Bioloog ennustab trööstitut tulevikku: tugevamad põuad võivad Eesti metsi tapma hakata

Uudised27.03.2018

Bioloog Tõnu Ploompuu kirjutab, et sel suvel, ja jätkuva raiepoliitika korral on karta Eestis suurenevaid põuakahjustusi. Ja samaaegselt jõgede ääres on suviti oodata suuremaid üleujutusi.

Põud on osa ilmastikust, põudade sagedus kliima osa. Nii ilmastik kui kliima sõltuvad väga paljudest mõjuritest: neeldunud päikesekiirguse energiast, naaberaladel toimuvast, tuulte suunast, saabuva õhu niiskusest, kohapeal aurunud veest jne. Lisaks on kindla päeva ilma kujunemisel väga suur osa juhusel, määramatusel. Ilma saab ennustada paari päeva jagu vägagi täpselt, üle nädala aga vaid ligikaudu. Pikemaajalist ilmastiku muutust – kliima muutust – saab jällegi ennustada küllaltki suure tõenäosusega. Aga kliima ennustuste täpsus on tõenäosuslik, alles kümnendi jooksul toimuv muutus on aimatav.

Põuaseid aastaid on Eestis ikka olnud. Mõnel kümnendil rohkem, teisel vähem. Tiina Tammetsi (2006) kokkuvõttest võib hinnata põuasemateks 1950-60-ndad ja taas eelmise kümnendi. Aga statistiliselt olulisi erinevusi aastate ilmastiku väga hüpliku loomu tõttu pole. Kuidas on mõjutanud Eesti kliimat viimasel sajal aastal toimunud soode kuivendamine, metsasuse tõus ja üleraiete perioodid ning kliima soojenemine, pole otse võimalik ilmastikuandmetest kätte saada.

Suviste põudade tõenäosus kasvab

Põudade saabumine sõltub veeringest mere, maa ja õhu vahel. Kahtlemata on selge, et põuasuses on oluline koht ka kohalikul aurumisel. Mida rohkem vett aurab, seda rohkem on lähikonnas võimalusi sademeteks. See on meie kliimas olulisem just soojal aastaajal, suvisel ajal. Suvised vihmad ja põuad on piirkonniti isevõimenduvad.
Metsadel on aurumises arvestatav roll. Vihmametsades võib olla aurumine pinnaühikult viis korda suurem kui samas veekogudelt. Eestis pole kahjuks erinevate taimkatete vee aurustamise võimet uuritud. Võib vaid väita, et metsast aurab rohkem kui võsast, palju rohkem kui rohumaalt.

Oluliselt suuremat aurumist metsadest saab kindlalt väita kaudsete näitejate põhjal. Eestis on teada, et niiskemate arumetsade alad hakkavad sageli peale lageraiet kiiresti soostuma. Sinna ei taastu mitte arumets, vaid kasvab soomets. Mis nõrgema soostumise korral võib kümnendite pärast taas arumetsa poole arenema hakata. Soometsa raiesmik aga võibki jääda lagedaks sooks, kiduraks puissooks või põõsassooks. Raiesmike soostumine toimub väheneva vee aurumise tõttu, kevadsuvisel põuasevõitu ajal ei auru seal enam puude kaudu vett. Samamoodi kui soostuma kippuvates metsades, väheneb raie järel aurumine ka kuivemates arumetsades. Seal pole vaid head silmaga nähtavat indikaatorit selle kindlaks tegemiseks.

Kui metsa enam pole, ei võta puude juured enam sügavamalt mullast nii palju vett ja aurumine alalt väheneb. Kui aurumine väheneb, jääb õhk kuivemaks ja võimalus sademete tekkeks kahaneb. Suureneb põua kujunemiseks soodsate olude sagedus. Kui põudasid on rohkem, kahaneb saak põldudelt. Kui lisandub üks põuane suvi kümnendi kohta, mis jätab ilma poolest loodetud aasta saagist, tähendab see põllumajanduse tootlikkuse 5% suurust langust. Ja see on tõsine kahju.

Aga põud kahandab samamoodi ka puude juurdekasvu. Just suhteliselt niiskema õhu tõttu kasvavad metsarikkamas Kagu-Eesti osas Eesti kõrgeimad puud, suurte metsade keskel Järvseljal. Ja märgatavalt põuasema kevadsuvega Lääne-Eestis on metsad palju madalamad ja vähem tootlikud. Kas põudade sagenemisega kaasnev kahju metsade puidutoodangule on sama suur põldudel ilmneva kahjuga, pole teada.

Tugevamad põuad võivad Eestis metsi ka lausa tapma hakata. Näiteks 2006. a. põuaga hukkus arvukalt puid eriti kuiva pinnasega loometsades. Nii toimus seal loomulik lagedate loopealsete taastumine.

Kust aga need üleujutused tulevad?

Raiel on samuti teistpidi mõju. Kui aurumine metsamaadelt väheneb, kahaneb sealsete muldade vee sidumise võime vihmade korral. Vesi pole mullast piisavalt ära auranud, et uus vesi saaks sinna sisse imbuda. Sügavama mulla poorid, mille puude juured oleksid tühjendanud, on jäänud vett täis. Soometsade raiesmike alad on aga pinnani märjad. Vesi, mis metsa kasvades leiaks koha pinnases, hakkab raiesmikelt ära voolama. Kuna ka kraave on viimasel ajal vee kiiremaks ärajuhtimiseks jälle juurde tehtud, siis jõuab vesi kiiresti jõgedesse ja hakkab uputama. Kui eelmisel kümnendil tõusis veetase jões paari paduvihmase päeva järel meetri võrra, siis järgmisel kümnendil võib praeguse raiete hulga püsides sama sademete hulk samas kohas põhjustada ehk isegi poolteisemeetrist veetõusu.

Metsade üleraiega kaasnev kasvav põuakahjude oht on teema, mis tuleb teadusuuringutega selgeks teha uue riigi metsanduse arengukava jaoks. Kuigi statistiliselt ebaoluline, tekib kiusatus II Maailmasõjale järgenenud üleraiega seostada järgnevaid põuasemaid kümnendeid, niiskemaid kaheksakümnendaid nõukogudeaegsete metsameeste metsi säästva tegevusega ning käesoleva aastatuhande alguse suuri põudasid 1990-ndatel alanud röövraietega. Tuleb selgeks teha, kui suured on võimalikud metsade üleraide tulemusel tekkivad põuakahjustused põldudel, väiksem saak põldudelt, metsa juurdekasvu kahanemine ja teistpidi jõeäärsele maade kasutamise raskenemine. Ja vastavalt sellele metsanduspoliitikast muuta.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.