.12.2018

KUNINGAS KÜSIB
Arvet Lindström vastab

Eesti riigikaitse suurimad probleemid on sõduriks olemise ja saamise vähene populaarsus noorte hulgas, mõttetu ja üleliigne bürokraatia Kaitseväes ning Kaitseliidus, riigi suutmatus inimesi ette valmistada kriisiolukordadeks, nõrk riigipoolne tugi veteranidele ning mittepiisav valmidus võidelda hübriidsõjas. Neeme Kuningas küsib, endine kaitseväelane Arvet Lindström vastab.

Miks on nimelt just riigikaitse teema Sulle tähtis ja südamelähedane? Milline on Sinu isiklik suhe selle valdkonnaga?
Minu isa oli ohvitser ja seetõttu olen olnud militaarvaldkonnaga seotud üle 20 aasta oma elust. Kõik algas 1994 aasta suvel Kaitseliidu Harju maleva suvepäevadel Põllkülas, kuhu isa mind 11-aastasena kaasa võttis. Laagriala julgestamiseks õhtusel ajal vajati vabatahtlikke. Kuna paljud osalejad olid juba lahkunud või alkoholi tarvitanud, mis välistab relva kandmise, siis kandideerisin ja mind valiti oma isa paariliseks. Sain enda kätte automaadi ja 2 padrunisalve, ühes olid pauk- ja teises lahingpadrunid. Isa instrueeris mind, et lahingmoonaga salve kasutamine on suur vastutus ja seda võin kasutada üksnes tema ja enda kaitseks. Sel öösel koos isaga meie laagrit kaitstes sündis otsus siduda oma tulevik Eesti kaitsmisele. Liitusin Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Noored Kotkad ja olin seejäral ligi kümme aastat  Kaitseväes.

Milliseid samme Sa esmajärjekorras astuksid, et lahendada kõige valusamad murekohad Eesti riigikaitse valdkonnas?
Kaitseväes ja Kaitseliidus peab ühemõtteliselt juurutama asümmeetrilise sõjapidamise põhimõtted ning veel kiiremini arendama erioperatsioonide võimekust. Tuleb luua spetsiaalne programm missioonipiirkonnast naasnud kaitseväelastele, et aidata neil paremini kohaneda tsiviileluga. Veteranide panus tuleb riiklikult ausse tõsta, anda neile riigiettevõtete võlakirju ning tagada paindlik ümberõpe tsiviilelus.

Kuidas muuta ajateenistus noorte seas populaarsemaks?
Ajateenijate riiklik rahaline toetus tuleb viia tasemele, mis  tagaks normaalse toimetuleku kogu ajateenistuse jooksul. Ajateenistus tuleb muuta ajakohasemaks ja atraktiivsemaks, anda ajateenijatele  suurem vabadus oma vaba aja tegevuste üle ise otsustada. Ajateenijad peavad ise saama valida teenistuskohta ning neil peab ajateenistuse ajal olema ka võimalus jätkata pooleli jäänud õpinguid.

Oled noor Harku valla elanik. Millised on Sinu piirkonna inimeste kõige tõsisemad probleemid?
Elan Harku vallas Keila külje all, kuid ehkki tegu on pealinna-lähedase võrdlemisi jõuka piirkonnaga, kohtab sealgi tüüpilisi ääremaa probleeme. Puhas joogivesi ja tsentraalne kanalisatsioon pole tagatud, interneti püsiühendus on vilets, sportimisvõimalused kasinad ja isegi tänavavalgustus ei ole kaasaegne.

Kas Eesti Vabaerakonna valimisprogramm peegeldab piisava jõulisusega neid ootusi, mis Sinu kodukandi inimestel on?
EVA valimisprogramm toetab kõigiti kogukondade arengut ning nende iseseisvust. Inimestel peab olema võimalus ja õigus ise otsustada, mis suunas nende elukeskkond arenema peaks. Tsentraalne kontroll ja ettekirjutused peavad vähenema ning kogukonnapõhine otsustamine suurenema – see on meie suurim soov ja vajadus.


Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.